Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pikkuse mõõtmine (0)

1 Hindamata
Punktid
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Pm1A
Tauno Silm
Pikkuse mõõtmine
Iseseisev töö
Olustvere 2013
24.01.2013- Täiesti tavaline koolipäev.
25.01.2013- Samuti täiesti tavaline koolipäev,aga selle eest vähem tunde.
26.01.2013- Laupäev tegin päeval tööd.
27.01.2013- Pühapäeval ärkasin hommikul üless ja hakkasin asju pakkima ,et vend mind Olustvere took .
28.01.2013- Esmaspäev, pikk koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde vahtisin ühikas.
29.01.2013- Teisipäev pikk koolipäev,aga peale kooli käisin sõpradega jalutamas.
30.01.2013- Kolmapäev täis pikk koolipäev, pärast kooli tegime sõpradega väljas igasugu asju.
31.01.2013- Neljapäev tavaline koolipäev,.
01.02.2013- Reede lühike kuue tunnine koolipäev.Pärast tunde läksin ühikasse pakima ja siis läksin autoga koju. Kodus sõin ja läksin kohe magama.
02.02.2013- Laupäev käisin linnas, sain sõpradega kokku ja jalutasime.
03.02.2013- Pühapäeval magasin kella 12-ni pakkisin asjad , sõin , siis bussile ja tagasi Olustvrerre.
04.02.2013- Esmaspäev tavaline pikk koolipäev. Käisin joomas.
05.02.2013- Teisipäev koolipäev kaheksa tundi ja pärast tunde ühikas .
06.02.2013- Kolmapäev tavaline koolipäev.Pärast kooli istusin niisama arvutis ja hiljem oli vaja koristada .
JÄRELDUS: Pikkuse erinevus on tingitud päevast, kas on lühike või pikk kooli päev, millega päeval tegeletakse ja kui palju tehaks tööd. Mida rohkem teha tööd seda rohkem on pikkuse erinevust näha.
Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid.
Pikkuste mõõtmisel on meil põhiühikuks kilomeeter , meeter, detsimeeter , senitimeeter, millimeeter.
Keha pikkus on figuuri iseloomulikumaid näitajaid, mis on aluseks teiste kehaosade mõõtmete määramisel proportsioonide abil.
Alates sündimisest keha pikkus kasvab pidevalt kuni täisealiseks saamiseni, meestel umbes 20., naistel 17.-18. eluaastani. Järgmise kahe kolme aastakümne vältel keha pikkus peaaegu ei muutu ja hakkab siis raugaeas vähenema. See on tingitud peamiselt lülidevaheliste ketaste õhenemisest ja lülisamba kõveruse suurenemisest.
Inimese keha pikkus ehk kasv omab suuri individuaalseid, soolisi ning territoriaalseid erinevusi. Ka eluviisid ja hügieenilised tingimused avaldavad kasvule mõningat mõju. Kõige olulisemaks on aga pärilikkus.
Eristatakse kolme kasvu faasi:
neutraalse lapsepõlve aeg 0-12-14. a.
soolise väljakujunemise aeg 14-17.a.
kasvu stabiliseerumise aeg 18-25.a.
Kasv püsib stabiilsena umbes 45. eluaastani. Kogu inimkonna ulatuses on keskmine naise pikkus 154 cm, keskmine mehe pikkus 165 cm.
Käesoleval ajal on noore eesti mehe keskmine pikkus 180 cm, naisel 168 cm. Eestlased on üks pikemaid rahvaid. Erinevate inimeste keha on erineva suurusega. Seetõttu ei ole võimalik mõõtmiseks kasutusele võtta erinevate inimeste küünraid, vaid tuleb valida neist üks, mille pikkust kõik teavad.
Pikkuse mõõtmine #1 Pikkuse mõõtmine #2 Pikkuse mõõtmine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rivo Peegel Õppematerjali autor
Iseseisev töö , pikkuse mõõtmine , füüsika

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

11 linna ja ta hoidub (või ei hoidu) seda uuesti tegemast. Meelte kaudu saadav   informatsioon   töödeldakse,   antakse   sellele   tähendus   –   need protsessid   muutuvad   arengu   käigus   nii   kvalitatiivselt   kui kvantitatiivselt.   Seda Füüsiline   areng  on   seega   kaalu,   pikkuse   ja arengut   nimetatakse vastupidavuse   lisandumine,  motoorne   areng  aga kognitiivseks arenguks. liigitusvilumuste   areng   (jämemotoorika   –   suured Sotsiaalne   areng   on liigutused   nagu   roomamine,   kõndimine   ja peemotoorika   ehk   peenlihaste   koordinatsiooni eelkõige   seotud   inimese

Arengupsühholoogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

............................................ 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring....................................................................................................... 752 51.6.2. Elektrokardiogramm (EKG) ......................................................................................

Esmaabi
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun