STIILIÕPETUS Jutustus Esmaspäeva Hommik Hommikul ärgates sadas vihma. Ma olin jälle sisse maganud ning sellepärast pidin kiirustama. Haarasin kaasa paar võileiba ning jooksin bussile. Kooli jõudes nägin klassikaaslasi, kes mind naeratades tervitasid. Seejärel suundusin esimesse tundi. VIKERKAAR TÄPSUSTUSED Violetsel hommikul ärgates sadas Esmaspäeval, 15. novemberil, kell 7.15 indigovihma. Ma olin jälle siniselt sisse hommikul ärgates oli sadanud juba 2 mm maganud. Rohelusse kiirustades haarasin vihma. Ma olin maganud 45 minutut sisse ning kaasa paar kollast võileiba
Jutt. Hommikul ma ärkasin üles ja läksin pesema. Panin riidesse ja läksin sööma. Söögiks sõin ma putru ja klaas piima, kell oli 07.15. Kell 7.40 läksime me autossa ja sõitsime kooli. 8.00 hakkasid tunnid ja 14.45 lõppesid. Bussile läksin ma kell 15.15. Siis läksin trenni, enne trenni käisin veel poest läbi ja siis uuesti bussile. Buss tuli 17.05 ja 17.30 olin ma garderoobis. Trenn hakkas kell 18.00 ja lõppes kell 20.30. Peale seda läksin ma koju ja hakkasin õppima. Kell 1.00 sain magama. . . , 07.15. 7.40 . 8.00 14.45 . 15.15 . , . 17.05, 17.30 . 18.00 20.30. . 1.00
ASKING AND SHOWING THE WAY 1. Vangala on teisel pool teed panga vastas Prison is across the road, BANK COUNTER. 2. Mine kuni teise valgusfoorini ja keera vasakule Go to the second traffic lights and turn left 3. Mine otse edas ikuni väliujulani ja ületa tee Go straight ahead and cross the road to the outdoor swimming pool 4.Vabange kus asub politseijaoskond? Ma olen eksinud. Excuse me where the police station? I'm lost. 5. Raudteejaam kaugel. Te peagsite sinna bussiga minema. Far from the railway station. You should go there by bus. 6. Turg on siinsamas lähedal ,just ümber nurga te saate sinna jalgsi minna The market is here, near, just around the corner, you can go there on foot. 7. Tenniseväljakud on kiriku kõrval piimatoodete kaupluse vastas. Tennis Courts next to the dairy shop opposite the church. 8. Minge läbi pa...
taevakehi loetakse meie päikesesüsteemi kuuluvaks. Tõusva päikese maa Jaapan on tänapäeval tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste poolest. Tundes end ärakasutatuna, läks Triinu nukralt koju tagasi ja ei rääkinud temaga juhtunust mitte kellelegi. Toomas Hendrik Ilves kui Eesti vabariigi president on lugupeetud kogu Euroopas. ,,Maarja, tule aita lauda katta!"- hüüdis Margus, palitu seljas. Rätt peos, ikka veel lehvitades, jooksis tüdruk, pisarad silmis, lahkuvale bussile järele. Naabritädi palus: ,,Mart, tragi poiss, aita puud tuppa tassida." Marco Polo maailma näinud mehena saabus 1295. aastal tagasi oma kodulinna Veneetsiasse. Meelis ja Karin, vesteldes väga huvitavatel teemadel, läksid kooli poole. Peo toimumiskoht ja -aeg on Tartu, Kitse 6, kell 18 õhtul. Vastamata ainsalegi küsimusele, lahkus filoloogia professor kiiresti ruumist. Jüri, Saaremaalt pärit mees, ei söönud üldse kala ega osanud ujuda.
bulldozers were used against cars and buses. The police car was badly damaged when the bulldozer reportedly pushed it down a busy main road in the city and then flipped it over at least once. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Palestiinlasest buldooserijuht rammis Jeruusalemmis politseiautot, vigastades kahte politseinikku ja seejärel sõitis otsa bussile, enne kui teda tulistati, ütlesid ametnikud täna. Iisraeli politsei ütles, et nad võtsid seda intsidenti, kui terroristirünnakut. Buldooserit juhtinud meest tulistati mitu korda ja ta viidi tõsiste vigastustega haiglasse. Oli vastuolulisi raporteerimisi selle kohta, kas ta suri või mitte. Kaks politseinikku said kergelt vigastada. 32-aastane taksojuht Uzi Mahatabi, kes nägi intsidenti pealt, ütles: ,,Kui nägin buldooserit
1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B. Kuhu me nüüd läheme Me kiirustame bussile sest peame maale sõitma Head aega Meelis lehitses pildiraamatut et midagi teha Kes on pildil Sellel olid kolmikud Kati Mati Mart ning õde Kärt Oi juba olemegi maal Aitäh meeldiva sõidu eest C. Kord elasid kana rott ja lammas Nad olid suured sõbrad Mis võis juhtuda et nende sõprus sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lammas jättis selle rottidele järamiseks Hoidke ennast rotid Ei tohi võõrast vara hävitada Kui midagi
