Kontrolltöö nr 2 Ajalugu 12. klass

Ibrus, Rainu

Kontrolltöö nr 2 Ajalugu 12. klass (0)

1 Hindamata

1. Maailmasõja põhjused, ajendid , osavõtvad riigid
2.Sõjalised blokid, rinded
3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud.
4. Sõja lõpp ja tulemused.
5. Versaille s rahuleping

1. Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa:

Alahinnati ohtu ( suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega)
Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav , sooviti seda, oodati põnevusega)
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid)

Osapooled, ajendid:

Suurbritannia vs Saksamaa
1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada
2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks
Prantsusmaa vs Saksamaa
1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa -Slotringi ala
2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas)
Austria-Ungari vs Serbia
1) Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur lõunaslaavlaste riiki
Austria-Ungari vs Venemaa
1) konkurents ülemvõimu pärast Balkanil
2)Venemaa toetus Serbiale
Saksamaa vs Jaapan
1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres

Teada, kuidas Austria-Ungari  Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914
Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914.
28.07 – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga.
01.08 – Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja).– 03.08-Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile.
4.08– Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse.
2.Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918.
Läänerinne: *sõjategevus algas 02.08.1914 – Saksa vallutas Luksemburgi
*04.08.1914 – Saksamaa pealetung Belgiasse
*21.-25.08 1914 – piirilahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa
*02.09.1914 – Marne ’i lahing Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa
*1915 – positsioonisõda
*1915- Ypres ’i lahing, Saksamaa vs Inglismaa armeed , kasutati mürki, Inglismaa suutis rünnaku tagasi lüüa
*1916 veebruar – Verduni lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa. Sakslased kaotasid lahingu
*01.07.1916 – Somme’i lahing, Saksamaa vs Prantsusmaa ja Inglismaa. 15.09.1916 võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad- tankid . Lahing lõppes mõlemale osapoolele edutult.
*1917 nov-dets – Cambrai lahing, Inglismaa vs Saksamaa. Läbimurre sakslaste kaugemate positsioonide pihta, inglise armeed aga ei suutnud olukorda ära kasutada ja läbimurre peatati sakslaste poolt
*oktoober 1917 – Caporetto lahing, Itaalia vs Saksamaa ja Autsria-Ungari. Itaalis kaitse varises kokku, Prantuse-Inglise väed aga suutsid sakslaste pealetungi peatada.
Idarinne : *17.08.1914 – kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida- Preisimaal sakslaste poolt
*1914 sügisel – sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi)
*02.05.1915 – Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja)
*juuni 1916 – Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus.
*august 1916 – Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada.
3.Marne’i lahing – 5.- 6.09 1914 – Saksa vs Prantsuse-Inglise väed – Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma
Tannenbergi lahing – 17.08.1914- 30.08.1914 – Venemaa vs Saksamaa – üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal
Verduni lahing – 21.02.1916- 18.12.1916 – Prantsusmaa vs Saksamaa – sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda
Somme’i lahing – 01.07.1916- 18.11.1916 – Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa – mõlema osapoole jaoks lõppes edutult
Cambrai lahing – 20.11.1917- 07.12.1917 – Inglismaa vs Saksamaa – inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt
20.11.1917- 07.12.1917 – Inglismaa vs Saksamaa – inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt
Ypres’i lahing – 22.04.1915 – Saksamaa vs Inglismaa – Inglismaa suutis sakslaste rünnaku tagasi lüüa.
4.Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Rahva rahulolematus kasvas revolutsiooniks,
Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimaris vabariigiks. 11. novembril kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne´i metsas alla vaherahule. See lõpetas I MS. Vaherahutingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi väed välja viima okupeeritud territooriumitelt.
5. 18. jaanuaril 1919. aastal avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki, kes olid sõdinud või suhted katkestanud Saksamaa ja tema liitlastega . Tähtsaim dokument oli Versaille rahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis 28. juunil. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning saja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud ehk maksta reparatsioone, milles suuruses Pariisis kokku ei suudetud leppida. Samasugused lepingud sõlmiti ka teiste Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgiga. Põgusalt puudutati ka Balti riikide küsimust, kelles nähti siiski pigem tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi. Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit pidi olema kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks tülidel sõjaks kasvada. Kuna USA jäi välja ja seetõttu Rahvasteliit oma ülesandeid ei suutnud täita.

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 17 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Rainu Ibrus Õppematerjali autor

1. Maailmasõja põhjused, ajendid, osavõtvad riigid
2.Sõjalised blokid, rinded
3.Sõja käik. Tähtsamad lahingud.
4. Sõja lõpp ja tulemused.
5.Versaille s rahuleping
Vastused: leiate failist

maailmsõda põhjused ajendid blokid rinded versailles sõjalõpp

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimene maailmasõda

I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber

Ajalugu

doc

I maailmasõda

ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis s?

Ajalugu

pdf

I Maailmasõda

Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale kompensatsiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse K

Ajalugu

doc

I maailmasõda

kool I MAAILMASÕDA nimi klass Koht ja aeg Eellugu. 1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda, suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine · majandussuhetes vabadus eelistati Prantsus

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reg

Ajalugu

rtf

Esimene maailmasõda

Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused

Ajalugu

docx

Palju infot I maailmasõja kohta.

Euroopa I maailmasõjas. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. 1. Millist rolli mängisid I maailmasõja puhkemises sõjalised liidud ja riikide territoriaalsed ambitsioonid ning kuidas valmistusid erinevad riigid sõjaks? Millal, mis tingimustel tekkisid Antant ja Kolmikliit? Kolmikliit tekkis Saksamaa, Austria-Ungari vahel ning oli suunatud Prantsusmaa vastu. Saksamaa tahtis purustada Prantsusmaa ja kehtestada oma võimu Euroopa mandril. Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Antant- peariigiks Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ja tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi. Venemaa ei tahtnud samuti Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning Inglismaa ei lubanud, et astub sõja korral samuti sõtta, kuid ei tahtnud, et Saksamaa saaks domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline a

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk