Kas I maailmasõjas oli võitjaid? (0)

Kas I maailmasõjas oli võitjaid?
Esimene maailmasõda kujunes välja esimeseks sõjaks, mis sidus endaga suure osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914. aastal, kui tapeti Austria-Ungari troonipärija ning lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne ´i vaherahuga. Sõjas hukkus miljoneid sõdureid ja tsiviilisikuid, kuid sõda andis suure panuse tehnika arengule ja maailma uuendamisele. Kuigi sõjas oli kaotajaid, siis ikkagi inimkond võitis sellest väga palju.
Esimene maailma sõda andis väga suure tõuke tehnika arengule. Esmatähtis oli arendada ja leiutada uusi vahendeid, mis aitaks sõda edendada. Eriti suur hüpe toimus mereväes, lennunduses ning soomustehnika alal. Väga kiiresti arenes lennuvägi: kui sõja algul tegid lennukid ainult luurelende, siis sõja edenedes varustati need kuulipildujatega ja pommidega, mis aitas tõhusamalt toetada maaväe tegevust. Teiseks suureks arenguks oli allveelaevade kasutuselevõtt. Neid kasutati merelahingutes, mis aitas rünnata sõjalaevu ning vastase varustusteid. Tähtsamaks allveelaevade kasutamist võib pidada Jüüti merelahingut 1916. aastal. Kolmandaks tähtsamaks arenguks võib pidada tankide kasutamist. Suurima tankirünnaku andsid britid sakslatele Cambrai´ lahingus 1917. aastal. Tankid aitasid purustada vastase tõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ning tekitasid vastaste hulgas paanikat. Need olulisemad arengud tehnikas on andnud ka suure panuse tänapäeva tehnikale, kus neid arendatakse järjest paremateks.
Suur võitja oli I maailmasõjas USA, kes tänu sõjale hakkas muutuma tähtsamaks riigiks maailmas. Sõja tagajärjel hakkasid paljud Euroopa riigid majanduslikult sõltuma Ühendriikidest. Edu saavutas ta laenude andmisega, sõjavarustuse tootmisega ning sellega, et sõda ei toimunud Ameerikas. USA kaotas suurriikidest vähim sõjajõude, kuna astus sõtta teistest hiljem. Ühendriigid ei pidanud kartma ka diktatuuri, kuna Ameerika sõdis võitjate poolel ning on tugevate demokraatlike traditsioonidega riik. 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas.
Esimesest maailmasõjast lõikasid kasu ka naised, kelle õigused ühiskonnas suurenesid suurel määral. Naised said hakata käima tööl tehastes , vabrikutes ja kaevandustes, kuigi nad said meestega võrreldes vähem palka, aitas sõda lõppkokkuvõttes oluliselt kaasa naiste iseseisvumisele ning võrdsete õiguste saavutamisele meestega. Naiste mobiliseerimine tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust väljaspool perekonda. Tänapäeva naised on tänu I maailmasõjale iseseisvad, tugevad ning neid koheldakse võrdselt teistega ja neil on suuremad õigused ühiskonnas.
Suurt hoogu said sõja puhkemisest rahvuslik vabadusvõitlus. Paljud väiksemad riigid saavutasid võitlevatelt pooltelt rahvuslike üksuste moodustamist, et neid hiljem kasutada iseseisvuse kehtestamiseks, kui mõni suurriik sõjas kokku variseb. Näiteks meie oma riik Eesti sai välja kuulutada iseseisvuse, just I maailmasõjas kaasnenud segaduse tõttu ning kasutas tekkinud olukorda õigesti ära. Nõukogude Venemaa alustas 28. novembril 1918. aastal pealetungi üle Eesti piiri Narvas ning et kaitsta ja kindlustada oma iseseisvust sõdis Eesti neile edukalt vastu. Edu saavutatigi, kuna Venemaa oli I maailmasõjast kurnatud ning nõrgaks jäänud. Samamoodi käitusid veel mitmed väikeriigid, sest I maailmasõda aitas kaasa rahvaste iseseisvumisele. Seda võib pidada vägagi positiivseks , et suurriikide varemetele tekkisid väikesed rahvusriigid.
Kõige suuremaks võitjaks võib pidada riike, kes sõdisid Antanti poolel, sest just nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles ´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid . Rahulepingud sõlmiti ka Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga ning võitjariigid said neilt tagasi kaotatud territooriumid, võites sellega väga palju. Võitja riigid said sõja võiduga endale uusi alasid ning eeliseid, mis aitas parandada riikide olukorda.
Kuigi I maailmasõjas kaotati palju, siis võideti veel rohkem. Oluliselt arenes tollel ajal tehnika, mis aitasid kaasa sõdimisele, aga millel on ka tänapäeval väga tähtis koht, sest ilma tehniliste vahenditeta ei kujutaks praegusel ajal oma elu ette. Ka naiste roll on muutund pärast I maailmasõda, sest ilma sellete poleks võib-olla naised nii iseseisvad, nagu nad on praegu. Kindlasti andis I maailmasõda tänapäeva ühiskonna arengule väga palju juurde ning me kõik oleme võitjad, kes nii arvavad .