kuuldes. Nad rääkisid üksteisele veidi oma päevastest tegevustest ning siis küsis Ralf: ,, Kallis, kas sa tuleksid homme õhtul minuga randa päikeseloojangut vaatama?" Merelle oli väga rõõmus ning hüüdis talle rõõmsalt: ,,Jah!" Nad soovisid üksteisele head ööd ära ja jäid magama. Hommikul ärgates oli Merelle energiat täis ja heas tujus, ta ootas juba õhtut. Kui kell 20.20 sai, läks Merelle bussile. Ta helistas Ralfile ja ütles, et hakkab tulema. Ralf lausus, et Merelle tuleks rannas sillale ning seal saavad nad kokku. Randa jõudes, oli Ralf juba sillal. Merelle jooksis Ralfi juurde, kallistas ning suudles teda. Ralf ütles, et ta peab nüüd veidikeseks ajaks Merellel silmad kinni siduma kuni nad õigesse kohta jõuavad. Kui silmad kinni sai seotud, hakkas Ralf Merellet käe kõrval edasi juhatama. Ralf küsis: ,, Kas sa tead, mis päev täna on?". Merelle lausus: ,, Ma ei ole
30.01.2013- Kolmapäev täis pikk koolipäev, pärast kooli tegime sõpradega väljas igasugu asju. 31.01.2013- Neljapäev tavaline koolipäev,. 01.02.2013- Reede lühike kuue tunnine koolipäev.Pärast tunde läksin ühikasse pakima ja siis läksin autoga koju. Kodus sõin ja läksin kohe magama. 02.02.2013- Laupäev käisin linnas, sain sõpradega kokku ja jalutasime. 03.02.2013- Pühapäeval magasin kella 12-ni pakkisin asjad , sõin , siis bussile ja tagasi Olustvrerre. 04.02.2013- Esmaspäev tavaline pikk koolipäev. Käisin joomas. 05.02.2013- Teisipäev koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde ühikas . 06.02.2013- Kolmapäev tavaline koolipäev.Pärast kooli istusin niisama arvutis ja hiljem oli vaja koristada . JÄRELDUS: Pikkuse erinevus on tingitud päevast, kas on lühike või pikk kooli päev, millega päeval tegeletakse ja kui palju tehaks tööd. Mida rohkem teha tööd seda rohkem on pikkuse erinevust näha.
Autod võivad sattuda ühissõidukirajale ainult järgmistel juhtudel: a. ümberrivistumiseks enne pööret b. peatumiseks c. ajutiselt pärast pööret ÜHISSÕIDUKITE RADA Ühissõidukirajaga teel võivad teised juhid ühissõidukirajast ainult üle sõita, sellel rajal ei tohi sõita, peatuda ega parkida. TEEANDMINE ÜHISSÕIDUKILE Asulas tuleb peatusest väljuvale bussile ja trollile alati teed anda. Soovitatakse seda teha ka väljaspool asulat:
Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte + Määrdeained + Rehvid + Remont + Töötasud + Kohustuslik liikluskindlustus + Korraline tehniline ülevaatus + Üldkulud. Amortisatsioon on 20% bilansilisest maksumusest aastas. Remondile tehtavad kulutused: 1832 Rehvidele tehtavad kulutused: 6 x 350 = 2100 Rehvide läbisõiduks loeme 200000 km. RehH = 350 (rehvi tk hind) Rat = 6 (rataste arv) Lreh = 200000 km Reh = RehH x Rat x L / Lreh
Asendiplaanil kujundada ja anda seletus tingmärkides: · hoonestusala · tee- ja tänavamaa · haljasmaa · ehituskeeluala Arvestada olemasolevate hoonete kujaga ja insolatsiooninõuetega. Detailplaneeringu eskiisi põhijoonisel M 1:1000 näidata tänava maa-ala piirid, krundipiirid, kruntide nr, teede, s.h jalg-ja jalgrattateed koos ülekäiguga. Ämari teel planeerida ühistranspordi peatus ühele lühikesele bussile ja ülekäik ning ühendus jalgtee näol planeeringuala jalgteedega Parkimine korraldada kruntidel, vastavalt uue elamu parkimise normatiivile. Joonistel A4 formaadil näidata 2 oleva tee ja planeeritud kvartalisisese teede ristprofiilid tee-elementide mõõtmetega ja katte materjaliga (asfalt, betoon- või loodusliku (graniit-) kiviga. Lisada valgustusmasti asukoht ristlõikes.
04.04 Minu reis Pariisi Aleksander Rebane Ma käisin Pariisis 2 aastat tagasi sügisesel koolivaheajal. Me käisime mitmes kuulsas kohas. Meiega oli kaasas ka ema sõber Kaire ja ta poeg Illimar. Me lendasime Tallinnast Pariisi umbes 2 tundi. Lennujaamast pidime me minema bussi peale, mis meid otse hotelli viiks, kuid sattusime 1-2 tunnisele linnatutvustus bussile. Buss sõitis kesklinnas ringi ja giid rääkis Pariisi peamistest vaatamisväärsustest. Kui me hotelli jõudsime, siis me puhkasime ja läksime Eiffeli torni. Esimene päev Pariisis Eiffeli torn (La tour Eiffel) on Pariisi kuulsaim ja tuntuim turismiatraktsioon. Eiffeli torni hakati ehitama aastal 1887 ja lõpetati 1889. Eiffeli torni autor on Gustave Eiffel. Torn ehitati algselt Pariisi maailmanäituseks, kuid I
mine- ja ja-liitelised altvedamine, arusaamine, peamurdmine, tuletised ühend- ning ettevõtja, päheõppija väljendtegusõnadest kui ÜTS määrsõnalisele piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi osale eelneb laiend sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, bussile peale langenud puu, emale vastu jooksev laps ÜTS ja VTS hulka paljutõotav algus, põhjapanev uuendus, mittekuuluvad väheminev kaup, teretulnud külaline, kesksõnaühendid ennastsalgav töö NB! Kui kõhkled, kas kirjutada kokku või lahku, kirjuta pigem lahku!
