Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusaeg. 3. Supipuljong - 1 osa kohta 5-6 osa vett. Tooraine külma veega pesemine. Keema külma veega. Röstitud maitseköögiviljad. Sool vahetult enne valmimist. (muidu poorid lõhustuksid) 10-15min enne lõppu vürtsid. Jahutatakse kiiresti ja säilitatakse jahutuskapis. 4. konsomee keetmine- Soola ja vürtse lisatakse 10-15 min enne keetmise lõppu. Liha konsomeel pruunikas värvivarjund, liha ja kala omal kollakasvärvus. Tugeva maitsega. 1 osa kohta 2-3 vett. Kui jääb hägune siis selitatakse. 5
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1 KASTMED Valge põhikaste ( sauce bechamel) Koostisained: rasvaine, nisujahu, vedelik (piim, koor, piima ja koore segu), loorberileht, sibul, nelk, terapipar, muskaatõis. Valmistamine: Piim kuumutatakse loorberi, sibula ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma. Piimast eemaldatakse vürtsid. Valmistatakse valge segu (blanc roux). Rasvaine sulatatakse, lisatakse jahu ja kuumutatakse (jahu värv ei tohi muutuda). Segu jahutatakse ning sellele lisatakse osade kaupa jahutatud piim. Saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta kastet tasasel tulel 3-5 minutit aeg-ajalt
Serveeritakse iseseisva roana koos mitmesuguste kastmetega kuid sobib ka liharoogade ja kalaroogade kõrvale. · Friipraadimisel praetakse tooreid kartuleid. Tükeldatakse kangideks, ribadeks Või riivitakse jämeda riiviga (kartuliõled) ja tahendatakse. Kartulitükid praetakse väikeste partiididena kuldkollaseks, nõrutatakse ja maitsestatakse. 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist Kilu, räim, ahven, angerjas, lest, vikerforell, lõhe, latikas, haug · Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus hoidmine muudab kalarasvad tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel.
Välisfilee-Praadimiseks pihvid, grillimiseks, hautamiseks voki- ja pajaroogades Sisefilee-Piprapihviks, grillimiseks, praadimiseks, fileemedaljoniks Rinnaliha-Ühepajatoitudeks, hautamiseks, liharullideks, ahjupraeks, suitsutamise Ribi-Supiks, puljongiks, grillimiseks Koot-Supiks, puljongiks Lamba- ja vasikarümba jaotus: 1.Kaelatükk 2.Abatükk 3.Seljatükk 4.Rinnatükk 5.Reietükk Tuntuim toit lambalihast on Kebab. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) lehekülg 50 (potages purees Prantsuse köök) lehekülg 50-51 Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis
(puljongipulbrid, puljongikuubikud, pastad ja fondid). Lihapuljongite keetmine Lihapuljongeid keedetakse veise-, vasika-, sea-, uluki-, linnulihast ja kontidest. Puljongi keetmiseks võetakse tavaliselt sidekoe rikkamad ja kondisemad lihatükid : kaela-, laba-, külje-, kintsu-, rinnatükk, koodid, samuti üdikondid. Linnulihapuljongit võib keeta tervetest lindudest, lindude subproduktidest : tiivanukkidest, pugudest, kaeltest, jalgadest, südametest. Puljongi valmistamist alustatakse toorainete eeltöötlemise ja tükeldamisega. Kalapuljongite keetmine Kalapuljongit keedetakse kaladest või nende toidukõlbulikest jääkidest luudest, peadest, uimedest, nahast. Ei kasutata heeringaliste ja karplase päid, kuna neist saadav puljong on maitsetu, vahel isegi kibe. Puljongi keetmiseks ei sobi ka koger ja linask oma mudamaitse tõttu. Hea puljong saadakse kohast, ahvenast, kiisast ja tuurlastest. Kalapuljongi keetmiseks võetakse 1 osa kala kohta 1 osa vett.
1. Täitke tabel sobivate suppide nimetustega, valige toorained, kirjeldage supi valmistamist ja selle serveerimist. Sobiva supi Nimetus Toorained Valmistamine Supi valik serveerimine menüüs/ann a nimetus supile Eelroa supp Kevadine Kana-või Keeda köögiviljadest Serveerida kevad- taimesupp köögiviljapuljon puljong või valnista eelsoojendatu suvisesse g, erinevad puljongikontsentraadi d
Segu jahutatakse 40- 50kraadini ning vahustatakse. 24. Mis on sambukid? Toorvahud. 25. Missuguseid toiduaineid kasutatakse magusate vormiroogade valmistamiseks? Leiba, saia, putrusid, makaroonitooteid, kohupiima, muna. Värskeid, külmutatuid või kuivatatuid puuvilju ja marju, köögivilju, puuvilju- ja marjamahlu ning keediseid. 26. Missuguste lisanditega serveeritakse magusaid putrusid? Vedelate kissellide, magusate kastmete, piima, koore, jäätisega. 27. Mis on suflee? Õhuline vormiroog. 28. Missuguste lisanditega serveeritakse sufleesid? Eraldi nõus piima, rõõska koort, vahukoort, keedist, kompotti, siirupit, mahla, veini või magusaid kastmeid. 29. Kuidas valmistatakse jäätisi? Valmistamiseks tehakse esmalt jäätisesegu, mis valatakse jäätisemasinasse ja asetatakse sügavkülma u. 45min. 30. Mis vahe on jäätisel ja parfeel? Parfeede valmistamiseks kasutatavad toiduained on analoogsed jäätise toorainega.
Kus on nende koht menüüs? Hea kaste annab toidule: · Mahlasust · Maitset · Muudab toidu rikkalikumaks · Muudab toidu välimust (lisab värvi ja läiget) · Muudab toidu huvitamaks ja isuäratavamaks Kaste liidab kogu toidu ühtseks tervikuks. 19. mida saab kasutada kastmete tihendajana? Nimeta 4. Vedelikuga segatud .. 1. Jahu 2. Maisitärklis 3. Riivsai ja riivleib 4. Munakollane 20. nimeta rahvusvaheliselt tuntud nimi ja tooraine valgel ja heledal põhikastmel Valge põhikaste: SAUCE BECHAMEL - 60-80 g rasvainet - 60-80 g nisujahu - 1 liiter piima - 2 loorberilehte - 40 g sibulat - 1 nelk - 2 tera pipart, soola - 1 muskaatõis või veidi riivitud muskaatpähklit Hele põhikaste: SAUCE VELOUTE - 1 liiter/kg - 60g võid või rasvainet - Nisujahu - Hele puljong - Soola/pipart 21. kuidas valmistatakse veinikastet? 1. Keeda vein poole võrra kokku. 2
Kõik kommentaarid