Süsiniku arvu kasvuga suureneb keemistemperatuur ja väheneb sulamistemperatuur. Sama süsinikuarvuga alkeenidel on võrreldes alkaanidega madalamad sulamis ja keemisto Hüdrofoobsed ained ja seetõttu ei lahustu vees Alkeenid on lõhnavad ühendid, narkootilise toimega Keemilised omadused Hüdrogeenimine CH#CH + H2 CH2=CH2 Halogeenimine CH#CCH3 + Br2 CHBr=CBrCH3 prop1üün reag. Broomiga Hüdraatimine tekib aldehüüd CH#CH + H2O CH3CHO (etanaal) Reageerimine vesinikhalogeniididega CH#CH + HCl CH2=CHCl CH#CCH3 + HCl CH2=CClCH3 Põlemine(täielik) CH#CH + 2,5O2 2CO2 + H2O Tähtsaimad ühendid Etüün: 20.saj hakati kasutama majakate valgustusgaasina Toodetakse peamiselt kaltsiumkarbiidist, mida omakorda saadakse kustutamata lubja kuumutamisel koksiga Puhas etüün on värvuseta, lõhnata ja õhust veidi kergem gaas
Kuiva katseklaasi kantsin 1g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga oliivõli. Kuumutasin segu põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis meenutas veidi kõrbelõhna, see täheldas, et proov sisaldas lipiide. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin u 2ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis. Vastavad proovid olid: 1) palmithape, 2) searasv, 3) või Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval broomi lahust metüleenkloriidis ja jälgisin toimuvaid muudatusi
Kuld Ühendid: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 kuldtrikloriid AuCl3 → AuCl + Cl2 kuldmonokloriid Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O
Tilli uhmerdatud seemnete söömine aitab lahustada neerukive ja muudab kahjutuks organismis leiduvaid parasiite. Lehed ja viljad parandavad uriini eritumist. Till reguleerib vererõhku, stimuleerib maksatalitlust, korrastab seedimist, leevendab bronhiiti jne. Viljadest tehtud tõmmist kasutatakse ka välispidiselt silmahaiguste korral ja haavade puhul. Till on kasutusel kui rahusti, on krampide, spasmide ärahoidja. Kõrgvererõhuhaigetel tuleks tilli kasutada koos palerjani või broomiga. Apteekides müüakse tilliseemnetest tehtud anetin'i (kuivekstrakt), mida kasutatakse stenokardia puhul. Seemnete asemel võib kasutada ka kuivatatud taime teena. Vanasti usuti, et till kaitseb loitsude ja maagia eest.
Töö käik: Kuiva katseklasi kandsin u 1 g NaHSO4 ja lisasin mõne tilga taimeõli. Kuumutasin gaasipõletil tõmbekapis kuni lahus muutus pruunikaks ning tekkis tugev lõhn. Järelikult oli tekkinud akroleiin ning oli tegu glütserooli sisaldanud lipiidiga. 3. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides. Küllastumata rasvhapete sisaldmise kindlakstegemiseks lipiidedes kasutatakse reaktsiooni halogeeniga. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 2ml palmithappe-, teise oliiviõli- ja kolmandasse searasvalahust metüleenkloriidis. Kõigisse lisasin 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis. Palmithappe lahuses ei märganud värvi muutust, järelikult oli tegu küllastunud rasvhappega (puudus kaksikside, kuhu toimunuks broomi liitumine).
· Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on teemant. · Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite arvult kõiki teisi elemente. · Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 C, grafiit 600-700C) tekivad CO ja CO · Vesinikuga (grafiit 1200C) moodustavad süsivesinikud metaan CH ja etüün CH. · Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid. · Süsi reageerib vaid fluoriga. · Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga. Leidumine, omadused · Elusa looduse peamine koostisosa, omastatakse taimede poolt fotosünteesiprotsessis. 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 · Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena (CO , karbonaadid) · Lubjakivi, marmorm, kriit CaCO · Dolomiit CaCO × MgCO · Sooda NaCO · Süsinikurikkad on ka orgaanilised kütused · Looduslik gaas CH · Nafta alkaanide segu (C ... C)
· Katseklaase loksutatakse kuni homogeense lahuse moodustumiseni. · Seejärel lisatakse mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse intensiivselt. Kuna teise katseklaasi tekkis hägu, mis andis märku emulsiooni moodustumisest, siis sisaldas see lahus lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsioone halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe, taimse rasva ja loomse rasva lahust. · Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi
C5H12 -> IVCO2 2 2/7 C7H16 Mida negatiivsem on C o.a., seda suurem on kütteväärtus. Kõige suurem kütteväärtus on metaanil (C o.a. on IV). 8. Radikaal vaba elektroniga osake, millel on suur energia. (Radikaalil on paardumata elektron!) Tekkevõimalused: Alkaan reageerib hapnikuga/ klooriga/ broomiga. Alkaani rageerimine halogeenidega. Pürolüüs ja oksüdeerumine. Mõju: Radikaalid võivad põhjustada vähiteket. Vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja enamasti rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kuidas reageerivad? Radikaal püüab igal võimalusel ühendada oma üksiku
Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga). Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures! Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Nitreerimine (sarnasus benseeniga). Reageerib halogeeniga, nt broomiga. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad. Fenooli kasutamine: plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). Aniliini kasutamine: riide- ja toiduvärvide, ravimite valmistamiseks. Areenides on suur C sisaldus, õhus põlemisel ei jätku selle täielikuks põlemiseks hapnikku ja osa C lendub tahma näol, sellepärast põleb benseen tahmava leegiga. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi
muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr.2 muutus häguseks, => võib teha järeldust, et see sisaldas lipiide. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Võtan 3 katseklaasi. Valan 2 ml palmitiinhapet, 2 ml searasvu ja 2 ml oliivõli lahust. Igasse katseklaasi lisan tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformist. Loksutan. Segu, kus oli palmitiinhape, muutus oranziks. Segu, kus oli searasv, muutus heleoranziks. Segu, kus oli oliivõli, muutus värvituks. Järeldus:
ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega
ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN * Aromaatsetes amiinides on N vaba elektronipaar delokaliseerunud koos aromaatse tsükli elektronidega ja seetõttu ei saa ta prootonit nii hästi siduda, kui seda teevad alküülamiinid. Aromaatsed amiinid on nõrgemad alused kui alküülamiinid. Keemilised omadused 1. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) 2. Reageerib halogeeniga, nt broomiga + Br2 .... 3. Reageerib hapetega, moodustuvad soolad + HCl fenüülammooniumkloriid Aniliini saamine 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 HSO C6 H 5 NO2 + H 2O 2 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6H5NO2+3H2C6H5NH2+2H2O *Nitrobenseen reageerib atomaarse vesinikuga, mis saadakse tsingi reageerimisel vesinikkloriidhappega
Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik: Kasutasin puhast rasvhapet (palmitiinhapet), loomse rasva (searasva) ja taimse rasva (rapsiõli (kõik 2%) lahuseid metüleenkloriidis. Valasin igast lahusest 2 ml katseklaasi. Kõigisse lisasin tilkhaaval (10 tilka) broomi lahust metüleenkloriidis. Jälgisin muutuseid. Tulemus:
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis
Lisa mõlemasse katseklaasi 4 ml destilleeritud vett. 5. Loksuta intensiivselt. 6. Lahus jäi selgeks (ei sisalda lipiidi) 6. Lahuses tekkis hägu (sisaldas lipiide) 1.3.3 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Kindlakstegemiseks kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega: 1) Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värv veidi lahjeneb, kuid ei kao. 2) Küllastamata rasvhapete puhul muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. TÖÖ KÄIK: 1. Võtsin kolm katseklaasi. 2. Panin 2 ml palmitiini 2. Panin 2 ml rapsiõli 3. Panin 2 ml searasva
Kuumutati põletil tõmbekapis soola sulamise ja reaktsioonisegu tumenemiseni. Eralduvat lõhna nuusutati ettevaatlikult. Tulemus: eraldus vänge lõhn, seega sisaldab taimeõli glütserooli. 03 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria: küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks Töö käik: kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: palmithape, searasv; oliivõli. Kõigisse katsklaasi lisati tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning jälgiti toimunud muutusi. Tulemus: Palmithappe lahus on ühtlaselt punane, seega /sisaldab või on ise?
Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest. Hückeli reegel (1931) leidis, et aromaatsus on seotud pii- elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste
Kuumutasin põletil soola sulamiseni. Tekkis ebameeldiv lõhn, mis oli nagu kõrbe lõhn. Järeldus: Kuna tekkis terav lõhn, siis järelikult antud proov sisaldas glütserooli sisaldavaid lipiide. Terav lõhn tuli tekkivast akroleiinist. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaksiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme katseklaasi valasin 2ml erineva lipiidi lahust: Palmithape, searasv ja oliiviõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust. Palmithappe lahus värvus oranzikaks. Oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev. Järeldus: kuna oliiviõli lahus oli täiesti läbipaistev, tähendab, et ta sisaldas
1. TEOREETILINE OSA 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism 1.1.1 Atsetaniliid Selles reaktsioonis toimub lämmastiku nukleofiilne attack elektrofiilsele süsinikule. Kuna tekkinud ühend ei ole stabiilne, annab hapnik oma elektrone kaksiksedeme moodustamiseks. Pärast toimub prootoni ülekanne tekkinud alusele. 5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid p-Bromoatsetaniliidi saamiseks halogeneerisin atsetaniliidi broomiga. Kuna kaksikside käitub nagu nukleofiil, toimub broomi liitumine para-asendisse, sest see asend sel juhul on kõige stabiilsem. Pärast seda keskkonnas olev alus sunnib prootoni anda oma elektroni aromaatsuse taandamiseks. 6 Liig Aine % n [mol] m [g] V [ml]
sisaldas lipiide. Tulemus: Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud. Lahuse nr 2 korral tekkis aga tugev hägu, seega moodustus õli-vees emulsioon ja see lahus sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab kindlaks teha reaktsioonil halogeenidega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid ja viia läbi reaktsioon broomiga, siis broomile iseloomulik pruun värvus ei kao (võib küll lahjeneda). Küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi
palmitiinhape; 2 taimne rasv päevalille õli; 3 loomne rasv searasv) 2. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin ja jälgisin toimuvaid muudatusi: 1: säilitasin kollakas-pruun värvus 2: muutus värvituks 3: muutus värvituks Katseklaasides kus värvus muutus värvituks olid küllastamata rasvhapped, kuna nad reageerisid broomiga, aga küllastunud rasvhapped (nt palmitiinhape) ei reageeri Br2. 1.3.5 Liebermann-Burchard'I kolesterooli määramise test 1. Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis kolesteroolilahust, taimse (päevalille õli) ja loomse (või) rasva lahust. 2. Igasse katseklaasi lisasin 7 tilka värsket äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. Väävelhappet ning loksutasin hoolikalt 3
soojuskiirgureina. Valguseks muundatakse vaid 5-10% võimsusest. Hõõglambi valgustundlikust suurendab kolvi sisepinna katmine soojust peegeldava kihiga. Kuna hõõglambi töötemperatuur on kõrge, siis on siin probleemiks hõõgniidi aurustumine, mille tõttu niit peeneneb ja lõpuks katkeb. Keskmine tööiga on hõõglambil 1000 tundi. 1.1Halogeenlamp. Halogeenlamp on hõõglamp, mille täidisgaasile on lisatud halogeen ühendeid (harilikult joodi või broomiga, harvemini kloori, fluori või nende ühenditega). Halogeeni kasutatakse lampides nn halogeenringluse protsessi tekitamiseks. Halogeenlambid on tavaliselt hõõglampidest väiksemad. Halogeenlampe kasutatakse nii ruumide valgustamiseks kui ka autode esituledes. 12. voldiseid halogeenlampe on võimalik süüdata läbi invereri või läbi trafo mille sekundaarpinge on 12 V. Halogeenringluse protsessis seob halogeen hõõgniidilt aurustunud volframi
lahust, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Katseklaase loksutatasin. Seejärel lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin veel. Lipiidi sisaldavas katseklaasis muutub segu häguseks. Järeldus:Hägusus tekkis teise proovi sisaldavas katseklaasis, seega see sisaldab lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatsin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (palmitiinhape), taimse rasva (oliivõli) ja loomse rasva (searasv) lahust. Igasse katseklaasi lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutasin
Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 Kuld (I) halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel (saaduseks on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega
Emulusiooni II segu läks loksutamisel häguseks. Tulemus: Katseklaasis, kus oli Emulusioon I ei muutunud loksutamise tulemusena midagi, proov jäi läbipaistvaks, katseklaasis, kus oli Emulusioon II läks segu häguseks. Järeldus: Emulusioon II sisaldas lipiide 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvahepete esinemise kindlakstegemisel kasutatakse reaktsiooni halogeenidega – täpsemalt broomiga. Kui proov sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub lahus liitumis- reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Valasin 3-me katseklaasi: palmithapet, rapsiõli ja searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdset kogust broomi lahust triklorometaanis. Loksutasin. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks lahus säilitama kollakas-pruuni värvuse, teises kahes toimub värvuse muutus.
· Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett ja loksutatakse (ei mäleta, aga usun, et tegin just nii) · Teises katseklaasis tekkis hägu ehk õli-vees emulsioon, seega sisaldas teine lahus lipiide 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvatamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisele reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll lahjeneda, kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse 2 ml lipiidide lahuseid orgaanilises lahustis: rasvhape (palmitiinhape), taimne rasv (rapsiõli) ja loomne rasv (searasv) · Kõigisse katseklaasi lisatakse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutatakse
Järelikult esimeses lahuses oli glütserofosfolipiide. Teine proov lõhnas nagu kummikärashais, järelikult akroleiini ei tekkinud. Järelikult teises lahuses olid glütserooli mitte sisaldavad lipiidid. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valati igasse 2ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse plamithapet, teisse oliiviõli ja kolmandasse searasva. Kõikidesse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval (10 tilka)
tumenemiseni, mis annab märku akroleiini moodustumisest. Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis olev segu muutus kuumutamisel esimesena tumedamaks, see tähendab et proovis nr 1 sisalduva lipiidi koostises on glütserooli, proovis nr 2 mitte. 4 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, küllastumata rasvhapete puhul muutub lahus värvusetuks. CH 3(CH 2)nCH=CH(CH 2)mCOOH + Br2 CH 3(CH 2)nCHBr-CHBr(CH 2)mCOOH Töö käik Kolme kuiva katseklaasi valati 2 ml erineva lipiidi lahust: rasvhape (stearhape), taimne rasv (oliiviõli), ja loomne rasv (searasv). Lisati tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutati. Tulemus
proovi tumenemiseni. Nuusutasin katseklaasidest eralduvat lõhna. Järeldus: Mõlemast katseklaasist tuli ebameeldivat lõhna, aga esimene oli veidi magusam, sarnanes toiduõli kõrbemislõhnaga. Teisest katseklaasist tuli kummipõlemise haisu, mis tähendab, et tegemist ei ole loodusliku ainega ning ei sisalda glütserooli. Glütserooli sisaldas esimene proov. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga on iseloomulik pruun värvus, küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töökäik: Kolme kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palimithape, või ja päevalill. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust kloroformis, loksutasin. Järeldus: Palmithappe lahus värvus tume oranziks, või lahus muutus hele kollaseks ning päevalille õli
Järeldus: Proovi tumenemise ja iseloomuliku lõhna tekke järgi võin öelda, et esimeses proovis tekkis akroleiin, mis annab tunnistust sellest, et akroleiinitesti proov I sisaldas lipiidi, mille koostisesse kuulub glütserool. Teine proov glütserooli sisaldavat lipiidi ei sisaldanud. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeniididega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga pruun värvus võib lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 2 ml 2% searasva lahust (loomne rasv), teise katseklaasi sama palju 2% oliivõli lahust (taimne rasv) ja kolmandasse võrdse mahu 2% palmithappe lahust (rasvhape). Lisasin kõikidesse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust ning loksutasin katseklaase.
küündides sadade milligrammideni 100 g õli kohta. Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad takistavad kolesterooli imendumist. 1.3.1 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: 1. palmiithappe 2. rapsiõli 3. searasv. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval 7 tilka broomi lahust kloroformis e triklorometaanis ja loksutasin
. Järeldus: Esimene proov säilitas mingil määra meeldiva lõhna, teist proovi sisaldanud katseklaasi sisu hakkas jubedalt kärssamise järgi haisema. Seega järeldub, et teine proov sisaldas lipiidi, mille koostisse kuulub glütserool. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: 1. Steariinhape 2. Või 3. Kookosrasv Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka)
· kõrvalproduktina orgaaniliste broomiühendite sünteesil 4 · reaktsioonil Br + SO või Br + S vee juuresolekul · laboris- punase fosfori reageerimisel broomi ja veega (toatemperatuuril) 2P + 3Br + 6H O 2H PO + 6HBr - gaasilise divesiniksulfiidi juhtumisel läbi vedela broomi (veekihi all) HS + Br 2HBr + S - naftaleeni või tetraliini reaktsioonil vedela broomiga C H + Br C H Br + HBr HBr on termiliselt stabiilne , lahustub ülihästi vees. Vees lahustudes moodustab vesinikbormiid vesinikbromiidhappe HBr, mis on kõige tugevamaid happeid. Kontsentreeritud (65%-lise) happe tihedus on 1,77g/cm³. Hape on tugev redutseerija ja oksüdeerub osaliselt ka õhus toatemperatuuril ( Br, mistõttu sageli värvunud kollakaks.) Vesinikbromiidhape reageerib paljude metallide ja metalliühenditega , moodustades
Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Reageerimine mittemetallidega Lihtainetest reageerib kuld halogeniidididega. Toatemperatuuril kulgevad reaktsioonid aeglaselt. Temperatuuril 140 °C reageerib kuld klooriga, moodustades kuldtrikloriidi, mis kõrgemal temperatuuril laguneb kuldmonokloriidiks: 2Au + 3Cl2 → 2AuCl3 AuCl3 → AuCl + Cl2 7 Kuld(I)halogeniidid on ebapüsivad ja võivad laguneda disproportsioneerumisega: 3AuHal → AuHal3 + 2Au Broomiga reageerib kuld kõrgemal temperatuuril (150 °C) ning kuldtrijodiid on väga ebapüsiv ja laguneb kiiresti. Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O
destilleeritud vett ja loksutasin veel kord. Jälgisin, mille uuritava lahusega proov sai häguseks ning märkasin, et proov II uuritava lahusega sai häguseks. Seega saab teha järeldust, et II proov sisaldas lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. CH3(CH2)nCH=CH(CH2)mCOOH +Br2 --> CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis:searasv, palmithape, oliivõli. Kõigisse katseklaasidesse lisasin tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis
Katalüütilis- termilisel mõjutamisel muutuvad naftas esinevad alkaanid ja tsükloalkaanid areenideks. o Benseen on veest kergem, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Vees ei lahustu, hästi lahustub orgaanilistes lahustites. Benseen ja tema aurud on mürgised ja segunenult õhuga kergesti süttivad. o Talle on iseloomulikud asendusreaktsioonid ja vähemal määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. o Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse
08. Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja radioaktiivsest isotoobist. Plaatina on hõbevalge plastne hästi töödeldav raskemetall. Omadustelt on plaatina plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 21,1 g/cm³ ja tema sulamistemperatuur 1768 Celsiuse kraadi. See metall on keemiliselt väheaktiivne, õhus püsiv ning ei reageeri hapetega ega leelislahustega, toatemperatuuril reageerib aeglaselt broomiga, kuningveega moodustab heksaklorophappe H 2 PtCl6 . Kõrgematel temperatuuridel ( üle 400 500 °C ) reageerib halogeenide ja teiste mittemetallidega näiteks fosfori, väävli ja süsinikuga. (Ülo Kaevats, Toomas Varrak, 1994, lk 340) Plaatina on soojust ja elektrit hästi juhtiv, suure tiheduse ja kõrge sulamispunktiga metall. Ta on väga püsiv atmosfääri ja hapete mõjutusele. Temasse ei toimi ei sool, väävel ega lämmastikhape, ta reageerib ainult kuningveega
Katseklaasis teise prooviga sool hakkas sulama esimesena ja värvus muutus tumesiniseks,see tõestas seda,et teine proov sisaldas lipiidi,mille koostisesse kuulub glütserool. 1.3.4. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Teooria Küllastumata rasvhapete sisaldumise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin 2 ml erineva lipiidi lahust metüleenkloriidis: või,oliiviõli,steariinhape. Kõigisse katsklaasi lisasin tilkhaaval 10 tilka broomi lahust metüleenkloriidis ning vaatasin toimunud muutusi.
Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka muid plaatinametalle ning vaske ja niklit. Omadused Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195,078 amü Sulamistemperatuur: 1770,0 °C (2045,15 °K) Keemistemperatuur.: 3827,0 °C (4100,15 °K) Elektronide/prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21,45 g/cm3 Värvus: hõbedane Toatemperatuuril reageerib platinum ainult kuningvee ja broomiga. Tööstuses, sealhulgas ka juveelitööstuses kasutatakse peamiselt plaatina ja roodiumi, plaatina ja iriidiumi jt. Sulameid. Plaatina on ka asendamatu materjal lennukitööstuses, keemias, masinaehituses, elektrotehnikas jne. Juveliiride jaoks on plaatina parimateks omadusteks elastsus, vastupidavus ning suur peegeldusvõime. Väga peenikest plaatinatraati kasutatakse filigraantehnikas ehete valmistamiseks. Plaatina näeb väga pidulik ja effektne välja koos vääriskivide, eriti
Benseeni ja teiste areenide tootmise peamiseks lähteaineks on nafta. Katalüütilis-termilisel mõjutamisel muutuvad naftas esinevad alkaanid ja tsükloalkaanid areenideks. Benseen on veest kergem, iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik. Vees ei lahustu, hästi lahustub orgaanilistes lahustites. Benseen ja team aurud on mürgised ja segunenult õhuga kergesti süttivad. Talle on iseloomulikud asendusreaktsioonid ja vähemal määral liitumisreaktsioonid; reageerimisel broomiga katalüsaatorite manulusel moodustub bromobenseen; lämmastikhappega tekib nitrobenseen; liitumine vesinikugaga toimub katalüsaatorite( plaatina, nikkel) manulusel, saadakase tsükloalkaan-tsükloheksaan; halogeenide liitumine benseeniga toimub valguse mõjul, seejuures moodustub tsükloheksaani halogeenderivaat. Benseen on orgaanilise sünteesi tähtsaim tooraine. Temast lähtudes toodetakse fenooli , stüreeni, nitrobenseeni ja klorobenseeni, mis on lähteaineks plastmassidem
prostaglandiinid, isporenoidid Akroleiinproov: glütserooli kuumutamisel, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal ( akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfaadid, kuid ei anna gllütserooli mittesisaldavad lipiidid. Seega võimaldab akroleiini moodustumine otsustada, kas tegemist on glütserooli sisaldava või mittesisaldava lipiidiga. Küllastumata rasvhappete tuvastamine lipiidides: Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus lahjeneb, küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus toimuva liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Real juhtudel võib lahus värvituks muutuda ka küllastunud süsinikuahelate esinemise korral toimub asendusreaktsioon, mida küllastumata sidemetaga toimuvast liitumisreaktsioonist võimaldab eristada eralduva vesinikkloriidi lendumine. Liebermann- Burchard´i kolesterooli määramise test: Heppelises
Käega õhku enda suunas tõmmates, tehakse nuusutamise teel kindlaks, kumb proov sisaldas lipiidi. Järeldused Glütserooli sisaldav lipiid oli esimeses uuritavas proovis. Kuumutamisel tekkis terav lõhn, mis meenutas rasva kärsahaisu. Haisu tekitas glütserooli kuumutamisel tekkiv propenaal. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides uuritakse halogeenidega reaktsiooni abil. Küllastunud rasvhappeid sisaldav proov moodustab broomiga pruuni värvuse, küllastumata rasvhapete korral muutub lahus momentaalselt värvituks. CH3(CH2)CH=CH(CH2)mCOOH + Br2 CH3(CH2)nCHBr-CHBr(CH2)mCOOH Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (stearhappe või palmithappe), taimse rasva ja loomse rasva lahust. Igasse katseklaasi lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust kloroformis e triklorometaanis, loksutatakse
