I Maailmasõda - põhjused, mõisted, isikud, tähtsamad lahingud (0)

ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918
PÕHJUSED:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures.
  
• Loodud sõjaliste liitude süsteemid
  
• Võidurelvastumine
  
• Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel.
  

ISIKUD
Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend .
Ferdinand Zeppelin - saksa kindral , leiutas õhulaeva
Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk
Guglielmo Marconi - raadio
Vladimir Uljanov Lenin - asshole
Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas?
Nikolai II - venemaa viimane keiser , poola väejuht
Albert Einstein - suht obvious, füüsika
Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega
Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka
Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas
Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane
Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija
Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan
David Lloyd George - suurbritannia peaminister
Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik
Woodrow Wilson - ameerika president 1913-1921
MÕISTED:

• Monopol - püsiv turuseisund, kus teatud toodet või teenust pakub ainult üks müüja
  
• Imperalism - suurriikide poliitika, mille eesmärgiks on oma mõju suurendamine kogu maailmas
  
• Antant - Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia
  
• Kolmikliit/ Keskriigid -Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
  
• Teadusrevolutsioon - etapp 16.,17 sajandil, mil arenesid teadus ja teadmised
  
• Kapitali eksport - vähem arenenud maadest viidi loodusressursse jms. arenenud tööstusriikidesse (odavam jms)
  
• Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel ( kaevikusõda jne)
  
• "Kadunud sugupõlv"– mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud , ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias , psüühiliselt haiged.
  
• Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt
  
• Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine
  
• Šovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt)
  
• Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles’ rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi).
  
• Rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon , mis pidi lahendama riikide vahelisi tülisid rahumeelselt ja korraldama riikide vahelist majanduslikku ja kultuurialast koostööd. Sinna ei kuulunud USA, sest Ameerika Ühendriikide kongress ei ratifitseerunud Versailles’ rahulepingut.
  
• Piiramatu allveesõda - 01.02.1917-02.02.1917
  
• Separaatrahu - salajane rahu, mis sõlmiti liitlastest eraldi sotsialism (kord, mis pooldab riigi või tööliste kontrolli tootmise ja turustamise üle kogu riigi huvides) Lenin algatas Venemaa ja Saksamaa vahelise rahu peale oktoobrirevolutsiooni
  
• „Läänerindel muutusteta“ - Erich Maria Remarque 'i romaan sõjakoledustest esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi
  
• Reparatsioonid - sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kahju hüvitamine toimub enamasti lepingu alusel.
  

TÄHTSAMAD LAHINGUD (aeg, osapooled, tähtsus).
Lahing
Aeg
Osapooled
Tähtsus
Marne `i
1914
Saksamaa ja Prantsusmaa:
Läänerinne
välksõjast sai positsioonisõda
Ypres `i gaasi.
1915
Saksamaa ja Prantsusmaa
esimene lahing, kus võeti kasutusele keemia relv
Tannenbergi
1914
Venemaa ja Saksamaa
Idarinne
esimene Venemaa pealetung peatati
Verduni
1916
Saksamaa ja Prantsusmaa
pikim positsioonisõda
Somme`i
1916
Suurbritannia ja Prantsusmaa
Läänerinne
paljud surevad
Jüüti mere.
1916
Suurbritannia ja Saksamaa
sisuline võit Inglismaale , suurim merelahing
Nivelle
1917
Saksamaa ja Prantsusmaa
sõda väikesel territooriumil paljude inimestega, tapatalgud
Cambrai
1917
Saksamaa ja Prantsusmaa
tankilahing
Caporetto
1917
Itaalia
katastroof Itaalia jaoks
UUENDUSED SÕJAPIDAMISES:

• Maal: tankid , raadio
  
• Merel: allveelaevad
  
• Õhus: lennukid , mürgigaasid