meenutada seda, kuidas õppisin tunnetuspsühholoogia eksamiks, ent ei suuda meenutada seda, kuidas erinevaid mälukategooriaid nimetakse? 6. Miks võtab vabal teemal kirjutamise joonistamise alustamine enamasti kauem aega? Halvasti struktureeritud ülesanne, mõte ei hakka kohe tööle. 7. Millised etapid tuleb läbida ülesandes: jõuda 10 minuti jooksul Tiigi 78 eest Tartu bussijaama? 1. Probleemi identifitseerimine (Istun loengus, vaja bussile jõuda 10 minuti jooksul peale loengu lõppu); 2. Probleemi määratlemine (Pikk vahemaa); 3. Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine (mida saab teha selleks et jõuda bussijaama, koostada tegevusplaan). 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine (Kas mul on takso nr? Kas mu sõbral loengust on jalgratas?). 5. Ressursside hindamine (Millised variandid on reaalsed? Kas mul on auto? Kas mul on jalgratas?); 6. Lahenduse jälgimine (Olin kutsunud takso ette, jälgin kella); 7
Andres:Hei,mis teed? Laura: ”Kirjutan ülikooli jaoks uurimustööd.Räägi,miks helistasid.” Andres: “Aasta viimsel õhtul?Tule parem mulle külla.” Laura: “Proovin tulla, kuigi on jube kiire viimasel ajal aga sinu jaoks leian alati aega.” Laura lõpetab selleks aastaks oma töö ja sätib end Andrese juurde minekuks. Enne seda käib Laura poes,ostes kaasa soolaleivaks tordi ja šampuse. Andres elab Kakumäel.Laura peab ruttama,et Balti jaamast viimasele bussile jõuda. Laura väljub Tulikivi peatuses ning võtab suuna mere äärde.Ta jõuab maja juurde ning vajutab korteri numbrit.Maja ise on nii väljast kui seest moderne,tüüpiline 21.sajandi tipptehnoloogiline hoone.Andres avab ukse ning Laura astub sisse. Andrese korter on avaraplaneeringuga. Toad on ruumikad,valgust täis. Laura annab üle ostetud kaubad ning paneb mantli virna ja võtab kingad jalast. Andres: “Tunne end kui kodus.Räägi,mida oled vahepeal teinud peale töö kirjutamise
Tean, et riskin, aga teen. Ma armastan sind meeletult! Äkki saaks natuke palka juurde. Teeme näo, et meie ei tea asjast midagi. Ma ei saa kontrollida sinu otsust, saan kontrollida vaid oma Mitte midagi ei saa teha 6.2. Määrake partnerite vastastikune pöördumine A B A: Sa hilinesid 15 minutit. See solvab mind ???? V V B: Ära nori. Ma lihtsalt ei jõudnud bussile?? T T L L V V A: Kallis, mul on nii palju teha, ma ei saa midagi?? T T B: Oh, ära palu mind. Ülemus on ka minu seljas..... L L A: Kui suur on minu palk? V V
maganud. Ajades ennast kiiresti püsti, hakkasin kähku riideid selga toppima. Tavaliselt enne mõtlen mida selga panna ja missugune riideese millega sobib, siis nüüd seda aega enam ei olnud. Õnneks oli mul õhtul koolikott tänase tunniplaani järgi valmis pandud. Ma ei jõudnud isegi hommikust süüa, vaid panin jope selga, saapad jalga, võtsin koti üle õla ning tõttasin kooli poole. Tee peal uuesti kella vaadates kõhklesin, kas jõuan bussile, mis peatub kahe minuti pärast Sõjakooli peatuses. Lisasin veel tempot, et ikka jõuda. Möödudes vana sõjakooli majast nägin ma peatust, kus ootasid juba paljud, nii väikesed kui suured. Sisimas lootsin, et bussi enne mind ei tuleks. Peatusesse jõudes oli buss täpselt ees ja ma astusin suurest rõõmust bussi, mis oli rahvast pungil täis. Tänaval oli autodel tihe liiklus, üks auto oli isegi avarii teinud ning politsei oli juba kohapeal
soovida kenat päeva. Taoline asi juhtub minu ja minu ealistega tihti, et tuleb mõni vanem ja tülpinud inimene, ja näeb et noored on bussis ainult selleks, et võtta nende kohad ära ja kiusata eakamaid inimesi. Muidugi tuleb austada endast vanemaid inimesi. Kuid ka nemad võiksid võtta meid kui täisväärtuslikke isikuid. Mitte tühje olendeid, keda võib tõugata nügida ja käituda üleolevalt. Kord ühel õhtul jooksin bussile, peale 8 tunnilist koolipäeva, trenni ja laulukooli. Olin täiesti rampväsinud ja istusin oma kahe kotiga toolile. Järgmises peatuses sisenes eakam daam, nähes mind pistis ta priiskama, et kelleks mina küll ennast pean, olen ju noor ja elujõudu täis, miks ma istun ja ei tee midagi paremat oma eluga. Tõusin otsekoheselt püsti ja lasin teda istuma, kuigi kõrval oli veel mitu vaba tühja kohta. Tundsin ennast alandatuna teiste kaassõitjate ees. Hiljem
Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada elamumaa kruntideks. Kinnistu põhjaosas asub haljastus-männimets, mis kuulub säilitamisele ja sinna rajatakse kergliiklusteede võrgustik. Fikseeritakse teed tänavad ja parkimisalad; ehitusõigus kruntidele kui ka ehituskeele tsoonid; juurdepääsud sõidukitele ja kergliiklejatele ning moodustatavad krundid. Ühistrantspordi peatus ühele lühikesele bussile on planeeritud Hallhundi teele. Kruntide hoonestusnõuded Pos Krundi Max Max Max Max Hoonete Sihtotstarve nr suurus ehitusalune parkimis- korruselisus kõrgus arv krundil (m2) pind (m2) kohtade arv hoonele (m) 1 3000 500 2 2 8 2 EP