Tundsin 2. proovist eralduvat vängemalt lõhna. Järeldus Gaasipõleti kohal katseklaase kuumutades, eraldus teisest katseklaasist märgatavalt intensiivsemalt ebameeldivat lõhna. Seega 2. katseklaas sisaldas proovi, mis on glütserooli sisaldav lipiid. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga sellele iseloomulik pruun värvus ei kao, kuid küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus liitumisreaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik · Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valasin igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis. Esimesse katseklaasi valasin palmitiinhappe, teise katseklaasi valasin oliivõli ning kolmandasse katseklaasi valasin searasva lahuseid.
ühinemisega. 4. VIGA! ,,Vaata tabel lk 222", peab olema ,,II osa lk 99" Fenüülalaniin, Trüptofaan, Türosiin, Histidiin. 5. Ühe asendajaga naftaleenil on kaks isomeeri, asendajaga asendis 1 või 2 (tähistatakse ka kui - ja -isomeeridena). Kahe ühesuguse asendajaga on näiteks 1,4-dimetüülnaftaleen 2,6-dimetüülnaftaleen 1,8-dimetüülnaftaleen 6. a) tsükloheksaan, b) bensoehape 7. Heksaan ei reageeri broomiga tavatingimustes. Hekseen liidab broomi kergesti, isegi vesilahu- sest (nn broomiveega reageerides). Benseen reageerib broomiga vaid soojendamisel katalüsaato- ri juuresolekul. 8. Br + kat + HBr Br 2 NO 2 9. H 2 SO4
ei toimunud, mis tõestab nende puudumist. Järeldan sellest, et II proov sisaldas lipiide, ning I proov mitte. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse analoogiliselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava Ilona Juhanson, 123964YASB proovi reaktsioonil broomiga viimasele iseloomulik pruun värvus võib küll veidi lahjeneda, kuid ei kao, samas aga küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse igasse 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: rasvhappe (steaarhappe või palmithappe), taimse rasva ja loomse rasva lahust. Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 10 tilka) broomi lahust
aru, kas nii lõhnabki akroleiin. Aga pärast proov nr 1 kuumutamist eraldus tugev ja terav lõhn, millest järeldasin, et uuritavas proovis tekkis akroleiin ning järelikult sisaldas proov nr 1 glütserooli. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks lipiidides kasutatakse reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga viimase pruun värv lahjeneb, samas küllastumata rasvhapete sisalduse puhul muutub lahus toimuva liitumis-reaktsiooni tõttu momentaalselt värvituks. Töö käik: Kolme puhtasse ja kuiva katseklaasi valatakse 2 ml (2% -list) erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis: palmithappe, rapsiõli, searasva lahus. Kõigisse katseklaasidesse lisatakse tilkhaaval võrdne kogus (kuni 5 tilka) 5% -list broomi lahust kloroformis, loksutatakse ning jälgitakse toimuvaid muudatusi
