50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cherry14
Õppematerjali autor
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill §
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid