"Bertrami hotellis" - Agatha Christie (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Agatha Christie "Laip raamatukogus"

Kirjandusteose analüüs Laip raamatukogus Teose autor ja tema eluaeg Raamatu ,,Laip raamatukogus" autoriks on Agatha Christie. Agatha Christie oli kuulus kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Agatha teoste üks kuulsaim tegelane on miss Marple, kes uuris juhtumeid ka raamatus, mille mina läbi lugesin. Rahvuselt oli Agatha Christie inglane. Ta sündis Inglismaal 1890. aastal, 15. septembril. Hariduse omandas Agatha kodus ema käe all. Ta ei saanud ametlikku haridust. Kuigi ema uskus, et lapsi ei tohiks lugema õpetada enne kui nad 8-aastaseks saavad, õppis Agatha ise 4-aastaselt lugema. Isa õpetas talle matemaatikat. Prantsuse keele õpetamiseks

Kirjandus

7

doc

Hüvasti relvad põhjalik kokkuvõte 7 lk

peatunud, kuid teda ei olnud enam seal. Minategelane võeti seal viisakalt vastu ja pakkuti hommikusööki. Ta sai sealt teada, et Cathrine sõitis Stressasse. Kuid minategelane läks ka sealt edasi. Ta läks ühe tuttava muusiku juurde, kes samas linnas elas. Ta palus temalt erariideid, kuna tema omad paistsid liiga palju silma. Ta sõi seal koos oma sõbraga hommikust ja sõitis kohe järgmise rongiga Stressasse. XXXIV Kohale jõudes läks ta ühte hotelli ja võttis seal toa. Hotell oli suhteliselt tühi. Sealne Baarman ja omanik olid talle vanad sõbrad. Tolle Baarmani käest kuulis ta et nii Cathrine kui Fergusson olid teises linna hotellis. Kui minategelane sinna kohale jõudis, siis oli Cathrine õnnelik, aga õde Fergusson hakkas nutma, kuna ta teadis, et varsti nad mõlemad lahkuvad. Minategelane läks koos Cathrinega tagasi hotelli, kuhu minategelane oli toa võtnud. Nad sõid seal õhtust ja värki. Nad rääkisid natuke aega ja siis jäid magama. XXXV

Kirjandus

3

docx

Charlotte Bronte , "Jane Eyre"

Charlotte Bronte ,,Jane Eyre" Tegelased ja nende väike kirjeldus, kes nad raamatus olid: · Jane Eyre- peategelane · Missis Reed- naine, kes Jane kasvatas · Mister Reed- Missis Reedi surnud abikaasa, Jane ema vend · Eliza- Reedide laps · John- Reedide laps · Georgina- Reedide laps · Abbot- toatüdruk · Bessie Lee- toatüdruk, hoidis Jane · Robert Leaven- ratsanik, Bessie mees · Jane, John, ..... ­ Beesie ja Roberti lapsed · Mister Loyd- apteeker · Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine · Leah- toatüdruk · Ad

Kirjandus

8

docx

Jane Eyre lapsepõlv ja kooliaeg

Jane Eyre lapsepõlv. Jutustus algab päeval, kui Jane on 10-aastane ja tema onupoeg John on 14- aastane ja nende vahel toimub kaklus. Jane on orb, tema vanemad on surnud. Tema ema oli pärit kõrgema seisusega jõukast perekonnast, kuid ta armus vaesesse vaimulikusse ning vanemate vastuseisust hoolimata abiellus temaga. Ema isa, Jane vanaisa, vihastas seisusevastane abielu üle niivõrd, et jättis tütre pärandusest ilma. Umbes aasta peale abiellumist sai Jane isa oma pastori tööd tehes tüüfuse ja paarpäeva hiljem sai isalt selle ka ema ning mõlemad surid. Jane onu, ema vend mr Reed võttis lapse oma majja, kuid kui Jane oli saanud 1-aastaseks suri ka onu. Enne surma võttis mr Reed oma naiselt mrs Reedilt lubaduse, et too kasvatab Jane nagu oma last. Mrs Reed oli võimukas naine, ta sai kogu majapidamisega hakkama, kõik kuulasid ja austasid teda välja arvatud tema lapsed: Eliza, Georgiana ja John. Eliza oli kangkaelne ja isekas, kuid sündinud ärivaistuga tüdruk, teda

Kirjandus

5

doc

Fitzgerald "Suur Gatsby" kokkuvõte

autodesse jaguneti: gatsby ja daisy, teise ülejäänud 3. teistega rääkides sai tom selgusele, et ta oli ainuke "loll", kes daisy ja gatsbi suhtest midagi ei teadnud. tom pidi bensiinijaama minema, sealne Wilson aga rääkis end haige olevat. tal rahapuudus ja tahab naisega minema sõita. tom oli selle põhjusest väga huvitatud, kuna wilsoni naine oli ju tomi armuke, aga seni ei paistnud wilson midagi kahtlustavat. linna jõudes üürisid nad plaza hotellis toa, et end värskendada. seal juues selgus, et gatsby oli oxfordis käinud ainult 5 kuud. edasi läks juba sõneluseks ja gatsby karjus tomile näkku, et daisy ei ole teda kunagi armastanud, vaid abiellus temaga ainult sellepärast, et gatsby oli vaene ega jaksanud enam tema järele oodata. südames olevat armastanud ainult teda, gatsbyt. seda kinnitas ka daisy, kuid lisas, et siiski on kunagi natuke armastanud ka tomi, aga nüüd armastab gatsbyt ja tahab temaga äraminna. nickile tuli

Kirjandus

4

doc

Kuristik Rukkis kokkuvõte

Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdruk

Kirjandus

3

odt

"Lissaboni öö" kokkuvõte

saadetud erakorralisele missioonile. Josef oli Heleni plaanis kindel ning ostis rongipileti. Josef jõudis rongile. Ta läks restoranvagunisse, broneeris seal koha. Ühel hetkel asutsid ametnikud tema juurde (SS-mehed), palusid Josefilt passi ja pagasit. SS-mehed nägid passi vahel Georg Jürgensi kirjutatud kirja. Nad läksid teise lokaali, mille aadressi oli eelmise ööklubi omanik andnud. Schwarz võeti Sveitsis neli korda kinni. Josef kohtus Heleniga hotellis. Zürichisse jäid nad nädalaks. Nad elasid Lõuna-Sveitsis Lago Maggiores. Helenit külastas Saksa konsulaadi ametnik Krause. Helen ei tahtnud paljastada, et Josef on tema mees või põgenik. H ütles Krausele,et ta on genflane, härra Leinor (prantslane). George saatis spiooni. Nad sõitsid lõunasse spioonide eest (As Conasse). Nad said järgmise ähvardava kirja spioonidelt. Nad läksid prantsuse konsulaati turistiviisat taotlema (selle nad said aastaks)

Kirjandus

10

doc

Kuristik rukkis J. D. Salinger

Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis. Holden jälgib aknast, mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja. Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse ,,Lavendlisaal". Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane. Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi

Kirjandus

Kommentaarid (4)