Helena Nurkse Kadakas Hariliku kadaka ladina keelne nimetus on Junioerus communis. Puukujulisena kuni 15 m,harilikult põõsana 1-7 m.Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel.
kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed. Et selle juhtumist takistada, korraldab näiteks Eesti Looduse Fond igaastaselt läänerannikul ja saartel kadakaharvendustalguid. Kadakal eristatakse nelja alamliiki. Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis. 3 Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas, Gröönimaal, Euroopas ja Aasias. Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli kõverad
tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A...
lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia lähendajad adductores sinistra eemaldajad abductores parem ühine unearter a. carotis väljapöörajad supinatores communis dextra sissepöörajad pronatores parem rangluualune arter a. subclavia laiendajad dilatatores dextra
kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia eemaldajad abductores sinistra väljapöörajad supinatores parem ühine unearter a. carotis sissepöörajad pronatores communis dextra laiendajad dilatatores parem rangluualune arter a. subclavia sulgurid sphincteres dextra
Pirnipuu Eliisabet Ojar Juhendaja:Marju Pulk Räpina 2014 Harilik pirnipuu (Pyrus communis) pirnipuu (Pyrus), heitlehiste puittaimede perekond roosõieliste sugukonnast; umbes 20 liiki Lõuna- Euroopas, Aasias ja Loode-Aafrikas. Vilja puuna on pirnipuu vana kultuurtaim, kelle kasvuala ulatub kaugemale põhja poole kui looduslikel liikidel. Võrsed on asteldega või ilma, lehed terved või hõlmised, valged õied kännastena. Pirnipuu vili – kerajas või piklik, harilikult tipust jämedam pirn – sisaldab 80–85% vett, 6–14% sahhariide, 0,1–0,6% happeid, ka mineraalaineid ja vita miine, paljude sortide viljalihas leidub kivisrakke. Kasvunõuded Pirnipuu on valgust armastav taim ja nõuab väga päikesepaistelist asukohta, kus õhk vabalt vahetub.Pirnipuu juurekava ei talu niiskuse üleküllust: vesi tõrjub mullast õhu välja.Tähtis on ka õhuniiskus. Kui relatiivne õhuniiskus on 60-...
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa
+ Riitsinus Ricinus Communis + Välimus Lehed 15-45 cm purpurjad või rohelised Õied väikesed rohekas- kollased, koondunud kobaratesse Kõrgus: üheaastasena kuni 1,8 m ; looduses püsikuna kuni 10 m Laius: üheaastasena kuni 1 m; looduses püsikuna kuni 4m + Viljad Seemned Ogalised kerajad Lapikud, hallid, helehallid, hele-või tumepunased Säravpunased, rohelised, roosad Sisaldavad ritsiini Sisaldab kuni kolm seemet Kogutakse enne küpsemist Sisaldavad 40-60% rasvõli + Kasvukoht Kasvab soojades, niisketes kohtades Ei kannata külma Eelistab sügavaid, kobestatud ja kultiveeritud pindasid Eestis avamaal ei talvitu + Paljundamine Seemnetega Külvatakse märtsis potikestesse või apr...
Ensüümid- kasutatakse toidus Lõhnaained- kasutatakse huulepalsamites,sampoonides,kreemides. Buthyl Phenyl Methyl Propional- kasutatakse nahaärritust leevendavates kreemides. Nivea huulepalsam Cera Microcristallina- kasutatakse beebiõlides ja mineeralõlides. Paraffinum Liquidum- kasutatakse mähkmetes,kreemides. Polyglyceryl-3 Diisostearate- kasutatakse päikesekreemides,näoseerumites. Butyrospermum Parkii Butter-kasutatakse näomaskides. Ricinus Communis Seed Oil- kasutatakse sampoonides ja dusigeelides. Prunus Amygdalus Dulcis Oil- kasutatakse kehakoorijates ja dusiõlides. vesi Glycerin- kasutatakse pesuvahendites. Glyceryl Glucoside- kasutatakse meigieemalduskreemides. BHT- kasutatakse nätsudes. lõhnaained CI 77891- kasutatakse silmapliiatsites ja kulmupliiatsites. CI 77492- kasutatakse küünelakkides.
Harilik kadakas on ainus Eestis looduslikult kasvav kadakaliik. Harilik kadakas on kahekojaline taim. Kevade lõpus osa kadakaid tolmleb, osa mitte. Käbid ehk "marjad" valmivad ülejäänud osal põõsastest. Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga
Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta ürita...
SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis
SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis 11 Aedõunapuu Malus domestica 12 Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 13 Pooppuu Sorbus intermedia 14 Must aroonia Aronia melanocarpa var. grandifolia 15 Jaapani ebaküdoonia Chaenomeles japonica 16 Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla 17 Karvane viirpuu Crataegus submollis 18 Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa 19 Metskibuvits Rosa majalis
Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu tagasi vereringesse 1-2 liitrit lümfi
Lake´ Lake´ poolvari Valge sõstar Ribes rubrum 1 1,5 Täisvalgus/ ´Jöteborgi Valge´ ´Jöteborgi Valge´ poolvari Hapukirsipuu Prunus cerasus 3 2,5 Täisvalgus/ ´Shokoladnitsa´ ´Shokoladnitsa´ poolvari Pirnipuu Pyrus communis 7 4 Täisvalgus/ ´Moskovskaja ´Moskovskaja poolvari Õunapuu ´Auksis´ Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ ´Auksis´ poolvari Õunapuu ´Majoru Malus domestica 6 5 Täisvalgus/ Saldais´ ´Majoru Saldais´ poolvari 3.1 Viljapuud ja põõsad
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9. Contoneaster lucidus Läikiv tuhkpuu 9 10. Pyrus communis Harilik pirnipuu 10 11. Malus domestica Aedõunapuu 11 12. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 12 13. Sorbus intermedia Pooppuu 13 14. Aronia melanocarpa var. Grandifolia Must aroonia 14 15. Chaenomeles japonica Jaapani ebaküdoonia
ka ebavõrdsus. Püüdlus ongi, et ebavõrdsus oleks võimalikult väike. Poliitiline võim põhineb traditsioonidele, tavadele ning pärimustele. Valitsemine tuleb usaldada loomulike liidrite kätte. Juhtide paikapanemisel on inimese kvaliteet tähtsam kui valimised ise. Rahvuslus on kasulik, kuna seob rahva ühte. Tuntud esindajad: George W. Bush, Winston Churchill, Silvio Berlusconi, Margaret Thatcher. Sotsialism Ladina keeles societas ühiskond, socialis ühine, ühiskondlik; communis ühine. Sotsialism on vasakpoolne ideoloogia. Sotsialismi alla kuulub palju allharusid: kommunism, sotsiaaldemokraatia, marksism jne. 19. sajandil hakkas majandusarengu tulemusena kiirelt kasvama linnaelanikkond. Samas aga hakkasid neid ähvardama tööpuudus ning hoolekande ja sotsiaalkindlustusesüsteem tol ajal praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei
Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4) Cuppressaceae Juniperus communis harilik kadakas 5) Pinaceae Abies koreana Korea nulg. Lõuna-Korea · Veekogu nurgas kasvavad: 1) Kevadine krookus Crocus vernus 2) Sweet refrain 3) Nezhnyl 4) Rosaceae Malus niedzwetzkyana verev õunapuu. Kultuurvorm · 16 · Veekogu juures väga jämeda tüvega puu on Eesti jämedaim harilik vaher Acer platanoides L. Tüve ümbermõõt on 424cm · Sillapoolse väljapääsu müüri juures kasvavad: - Clematis elulõng "Entel" - Clematis "Diana"
määratletakse kaalu, arvu ja mõõdu järgi.2 22) Quod princeps placuit, legis habet vigorem mida valitseja on otsustanud, omab seaduse jõudu. Tekst 17 3) Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur - mis puutub tsiviilõigusesse, peetakse orje mitte mingiks; 1 Antud sõnapaarid tekitasid segadust. Omnium- peaks tähendama kõigi, kõikide, kuid leidsime ka tekste, kus oli samas käändes see sõna tõlgitud ka kõigile, nt. res communis omnium kõigile ühiselt kuuluv asi - M. Ristikivi magistritöö, 2006, lk. 47. Järgmisena leidsime ka väljendi M. Ristikivi magistritööst, 2006, lk. 48, väljendid: tacitus consensus "vaikiv nõusolek"; tacito consensu "vaikival nõusolekul" ja kommentaarid tsitaatide ühildumise probleemi kohta. Pidasime õigemaks Consensus omnium kõikide nõusolek, sulgudesse lisasime teise variandi, mis võiks võibolla samuti õigeks osutuda. 2
pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest.
Kreeka põhjapiiril võib keskmistel kõrgustel leida metsi, kus liikidest on esindatud arukask (Betula pendula), euroopa lehis (Larix decidua), rumeelia mänd (Pinus peuce) ja harilik kuusk (Picea abies). Lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Metsad on üldiselt männikud või nulumetsad, Kreeka põhjaosas kohati pöögimetsad ja Kreetal küpressimetsad. Kõrgemal kui 2 000-2 200 m asuvad piirkonnad on kaetud madalakasvuliste põõsaliikidega, näiteks harilik kadakas (Juniperus communis ssp. nana), hundihammas (Astragalus sp.), lõhnav näsiniin (Daphne oleoides), siilirohi (Acantholimon echinus), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), mustikas (Vaccinium sp.) jne. Kaljutaimestik. Lubjakivi- ja kohati ka ränikivikaljudes, eriti Egeuse piirkonnas, on botaanilises mõttes väga huvitavad erilised kaljulõhedes kasvavad taimed, mida nimetatakse kasmofüütideks. Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed.
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
mesilasperedel pole sel ajal piisavalt korjemesilasi. 1.6 Astelpaju ladinakeelne nimetus: Hippophae rhamnoides. Õitsemise aeg: 5. mai - 25. mai. Meeproduktiivsus: kuni 50 kg/ha. Astelpaju kasvatatakse ilutaimena parkides ja haljasaladel, ka aedades viljade saamiseks. Astelpaju õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha. 4 1.7 Pirnipuu ladinakeelne nimetus: Pyrus communis. Õitsemise aeg: 10. mai - 25. mai. Meeproduktiivsus: kuni 20 kg/ha. Pirnipuu õitseb mai keskel umbes 10-14 päeva. Mesilased saavad õietolmu ja nektarit. Erinevad sordid õitsevad eri aegadel. Meeproduktiivsus on 10-20 kg/ha. 1.8 Harilik Võilill ladinakeelne nimetus: Taraxacum officinale. Õitsemise aeg: 15. mai - 1. juuni. Meeproduktiivsus: kuni 50 kg/ha. Võilill on tuntud taim. Enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis üle saja. Annab rohkelt õietolmu. Üle +20C
viro deprehensum domi suae (non etiam socceri) in adulterio APULEIUS uxoris occidere eum, qui leno fuerit quive artem ludicram ante fecerit in scaenam saltandi cantandive causa prodierit iudiciove publico damnatus nequw in integrum resitutes erit, SOORITAS quiver libertus eius mariti uxorisve, patris matris, filii filiae utrius eorum fuerit (nec interest, proprius cuius eorum an MÕRVAKATSE cum alio communis fuerit) quive servus erit. Abikaasal on õigus tappa mees, kes on tema naisega toime pannud abielurikkumise, /.../; õigus on seaduse järgi tappa, kui abikaasa leiab abielurikkuja üllatuslikult oma majast, /.../, v.a juhul kui on varem olnud kupeldaja; /.../. VASTUVÄITED VÕIMALIKELE SÜÜDISTUSELE D. 48.5.2.1 APULEIUS EI Marito iure mariti accusanti illa praescriptio obicitur, si SAA
Chamaecyparis (hamatsüpris) pisifera mägiebaküpress (võrse tipud longus, üleval tumepruunid võrsed ja alt oks läheb helepruuniks, pealt rohelised , alt rohelised valgete õhulõhe laikudega (õhulõhed nagu liblikad) Käbid (ümmargused, kui on oksa küljes siis rohelised kui üksikult siis pruunid õõnsad, pisikesed) Juniperus sabina sabiina kadakas ( kahte sorti , üks on okkaline (teeb haiget) , teine pehme, hästi tugeva lõhnaga, mürgine Juniperus communis harilik kadakas ( hästi torikv, kole, nagu nutsakas, kole roheline) Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga)
- vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
