ESIMENE MAAILMASÕDA (1)

Sissejuhatus
Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad , Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine .
1.Sõja algus
Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust).
Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine,seda tegi Bosnia iseseisvust taotlev Gavrilo Princip, keda toetas väidetavalt Serbia . Austria-Ungari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisisVenemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis.Venemaa nõustus Serbiat toetama ning Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa presidentteatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi.Austria-Ungari süüdistas Serbiat Sarajevo mõrva ettevalmistamises. Sellele järgnesdiplomaatiliste suhete katkemine ja 28.juulil 1914.aastal kuulutas Austria-Ungari Serbialesõja. Serbia poole asus Venemaa. Seepeale kuulutas Saksmaa 1.augustil Venemaale ja 3.Augustil Prantsusmaale sõja. Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, nõudes oma vägedelubamist väikeriigi territooriumile. Belgia keeldus ning pöördus abi saamiseks Inglismaapoole. London nõudis Belgia erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutasInglismaa 4.augustil Saksamaale sõja. Esimene maailmasõda oli vallandunud.
2.Sõjaplaanid
Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid . Suurriikide peamine pliitiline eesmärk oli sõja abiloma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ninguusi koloonivaldusi haarata. Selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid.
2.1. Saksamaa sõjaplaan:
Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamiselPrantsusmaa ja Venemaa purustamiseks.
Plaani põhijooned said paika 1905.aastal, kuid sedatäiendati ja muudeti kuniEsimese maailmasõjaalguseni.Schlieffeni plaani põhiideeks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel saanuks Saksamaa suunatakõik oma jõud Venemaa purustamiseks, sest sõja alguses loeti potentsiaalselt ohtlikumaks vastaseksesimest, mis suutnuks mobilisatsiooni Venemaast tunduvalt kiiremini läbi viia.
2.2. Prantsusmaa sõjaplaan:
Prantsusmaa sõjaplaan seevastu oli teinud panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile, vältimaks 1870-1871. Aastal katastroofi. Prantsuse väejuhatus jättis kindlustamata suureosa Belgia piirist, kuna sealt lööki ei oodatud.
2.3. Venemaa sõjaplaan:
Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel
–
Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal , et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel.
2.4. Inglismaa sõjaplaan:
Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee .
3.Lääne- ja idarinne
Võistlus käis kahel rindel:
lääne- ja idarindel
.Läänerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sõjasuurimad lahingud, näiteks Ve
rduni ja Somme’
i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu.
3.1. Läänerinne
Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedelevisa vastupanu.1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsusearmeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsusearmeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre `i juhtimisel Marne `i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasining sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda.1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevusesmürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele. Tuul kandis Inglasteni, kes eiosanud arvata, et on tegemist surmatoovate pilvedega. Gaasirünnaku ohvriks langes üle 15000 sõduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasi ka Inglased. Gaasi ja teiste mürkainete mõju tõkestamiseks võeti kasutusele gaasimaskid.1916. aastal otsustas Saksa väejuhatus vältida sõja venimist ja vaenlase kiiresti hävitada.Seega tuli rünnakuks valida selline objekt, mida prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks.Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbienneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta.Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung . See kestis 1916.aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt kalennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooledkaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris-detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel.
3.2. Idarinne (1914-1917)
1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8.armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunudTannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasidVene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusidägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda naguläänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi justidarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonudsiiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski -Tsernovtsõ joonel .1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov.Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäipüsima.1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud AjutineValitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvelettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa .
4.Sõja lõpp
1918.aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina , Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet.3.märtsilallakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla.7. mailsõlmisRumeenia KeskriikidegaBukaresti rahu.Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksaväejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel.21. märtsist17. juulinitegi Saksavägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Agapealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest.15. juulil alanudII Marnei lahingusläks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhatajaF. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 mln. USA sõjaväelast. Alustanud8.augustilMontdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimesepäevaga 16 Saksa jalaväediviisi. 15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. septemberBulgaaria kapituleerus. Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoobersõlmis Türgi Mudrose vaherahu . 24.-29. okt. sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma.24. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril Tšehhoslovakkia Austria.
5.Sõja tulemused
Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid . 10. septembril 1919. sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920. Trianoni rahuUngariga, 10. augustil 1920.Sevres'i rahuTürgiga.Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke,poliitilisi ja sõjalisi kohustusi.
-Horvaatia- Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks.Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm., kokku 73 485 km², kuselas 7,3 mln. in.)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurimaulatuse. Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjelhakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Schlieffeni_plaan
http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fen%252Fsearch.html%253Fsearchstring%253Dmaailmas%2525C3%2525B5da%2526start%253D0
http://et.wikipedia.org/wiki/Schlieffeni_plaan
http://www.hot.ee/laging/Isoda_01.ht m
http://www.freewebs.com/margeku/KOOSTA~1.pdf