Inkad (1)

INKAD .
Sissejuhatus.
Inkad, ketšua keelkonda kuuluvat keelt kõnelenud indiaani hõim. Inkade impeerium asus Andides praeguse Peruu , Ecuadori ja Tsiili aladel.
Inkariik tekkis umbes 1200. aastal.Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac.Valitseja tiitli järgi sa rahvas nimeks inkad. Pealinnaks
ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn.
KULTUUR.
Inkade kõrgkultuur.
Sellele, et nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud, viitab üpris palju fakte. Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk,
mis oli tolle aja kohta väga hea saavutus. Neil olid uhked linnad, mis olid ehitatud ilma mördita, lihtsalt kivi kivi peal.
Linnade ja põldude kaitseks rajati kividega kindlustatud terrasse, mis kaitsesid inkasid väga edukalt ka vaenlaste eest.
Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu. Igat suuremat kuristikku või jõge sai ületada silla abil.
Käsitöö.
Ka käsitöö oli heal tasemel. Valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõuseb kõrgemale
teistest selle ala leidudest Peruus. Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast
esemete valmistamise oskus. Inkade kultuuris oli suur tähtsus kullal . Laialtlevinud olid kuldrätid,
kraed , taldrikud, peekrid, maskid ja kuldsuled, rajati isegi kullast ehitisi .
Põllundus.
Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks . Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine
tähtsaim elatusala.Nad kasvatasid põldudel puuvilju , punast pipart , mitmesuguseid tomati – ja kõrvitsaliike, oaliike, püha kookat
ja maisi. Seal maal ei olnud mais loomasöödaks, vaid üheks kõige pühamaks toiduks inimestel. Inkade käsutuses olid ka võimsad
niisutussüsteemid kõrbes, mille abil põldusid kasutuskõlblikena hoiti.Üheks inkade saavutuseks oli ka oskus põldusid väetada.
Väetisena kasutati näiteks fekaale, laamasõnnikut, kalu, kalarappeid, adrut ja kompostmulda.
Nende meetodite kasutamine näitab, et inkade põllumajanduslikud teadmised ja oskused olid ülimalt kõrgele arenenud.
Koduloomad.
Inkadel oli viit liiki koduloomi: laamad, alpakad , koerad, merisead ja biisampardid.
Merisigu ja biisamparte kasvatati toiduks aga laamsi kasutati peamiselt ohvriloomadeks, aga nende villast tehti ka riideid. Alpakakasukast sai luksusvilla.
USUND.
Inkad uskusid jumalaid. Nad arvasid, et nad ei pärine siit maailmast, sest usuti , et nende esivanemad olid jumalad. Põlluharijad kummardasid andunult Maajumalannat ja kalurite jumalaks oli meri. Kõige tähtsamad jumalad olid taevajumalad: Kuunaine, kes oli abielus Päikesega ja Ilmajumal, kelle käest paluti vihma. Inkad uskusid, et kuld on päikese higi. Kulda kasutati palju ka hauakambrites ja templites.
Peale jumalate usuti ka maagiat. Tehti kõik, et põldudele õnnistust saada ning kõiki põllutöid saatsid pühad toimingud . Vihmavaesel perioodil riietuti leinarõivastesse, kanti lippe ja kaeveldi valjult, et äratada äikesejumala tähelepanu.