moodustavad liblika tiibade sarnaseid moodustusi. Võrse tipud on longus. Lehel õlinäärmed. *Käbi hernetera suurune Perekond kadakas (Juniperus) Marikäbid. Nõeljad, soomusjad lehed. Võivad olla üheaegselt okka- ja soomusetaolised lehed. 27) Juniperus sabina sabiinakadakas *Võrset katavad soomuse-või okkataolised lehed. Võrsed hõõrudes tugev lõhn (ebameeldiv). MÜRGINE! *Okkad vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. 28) Juniperus communis harlik kadakas *Võrset katavad okkataolised lehed. Võrse 3 tahuline. *Lehed teravatipulised, 3 kaupa männastes, lineaalsüstjad, ilma õlinäärmeteta. Lehe seljal madal renn, all lai hallikas õhulõhetriip. Pealmine külg vahakihi tõttu sinakashall. *Käbi tipus 3 haruline rist. Perekond jugapuu (Taxus) Kõik taimeosad mürgised va. Vilja seemnerüü. 29) Taxus baccata harilik jugapuu *Pungasoomused ümara tipuga ja liibuvad
· keskmisel soomusel õlinääre · alumise külje keskmistel soomustel on kaks, külgmistel üks väike, kuid silmatorkav õhulõhedest ja vahakihist tingitud erevalge laik · noortel taimedel on okkad nõeljad ja laialihoiduvad · käbid paiknevad külgvõrsete tipul · isaskäbid kerajad, 1-2 mm läbimõõdus · emaskäbid suvel helerohelised, valminult pruunid, kerajad, umbes 6 mm läbimõõduga Juniperus communis - Harilik kadakas · võrsed kolmekandilised, punakaspruunid · okkad 1-3 kaupa, lineaalsüstjad, teravad · pealt sinakashallid, alt rohelised, 1-2 cm pikad · teisel aastal muutuvad käbid tumesiniseks ja lõplikult valminuna peaaegu mustaks Juniperus sabina - Sabiina kadakas · võrsed peened , nõrgalt kandilised · okkad ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised · noortel taimedel ja steriilsetel okstel terava tipuga, nõeljad, pehmed 4-6 mm pikad
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
Õlavarre-kodarluu lihas - m. Kodarluu tikkeljätke, Küünarvarre väljapööramine brachioradialis küünarvarrefastsia car Lateraalsed lihased Ühine varvasesirutaja - m. extensor Õlavarreluu lateraalne põndapealis Distaalsete varbalülide dorsaalne Randme- ja varbaliigeste sirutamine digitorum communis, s. digitalis pind, (Ru, eq:) sõra- ja kabjaluu communis sirutusjätke Lateraalne varvastesirutaja - m. Küünarliigese lateraalne Distaalne varalüli Varbaliigeste sirutamine extensor digitorum lateralis, s. m. kollateriaalside, kodar- ja küünarluu extensor digitalis lateralis lateraalsed servad, õlavarreluu
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Arteria hepatica propria 2 raku paksusi mulgustunud plaate, mis paiknevad ja ühenduvad Vena portae kõigis tasapindades - plaatide sees on sapikanalikesed juhivad sappi sagarikest väljapoole Ductus hepaticus communis - plaatide vahemikes ja mulkudes paiknevad verekapillaarid ehk Harunevad maksas ja kulgevad lõppharudeni maksasinusoidid viivad verd perilobulaarsetest veresoontest Skeletotoopia tsentraalveeni - ülal ulatub IV roideni - neid on umbes 500 000
5. Kastuatakse seebi tootmiseks Rasv + NaOH = seep Väga ammustel aegadel kasutati seebikivi asemel puutuhka. 6. Nahahooldusvahendite tootmiseks salvid, kreemid 7. Margariinide ja või tootmiseks 8. Ravimid kalamaksaõli, riitsinusõli 9. Pesupulbrid, pastad, vedelikud sisaldavad fosfaate on sünteetilised pesuvahendid, mis sisaldavad palju lisandeid. Riitsinusõli ehk kastroolõli saadakse Aafrikas kasvava taime Ricinus communis ubadest. Kasutatakse kortsude vähendamiseks; annab nahale noorusliku välimuse; päikesepõletuste korral; marrastuste korral; krooniliste põletike ja nahaärrituste vastu ripsmete tugevdamiseks; küünte tugevdamiseks, paneb küüned kasvama; vereringe parandamiseks...