Marsruut: mikrobussiga Tartust Suursoo Looduskeskusesse (0.5 tundi), lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile ja tagasi (4 tundi), mikrobussiga Suursoo Looduskeskusest Tartusse (0.5 tundi) . Ajakava: kell 10.30 väljasõit hotell Londoni parklast kell 11.00 väljumine lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile kell 12.30 jõutakse Peipsile, tehakse tiir järvel kell 13.00 lõunasöök kell 13.30 tagasi Emajõel kell 15.00 maabumine Suursoo Looduskeskuses, asumine ümber bussile kell 15.30 bussiga tagasi hotell Londoni parklas kell 19:30 pidulik õhtusöök restoranis Polpo 9
Seda juhtus temaga tihti, et ta kuupäevad sassi ajas või unustas, kus ta asub, või kuhu ta minema peab. Kanoonik mõtles tükk ega, kuhu tal minna on, siis meenus talle, et tal oli Bertrami hotellis reserveeritud tuba neljaks päevaks. Pennyfather hakkas hotelli poole kõndima, kui märkas kinokuulutust: ,,Jeeriku müürid". Ta arvas, et see on huvitav film, ning läks seda vaatama. Film meeldis talle ning ta lonkis hotelli poole, vahepeal valele bussile istudes, mis ta vastassuuna viis. Kuna hotellitoa võti jäi talle tasku, siis kõndis ta mööda treppi oma toa poole, kell oli umbes kaksteist öösel. Oma tuppa astudes sai ta soki, ning märkas üles tõstetud kätt liiga hilja, ta peas plahvatasid tähed... Sel ööl toimus postirongi röövimine. Kuriteo paigal märkas üks naine kanooniks Pennyfatherit. Elvira läks oma eestkostja ja advokaadi Richard Egertoni poole. Elvira küsis Richardi
3.Klient valib sobiva bussiaja. 4. Süsteem kuvab piletihinnad. 5.Klient valib sobiva hinnaga pileti. 6. Süsteem salvestab kliendi tellimuse ning kontrollib pileti saadavust. Alternatiivid: Samm 1: kliendi valitud sihtkohta ei sõida ühtegi bussi Samm 2: kliendi valitud sihtkohta ei vii otse ükski buss, pakkuda alternatiive Samm 3: kliendile sobivat bussiaega ei eksisteeri Samm 6: kliendi valitud bussile ei ole saadaval pileteid Nimi: 2.1.2 Kliendi teavitamine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Süsteem kuvab kliendi poolt selekteeritud pileti hinna ning bussi väljumisaja. Nimi: 2.1.3 Arve koostamine, arve tasumine Tegutsejad: Klient Kirjeldus: Süsteem koostab ostu eest arve ning esitab selle kliendile, klient tasub arve läbi süsteemi. Nimi: 2.1.4 Pileti väljastamine Tegutsejad: Klienditeenindaja 7
rööbashaagisega või ilma. Tühimass-juhi,sõidjate ja veoseta täisvarustuses sõidukimass,mille on määranud valmistaja. Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. Õueala-jalakäijate ja sõitjate üheskoos liikumiseks ettenähtud teed,mis on tähistatud vastavate liiklusmärkkidega. Ühissõiduk-sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,takso,troll või tramm. Ühissõiduki rada-sõidutee osa,mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile,samuti reisijaid vedavale taksole.Ühissõiduki rajad on tähistatud. Ülekäigurada-mõistetakse teeosa,mis on ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks. Ümberpõige-mõõdumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist,või muust takistusest väljasõiduga kasutatavas sõidurajast. Keskkonnakaitse kohustused Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega teed ümbritsevale keskkonnale,liikse müra,tolmu ja
liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. (57) Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. (58) Ühissõidukiraja all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 7 sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. (59) Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
valmistaja. *Valmistaja kiirus-valmistaja poolt sõidukile määratud suurimat kiirust. *Õueala jalakäijate ja sõitjate üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed , mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. *Ühissõiduk sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedav buss,troll,tramm või takso . *Ühissõiduki rada sõidutee rada mis on ettenähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile samuti reisijaid vedavale taksole , ühisõiduki rajad on tähistatud *Ülekäigurada mõistetakse teeosa mis ettenähtud jalakäijale tee ületamiseks . *Ümberpõige möödumist sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest väljasõiduga kasutatavast sõidurajast . Keskkonnakaitse kohustused Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale
Karina lahkus raamatupoest ning mõistis et peab haigla poole kiirustama. Ta ei pidanud haiglas kaua vastu, hirm operatsiooni ees sai temast võitu ning ta põgenes sealt. Peale põgenemist vaevasid teda küll hingepiinad kuid ta ei läinud haiglasse tagasi. Karina läks hoopis bussi peale, et sõita sõbranna juurde kelle juures ta oli ratsalaagris käinud. Öiseid reisijaid oli bussis vaid mõni üksik. Kui bussijuht ust sulgema hakkas kiirustas keegi veel bussile. Karinal tekkis hirm, et tullakse teda otsima. Ei , õnneks mitte. Bussisõidu ajal haarab teda kõheduse tunne, ta tunneb et keegi jõllitab teda pimedusest. Karina satub paanikasse ning tormab tundmatus kohas bussist välja. Bussist hüppab välja ka poiss. See poiss oli Pärt. Ta jälitas Karinat, sest Karina tundus talle nii tema õe, Kerli moodi. Karina põgeneb esmalt tagaajaja eest mööda teeserva, käeotsas kõlgub must raske spordikott.
süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine,
- mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma - raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa" - kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju - koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead, kes olid kellegi tundmatu poolt hukatud, sulgi ei tohtinud raisku lasta ja nii asuti kanasid kitkuma, koer Tommi sai kanapead endale närimiseks - tütar luges vanaemale ja emale oma uut raamatut ette samal ajal, kui teised toimetasid - saabus isa komandeeringust, kes uskus, et kasuliku ja ilusaga saab võidelda kahjuliku ja inetu vastu, talle meeldis õunapuid istutada
· Õueala all mõistetakse jalakäijate ja sõidukite üheskoos liiklemiseks ettenähtud teed, mis on tähistatud vastavate liiklusmärkidega. · Ühissõiduki all mõistetakse sõiduplaani kohaselt sõitjaid vedavat bussi, trolli või trammi. Ühissõidukiks loetakse ka sõitjaid vedavat taksot. TERMINID · Ühissõidukiraja all mõistetakse sõidutee osa, mis on ette nähtud liiklemiseks sõiduplaani kohaselt sõitvale bussile ja trollile, samuti sõitjaid vedavale taksole. Ühissõidukirada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgistega. · Ülekäiguraja all mõistetakse tee osa, mis on ette nähtud jalakäijale tee ületamiseks. Reguleerimata ülekäigurada tähistatakse vastavate liiklusmärkide või teekattemärgisega. Reguleeritaval ülekäigurajal määratakse käigukord jalakäijafooride tulede või reguleerija märguannetega, kusjuures teel võivad olla vastavad teekattemärgised.
sademete tüüpi; sademete intensiivsust; nähtavust; tuule kiirust ja suunda; õhurõhku. Lisaks on tavaliselt juures ka kaamerad, et saaks teha visuaalselt hinnangut. Foto 4: Teeilmajaam 16 5.2. Mobiilne teeseisundi seire Hiljuti katsetas Teede Tehnokeskus mobiilset teeseisundi seiret, kinnitati ühele Lux expressi bussile ja ühele mõõtebussile külge mobiilsed seadmed, millega vaadeldi teedeseisukorda ning võrreldi siis teeilmajaamade omadega, et suuta paremini ennustada nii tulevast ilma, kui ka ilmajaamade vaheliste teelõikude hetkeilma paremini määratleda. Mina näen selles väga suurt potensiaali, kui suudetakse näiteks jõuda suurema mahulise koostööni mõne bussifirmaga ning pidevalt töötav süsteem, siis saadav informatsioon oleks ülimalt täpne, mis
Aga ma ei kadesta teda, sest koos pruudiga sai ta ka ämma kaasa. Tarmot ma eriti tihti ei näe, aga kui juhtungi nägema, hellitab ta mind poolsurnuks ja selles suhtes pole tema pruutki parem. Vahel meenub mulle, kuidas ma alles kassipojana Tarmo voodi märjaks tegin. Nii kurja nägu pole ma enam elus näinud. Aga pole ju minu süü, et keegi liivakasti välja ei viitsinud viia. Tegelikult ma nii riukalik kass ei olegi kui teile ilmselt paistab. Ainult vahel jälitan bussile jooksvaid inimesi, viskan nende ette pikali ja olen rõõmus, kui buss ilma nendeta minema sõidab, sest kes on ikkagi maailma naba? Mina või buss? Pärast vihahoogu nõustuvad ka bussist mahajääjad minuga sajaprotsendiliselt. Suurim ja tugevaim meie peres on papa Peeter. Ta on ka kõige pahasem, kui ma mõne krutskiga hakkama saan. Papa näeb neljakümne ühe aasta kohta päris noor välja, kuigi pea on tal pooleldi kiilakas
millest 60 parkimiskohta on hotelli all asuvas soojas parkimismajas. Parkimismajja sisenemiseks tuleb sõita hotelli taha. Parkimismaja uksed avanevad automaatselt sõiduki lähenemisel uksele. Parkimisteenuse eest tasumiseks on võimalikud makseviisid m-parkimine, eParkimine või sularaha eest piletiautomaadis. Parkimistasu arvestuse aluseks on iga alustatud 30 minutit. · parkimisteenuse tasu hotelli konverentsikeskuse kliendile - 5 EUR/päev · parkimisteenuse tasu bussile 15 EUR / 24h (eelnev broneerimine ei ole võimalik) Seega, kui Teil on 13 autot ning Te viibite parklas 09.05. - 12.05.2013 saame teha Teile koostööga OÜ Citypark Eesti pakkumise, mille auto parkimise tasu päevas tuleks 5 eurot, seega teeb see kõik kokku 260 eurot. Teie autod on soojas ning lahkumise päeval tuuakse vastavalt Teie soovile auto Teile ukse ette. MUUD LISATEENUSED Nimetus Hind EUR/ühik Ühikuid Maksumus Märkused 09
Fred Jüssi Aprill 2000 1982. aasta 23. aprilli soe ning tuulevaikne hommikupoolik tõotab helilindistamiseks sobivat õhtut ja ööd. Üritan maalesõiduks raadiomajast autot lunida, aga seal on päevakorras muud asjad, ja kui on muud asjad, siis "linnud vaikigu". Ka loodusmuuseumis pole mul õnne ja nii vinnan kodinad selga ja lähen pärastlõunasele Voose bussile. Näen välja nagu koormaeesel. Inimesed tänaval vangutavad päid, bussijaamas küsib keegi, kas kardan tulekahju, et kogu oma vara kaasas kannan. Ei, mina ei karda tulekahju, mina lähen lindistama konnade hääli. Kevadised kruusateed on sandid ja buss raputab kohutavalt, aga bussijuht lohutab sõitjaid: bõvajet i huu¯e! (Tuleb ette hullematki!) VOOSELT KÕMBIN Külvandu poole. Tee ääres sulaveelompides krooksuvad rohukonnad, ent
Männi all tegutses.Nägi nelja täpiga lepatriinut. Isa kopsis ja P-R jooksis tuppa, oli ta ju ilma soojate riieteta õue tulnud. Kolmsada grammi koort- oli üksi saadetud poodi esimest korda. Oli õnnelik ja õhevil. Kartis natuke koeri, näitas Jürile ikka, et läheb poodi. Kordas koguaeg lauasai ja 300 g koort, üks onu tuli järgi ja siis läks ka poodi. Poes läks meelest ära mitu grammi koort, onu tuletas meelde. Autovänt. Isa käis ikka Pille_riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kõver suur raudnael, mida nimetas autovändaks. Mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitas ja suretas autot. Ema tuli ja läksid koju. Pille-Riin ärkas hommikul ja märkas, et toas on natuke teisiti. Siis tuli talle meelde, et on maal. Oli rõõmus. Pille-Riin pani selga on õuntega kleidi. Mängis kausi juures kuhu oli külma pandud piim. Nägi enda peegelpilti, piim läks ümber. Nuttis
16. Millise kiirusega tohib sõita esmase või piiratud juhtimisõigusega juht? Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 90 km/h. Asulateel lubatud suurima kiirusega, kuid mitte kiiremini kui 90 km/h. Väljaspool asulat mitte kiiremini kui 70 km/h. 17. Kummal juhil on eesõigus vastastikusel sõiduraja vahetamisel? Punase auto juhil. Rohelise auto juhil. 9. Milline tegevus on õige? Ületan ristmiku esimesena. Annan teed bussile. Annan teed sõiduautole. 20. Kui kaugele tohib veos sõldukist ette- või tahapoole ulatuda, ilma et oleks vajalik seda tähistada? 1 m. 2 m. 22. Kui kaua võtab tavaliselt aega 1,0 promilli alkoholi lagunemine veres? 4 tundi. 1 tund. 10 tundi. 23. Kas möödasõit on lubatud selle märgi mõjupiirkonnas kui ees sõitva sõiduki kiirus on alla 30 km/h ja sõidutee keskel on valge pidevjoon, mille ületamine möödasõidu korral oleks vältimatu? Ei.
Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata- vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad. Nt väljaütlemine, allakirjutamine, altvedamine,
3. panused kasiinos. 4. sisseostud poodides. 5. ekskursioonid ja meelelahutused külastatavates linnades. 6. lapsehoidja teenused. 7. temaatilised a la carte restoranid. 8. personaaltreeneri teenused jõusaalis. (Alfa-tour, Mis on kruiis?). Kruiisireisi puhul peab kohvri pakkimisega tegelema vaid ühe korra ning ujuv hotelli viib inimese riigist riiki, saarelt saarele ning linnast linna. See on muretu puhkus sellegi poolest, et ei ole vaja joosta bussile või praamile, vedada palavuses suurt kohvrit või üritada keset ööd taksot leida. Inimene lihtsalt puhkab ning ärkab iga hommik uues kohas (Alfa-tour, Mis on kruiis?). Kruiisid toimuvad reeglina seal, kus on piisavalt soe. Vahemerel kuni novembrini, Läänemerel kuni septembrini, Alaskal meie suve ajal, Lõuna-Ameerikas meie talvel jne. Seal kus on aga terve aasta soe, siis seal toimuvad kruiisid aastaringi, näiteks Kariibimeri. (Merike Hallik)
raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul. Karina põgenes öösel haiglast. Ta läks bussile, et sõita oma vana tuttava juurde, Viilupi tallu. Bussis oli pime ja Karinale tundus, et bussijuhiks on seesamune pooliku kõrvaga raamatupidaja. Karina ehmatas, kui bussi tuli ka Pärt. Oli tunne nagu poiss jälitaks teda. Bussi tuli ka teisi inimesi. Õues oli pime ja Karina ei näinud kus ta maha peab minema ja läks küsis bussijuhi käest kas on juba Viilupi peatus, bussijuht ütles, et sellist peatus ei olegi, Karina otsustas aga ikka kohe maha minna ja ka Pärt järgnes talle
Argo mõistis, et tema jaoks jääb miiting kindlasti ära. Koos temaga arreteeriti ka Üllar Pugast. Koos eskorditi poisid autoni ja sealt edasi viis bussisõit Tallinna. Küsimustele kuhu ja milleks punaarmeele kombekohaselt ei vastatud. Nad toimetati Tallinna Sõjakomissariaati, kus neid püüti hirmutada ja ,,solgutati" päev läbi. Kuna Argo ja Üllar ei teadnud, et ka Ain ja Meelis olid Tallinnasse toodud, oli nende üllatus ja pettumus suur, kui nad kohtusid.12 Tallinnas 18.00 bussile istunud poisid mõistsid, et miitingu ajaks nad Võrru ei jõua. Kuna eelnevalt oli jagatud töökorraldused ka selleks puhuks, kui miiting peab läbi viidama ilma Ainita, siis jäi poistel vaid üle loota, et miiting nendeta siiski toimub.13 Vaatamata sellele, et peakorraldajaid kohal polnud, kogunes Võru kalmistu ette kell 18.30 u 3500 inimest. Neil oli vastas 400 miilitsa- ja rahvamaleva ja KGB töötajat. Väidetavalt oli
täiustumine, müoglobiini sisalduse tõus, verevarustuse paranemine, energiatootmise kohastumine aeroobse tööga. TREENINGKOORMUSE MÕJU INIMESE ORGANISMILE Bioloogiline (treening-)koormus - Faktor mis mõjutab organismi kui terviku talitlust. Faktor võib olla: · Väline näiteks raskus, tempo ... · Sisemine vererõhk, hapnikuvaegus ... · Lühiajaline kuumalaine, jooks bussile ... · Pikaajaline krooniline haigus, regulaarne treening ... Keha vastusreaktsioon: Kohanemine, Suutmatus kohaneda, Kohanemine saab olla: Lühiajaline ja Pikaajaline Treening on pikaajaline adaptatsioon (peamiselt) füüsilisele koormusele Kehalise koormuse tunnused Maht, Kulutatud aeg, joostud kilomeetrid, tõstetud tonnid, sooritatud kordused jne, Intensiivsus - liigutuse kiirus, liigutuste kord ajas, pulss lööki/min jne · Absoluutne intensiivsus Mõju abs
Han arbetar nästa vecka. Ta töötab järgmisel nädalal. Hej då! Jag ringer i morgon. Head aega! Ma helistan homme. 2) Ska + infinitiivi abil Siin väljendatakse tegija või kellegi teise kavatsust, lubadust, soovi jne: Jag ska åka till landet. Ma sõidan maale. (kavatsus) Du ska få en ny bil. Sa saad uue auto. (lubadus) Jag hoppas du ska hinna ta bussen. Ma loodan, et sa jõuad bussile. (soov) 3) Kommer att + infinitiivi abil Sellise konstruktsiooni abil väljendatakse reeglina prognoosi tuleviku kohta: Det kommer att blåsa mycket i morgon.Homme puhub tugev tuul. Priserna kommer att sjunka om fem år. Hinnad langevad viie aasta pärast. Jag kommer att sakna dig. Ma hakkan sinust puudust tundma. 4) Skulle + infinitiiv ehk tulevik minevikus abil Seda kasutatakse tuleviku väljendamiseks minevikus:
-14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J Liisale räsitud vihiku ja sokolaadi- püüdes seletada mis oli juhtunud. Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki
enesestmõistetavaks on muutunud passi viibutamine.Erinevaid riike panime tähele sellega,et üha hallimaks ja igavamaks läks arhitektuur .. Ilm oli soe ja loodus purukuiv, viimast korda lasti meid pissipeatusele Lätis Gauja jõe lähedal. Järgmine peatus oli juba Eesti piir- Valga. Tony oli lahkumispalavikus, tema oli see, kes esimesena bussile järele lehvitas. Tegime Valgas ka lõpuks ära oma grupipildi- varem nagu kuidagi ei saanud! Nägemiseni, Tony! Tartus toimus suurem kolimine, Kesk Eesti rahvas korjas oma kodinad kokku.Tähelepanuväärse seigana seisid Kanni igikadunud jalgrattapedaalid kenasti järelkäru sisemise rattakoopa PEAL, nagu poleks nad kunagi sealt lahkunudki! Vaesed Bulgaaria grupi jalgrattatehnikud, kes Bulgaarias verist vaeva nägid uute otsimisega! Aga jäägu see järgnevatele põlvedele arutlemiseks...