Teine katseklaas teise lahusega muutus destilleeritud vee lisamisel ja loksutamisel häguseks Järeldused Kuna esimesse katseklaasi hägu ei tekkinud, ei sisalda see lahus lipiide. Teine lahus muutus häguseks, järelikult sisaldab lipiide. 1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides Küllastumata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks kasutatakde analoogselt süsivesinike uurimisega reaktsiooni halogeenidega. Küllastunud rasvhappeid sisaldava proovi reaktsioonil broomiga tekib pruun värvus, mis võib küll lahjeneda kuid ei kao. Küllastumata rasvhapete puhul muutub broomi lisamisel hetkeks pruuniks ja värvus kaob momentaalselt. Töö käik · Kolme katseklaasi valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust kloroformis · Esimesse katseklaasi palmithappe, teise taimse rasva: oliiviõli ning kolmandasse loomse rasva: searasva lahust. · Kõikidesse katseklaasidesse lisakatse tilkhaaval võrdne kogus broomi lahust ja jälgitakse
gaas, o-a: -1, 0, +1, +3, +5, +7. Üks kõige aktiivsemaid keemilisi elemente. Reageerib vahetult kõigi metallidega ja enamiku mittemetallidega. Lihtainete reageerimisel Cl 2-ga → kloriidid. Mittemetallidest reageerib: vesinikuga → HCl – väga eksotermiline reaktsioon; lämmastikuga → NCl3 (elektrilaengu toimel); hapnikuga → oksiidid; fluoriga → ClF, ClF3 või ClF5 (otsesel reaktsioonil); joodiga ja broomiga → ICl, ICl3 või BrCl, Saamine: laboris taval. HCl + oksüdeerijad ; tööstuses: peaaegu eranditult elektrokeemiliselt.Kasut – väga laialdane, oksüdeerivad ja pleegitavad vahendid, kloororgaaniliste ühendite tootmiseks. Broom (Br)- Avastas A.J.Balard 1826 Vahemere soolakontsentraatidest, ainus toatemperatuuril vedel mittemetall. Looduslik Br koosneb 2 stabiilsest isotoobist, sisaldub merevees ja soolajärvedes, naftapuuraukude vees jm. Biotoime: suhteliselt
Reageerib hapnikuga (tº-l 300-1000ºC) →CO, CO2 tuntud on ka oksiid C3O2 jmt. vesinikuga (grafiit, süsi tº-l 1200ºC) fluoriga (süsi toatemp-l, grafiit 900ºC juures) grafiidiga → sisestus- e. sulgühendid (klatraadid): ühendid, kus aatomid või ioonid on tunginud süsinikuaatomite kihtide vahele (grafiit seejuures pundub, elektril. omadused muutuvad). C2F, C4F, CF0,676 … CF0,998 – FLUORI ÜHENDID Broomiga C8Br jt., Grafiidiga moodustavad klatraate ka leelismetallid näit. → C8K jt., Na moodustab erandlikult suure C liiaga ühendeid: C120Na, C64Na jt. lämmastikuga (elektrilaeng süsielektroodide vahel N2 atmosfääris) 2C + N2 → (CN)2 tsüaan (ditsüaan) – värvitu mürgine gaas väävliga (kõrgel tº-l) C + 2S → CS2 süsinikdisulfiid värvitu, mürgine, väga tuleohtlik vedelik
tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Halogeenid moodustavad omavahel ühendeid valemitega XX', XX'3, XX'5 ja XX'7, kus X on raskem (ja suurem) aatom. Mitte kõiki selliseid ühendeid pole sünteesitud. Saadakse halogeenide otsesel omavahelisel reaktsioonil, tulemus sõltub lähteainete vahekorrast: Cl2(g) + 3F2(g) 2ClF3(g) Cl2(g) + 5F2(g) 2ClF5(g) Iood mood flouriga ebastabiilse joodmonoflouriidi, joodtriflouriid IF3, I7F. Klooriga ICl, I2Cl6. Broomiga IBr. Halogeenidevaheliste ühendite füüsikalised omadused on osalevate elementide vahepealsed. Halogeenfluoriidide keemilised omadused järgivad sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid. Vesinikhalogeniidhapete
annaabi.ee 
