II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Created by Riho Rosin 17 13666324649407.doc.doc Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis.
II OMADUSED 1) Alkadieenide täielikul hüdrogeenimisel moodustuvad alkaanid: CH2 = CH CH = CH2 + 2H2 CH3 CH2 CH2 CH3 2) Polümerisatsioonil moodustuvad kautsukitaolised ained: n CH2 = CH CH = CH2 [ CH2 CH = CH CH2 ] n Butadieenimist moodustavad butadieenkautsuk e. buna. III KASUTAMINE Alkadieene kasutatakse süntetilisel kautsukite tootmiseks. Alküünid Alküünid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kovalentne kolmikside. Kolmikside koosneb ühest sigma- ja kahest piisidemest. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün e. atsetüleen HC CH. I FÜÜSIKALISED OMADUSED Etüün on värvuseta. Omapärase lõhnaga. Narkootilise toimega gaas. Lahustub vees halvasti; hästi atsetoonis. II KEEMILISED OMADUSED 1) Hüdrogeenimine: H2 H2
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti.
positiivse osalaengu järgi. Niisiis loovutab nukleofiil oma vaba elektronpaari elektrofiili tühjale orbitaalile. Nukleofiil on seda tugevam, mida kergemini ta suudab oma vaba elektronpaari loovutada. Elektrofiil on seda tugevam, mida kergemini ta suudab täita oma tühja orbitaali. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alkaani molekulidel puudub võime liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetatakse küllastunuteks. Alkeenid ja alküünid võivad endale juurde liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetataksegi küllastamatuteks. Alkeeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Eteen reageerib plaatina ja plaatinametallidest katalüsaatorite manulusel juba toatemperatuuril. Teiste katalüsaatorite puhul vajab reaktsioonisegu kuumutamist CH2 = CH2 + H2 CH3 - CH3 CH3 CH = CH2 + H2 CH3 CH2 CH3
kaksiksidemega keemiliselt püsivam. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid, mis toimuvad kahes astmes. Reaktsioonitüübi erinevus: Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid.Füüsikalised omadused: Keemistemp. Molekulmassiga suureneb. Sulasmistemp. Süsinikarvu kasvuga alkeenidel kahanevad ja alküünidel kasvavad. Alkeenid ja alküünid on hüdrofoobsed,ei lahkustu vees.nende homoloogilises reas muutuvad analoogiliselt nagu ka alkaanidel. Rea kolm esimest liiget eteen, propeen ja buteen on toatemperatuuril gaasid. Alates penteenist on vedelikud ja süsinku arvust 18 (C18H36) tahked ained. Keemilised omadused:kolmikside on kaksiksidemega võrreldes veidi püsivam ning alküünidele iseloomulikud reaktsioonid kulgevad aeglasemalt võrreldes alkeenidega. Hüdrogeenimine: CH≡CH + H2 → CH2=CH2 → CH3–CH3
Küllastumata ühendid ühendid, mis sisaldavad aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks; eteeni ja õhuhapniku s
Aineklass Nimetuste süsteem Füüsikalised omadused Keemilised omadused Leidumine/kasutamine alkaan Järelliide –aan Hüdrofoobsed. 1) Täielik põlemine kiire oksüdatsioon Maagaas (CH4) CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine a
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 butaan Hüdrofoobsed alkaani
Kõik kommentaarid