füüsist vaid ka vaimu." (Udras 2013, käesolev töö Lisa 2). 20 Kas inimene õpib läbi kriisisituatsioonide? Võib oletada, et nii see tõepoolest on, kuna probleemsituatsioonis on inimene tingitud uusi lahendusi otsima ja areng on vältimatu. Kuidas liikuda karkudel trepist üles? Aga alla? Kuidas lahases kaelaga dushi all pead pesta? Kas joosta hüppeliigese venitusega viimasele bussile, lootuses jõuda õigeks ajaks taastusravisse? Mitu kuud on pärast seljaoperatsiooni mõistlik teha esimesi plie'sid? Neile ja sadadele teistele küsimustele ei leidu ilmselt ühe tantsija peas isegi ühest vastust. Arvatavasti on moraal ja reeglid kehtimatud inimestele, keda lapsest saadik on ju tegelikult suunatud eirama tavapärast kehakasutust. Ei saa öelda, et targem oleks mitte midagi teha ja paraneda liikumatult, kui
122 123 • „Milline on sinupoolne nägemus...?“ (küsimus, mis annab õiguse vastulauseks) Õpetajapoolse vahendamise tulemusel nõustus õpilane, et isegi kui ta oli vihane, poleks ta pidanud bussile virutama ja ta peaks bussijuhile selgitama, mis oli juhtunud. • „Millist reeglit või õigust sinu käitumine mõjutas?“ Ta kirjutas bussijuhile kirja vabandades, et ta oli bussile virutanud, sest ta oli vihane poisi peale, • „Mida sa saad teha, et asjad korda ajada/paremaks muuta?“ (lk 109) kes teda bussist narris
Kui ühendtegusõna määrsõnalisele osale eelneb sellega süntaktiliselt seotud laiend, tuleb eelistada kesksõnade ja mata-vormi lahkukirjutamist. Nt trepist alla jooksev koer, piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi sõitnud rong, majast mööda sõitvad autod, aknast välja visatud müts, jõest üle ujuv poiss, mäest üles sõitnud suusatajad, külalisega kaasas olevad isikud, autole ette hüpanud koer, tüdrukule järele jooksnud ema, teekäijale kallale tulnud röövlid, bussile peale langenud puu, markidele vahele panemata paberid, 36 emale vastu jooksev laps, natuke lahti lükatud aken, täiesti rikki läinud aparaat, siit minema kihutanud auto. Märkus 2. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse tavaliselt kokku, sest need käändsõnad ja määrsõnad on omaette tähendusega iseseisvad sõnad
Pille- Riin ütles, et see on maailma äär. Uurisid vanaisaga jälgi. Rahvasaadik Pimpa. Pille-Riin mängis Jüri ja Anuga valimisi. Pille - Riin polnud kunagi valimistel kaasas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Teised seletasid siis talle. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis Pimpa kahe häälega. 42 Autovänt. Isa käis ikka Pille-Riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks Pille-Riin üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kaasas kõver suur raudnael, mida ta nimetas autovändaks. Oodates nad mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitasid ja suretasid autot. Ema tuli ja nad läksid koju. Kuuseehted. Käes on jõulud ja Pille-Riin tahtis kuusele ehteid panna. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru. Iko Maran
Tehnikagümnaasium 1. Osta uus kaasaegne reisibuss, mis on kohaldatud pikemaajalisteks reisideks. 2. Osta juba kasutuses olnud kaks väiksemat bussi. . Kaasaegne reisibuss maksab 2 640 000 krooni ja tema jääkväärtus viienda aasta lõpus on 0. Kasutatud bussi hind on 420 000 krooni tükk, kuid ekspluatatsiooni kulud kokku kahele bussile aastas on 360 000 krooni . Selle bussi normaalne eluiga on 3 aastat. Teise aasta lõpus saab teda müüa hinnaga 100000 krooni tükk. Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning
Tehnikagümnaasium 1. Osta uus kaasaegne reisibuss, mis on kohaldatud pikemaajalisteks reisideks. 2. Osta juba kasutuses olnud kaks väiksemat bussi. . Kaasaegne reisibuss maksab 2 640 000 krooni ja tema jääkväärtus viienda aasta lõpus on 0. Kasutatud bussi hind on 420 000 krooni tükk, kuid ekspluatatsiooni kulud kokku kahele bussile aastas on 360 000 krooni . Selle bussi normaalne eluiga on 3 aastat. Teise aasta lõpus saab teda müüa hinnaga 100000 krooni tükk. Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning
Tehnikagümnaasium 1. Osta uus kaasaegne reisibuss, mis on kohaldatud pikemaajalisteks reisideks. 2. Osta juba kasutuses olnud kaks väiksemat bussi. . Kaasaegne reisibuss maksab 2 640 000 krooni ja tema jääkväärtus viienda aasta lõpus on 0. Kasutatud bussi hind on 420 000 krooni tükk, kuid ekspluatatsiooni kulud kokku kahele bussile aastas on 360 000 krooni . Selle bussi normaalne eluiga on 3 aastat. Teise aasta lõpus saab teda müüa hinnaga 100000 krooni tükk. Millist varianti eelistada, kui nõutav tulumäär on 13%? Antud juhul on otstarbekas langetada otsus nüüdisväärtuste (PV) võrdlemise teel. Variant 1 osta uus kaasaegne reisibuss PV = - 2 640 000 krooni Variant 2 osta 2 kasutatud bussi Arvestused on tehtud eeldusel, et osteti kaks bussi, kasutati 3 aastat ja osteti uued ning
annaabi.ee 