Gasaania Gazania 1 18 C 7-14 päeva Harilik päevalill Helianthus annuus 1 18 C 7-14 päeva Sultan-lemmalts Impatiens walleriana 1 V 20-25 C 14-20 päeva Aedlevkoi Matthiola incana 1 V 18-21 C 7-14 päeva Riitsinus Ricinus communis 1 20 C 14-20 päeva Karvane päevakübar Rudbeckia hirta 1 16 C 14-20 päeva Salveid Salvia 1 18-22 7-20 päeva Lamav sanvitaalia Sanvitalia procumbens 1 15-18 C 7-14 päeva Viltleht Senecio cineraria 1 18 C 7-14 päeva
-pööris-rebashein (A. paniculatus) Eelistavab keskmise viljakusega huumusrikast niisket mulda ja tuulevaikset päikeselist kasvukohta. Sobib murupindade kaunistamiseks, kasvab ka varjulisemas kohas. Sobib aktsenttaimeks sügisel värvuvad rohelised lehed punaseks. Joonis 40. Pööris-rebashein (http://gruntopis.w.interia.pl/am.pygmyt1.jpg) Riitsinus (Ricinus communis ) Tavaline riitsinus kasvab kõige paremini ja on dekoratiivsem päikesepaistelistes, soojades ja niisketes kohtades. Ei kannata öökülmasid ega pikemaid külmasid ilmasid! Eelistab sügavaid, kobestatud, kultiveeritud pindasid. Sobib viljakas must muld. Kasvatatakse gruppidena, või üksikult ja teiste kenade õitega lillede taustana olenevalt kompositsioonist foon või aktsent. Joonis 41. Riitsinus (Ricinus communis) (http://dtirp.dtra
Omnis Determinatio Est Negatio Lõplik määratus on eitamine Non Omnis Moriar ma ei sure täielikult Quid prohibetis aquis miks te takistate vett Usus communis aquarum est vee kasutamine on kõigile tasuta Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomist...
Kadakas Kadakas (Juniperus) on igihaljaste kahe- või ühekojaliste okaspuude perekond küpressiliste sugukonnast. Kadakaid on umbes 60 liiki peamiselt põhjapoolkeral tundrast troopikani (viimases ainult mäestikes). Vaid 9 kadakaliiki kasvab Euroopas, Eestis omakorda ainult 1: harilik kadakas. Kadakad koos ebaküpresside, küpresside, elupuude, mikrobioota ja hiibapuudega kuuluvad väikesesse 20 perekonda ja 125 liiki hõlmavasse küpressiliste (Cupressaceae) sugukonda. Kõiki neid iseloomustavad soomusjad või nõeljad, vastakud või männases asuvad okkad. Harilik kadakas (Juniperus communis) Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta Klass: Okaspuud Pinopsida Selts: Okaspuulaadsed Pinales Sugukond: Küpressilised Cupressaceae Perekond: Kadakas Juniperus L. Levik Kasvab peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on tavaline, eriti sageli kasvab Loode-Eestis ja saartel. Kasv Kadakad on valguselembel...
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest. 7) Physocarpus opulifolius harilik põisenelas (sarnane lodjapuuga!) Lehe alus kergelt südajas. Karvad lehelaba allküljel roodudel. Suurus varieeruv. 8) Spiraea chamaedryfolia taraenelas Lehed munajad/piklikmunajad. Serv kahelisaagjas. Paljas. Sügisel kollased. 9) Pyrus communis harlik pirinipuu Lehed ovaalsed. Tipp lühike ja teritunud. Serv terve/madalalt peensaagjas. Paljas. Roots pikk. Külgrood peenikesed, moodustavad võrgustiku. 10) Malus domestica aedõunapuu Lehed varieeruvad erinevatel sortidel. Elliptilised. Karvased alt, noortel puudel ka pealt karvane. Serv saagjas. Roots lühike ja karvane. 11) Sorbus aucuparia harilik pihlakas Lehed paaritusulgjad (11-15). Alt terved, ääred peensaagjad. Alt karvased. Sügises kolletunud.
Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt
Harilik kuusk Kuusk Männilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Picea abies Picea Pinaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae Harilik kadakas Kadakas Küpressilised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Juniperus communis Juniperus Cupressaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae Harilik jugapuu Jugapuu Jugapuulised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
* Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu - leht üsnagi varieeruv - lehed laimunajad - lehed karvased! (alt tihedalt) (suured lehed, tuhm helerohelised, beezid ääred, nahkjas, ümarik) * Sorbus aucuparia - harilik pihlakas - leht paaritu sulgjas liitleht (10-15) - saagja või kahelisaagja servaga - pealt rohelised, alt hallikas rohelised ja karvased
интродуцированный в других частях света. 12 Относится к числу одомашненных птиц и является распространённым объектом охотничьего промысла. 5.5 Перепел (Põldvutt) - или перепёлка (лат. Coturnix coturnix; устаревшее название — лат. Coturnix dactylisonans s. communis — птица подсемейства куропатковых отряда курообразных. 5.6 Куропатки (Nurmkana) - род подсемейства куропатковых (лат. Perdicinae), семейства фазановых. Являются объектом спортивной и промысловой охоты. К роду относятся три вида.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
