Kindral Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. 10. Mille poolest on sõjaajaloos erakordne Somme´i lahing? - Kasutati esmakordselt tanke. 11. Milline oli Venemaa eesmärk idarindel? Tähtsamad sündmused idarindel 1914 1917? - *Venemaa eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunud Tannembergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. *Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasid Vene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusid ägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04
millega Venemaa astus välja maailmasõjast ning Baltikum jäi Saksa vägede kontrolli alla. Kaitseliit Ül oli tagada tänavatel kord Liidu loojateks olid Ernst Põdder ja Johan Pitka Weimari vabariik (1918-1933) Püsis Hitleri võimule tulekuni Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos. I maailmasõja olulisemad lahingud (aeg, osapooled, tähtsus sõjas): Tannenbergi 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida- Preisimaal. Marne'i 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile (ainuke võimalus oli Pariisi veel kaitsta selles lahingus) Ypres' Apr 1915 Saksa vs Prantsusmaa-Suurbritannia *esimene ja viimane edukas keemiarelva rünnak *gaasimaskide teke peale seda lahingut Verduni Veeb-dets 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa
USA(alates 1917) Sõjakuulutused: 28. Juuli 1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale. 1. Aug. 1914 kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. Aug. 1914 kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale. 4. Aug. 1914 kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale. 23. Mai 1915 kuulutas Itaalia sõja Austria-Ungarile. Itaalia liitus Antantiga. 6. Aprill 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. I Maailmasõja lahingud: I Marne lahing | 1914 Saksamaa VS Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iirimaa ühendkuningriik. Lahing nurjas Schlieffeni plaani vallutada Pariis. II Ypres'i lahing | 1915 Saksamaa VS Briti Impeerium(Kanada, India, UK), Prantsusmaa, Belgia. Saksa armee tõi sõtta uue relva - mürkgaas Jüüti merelahing | 1916 Saksamaa VS Suurbritannia Selle aja suurim merelahing. Verdune lahing | 1916
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige
kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1
Kõik kommentaarid