Süsinik (0)

Süsinik
Ülevaade
• Süsiniku keemiline tähis C.
• Mittemetalliline keemiline element.
• Asub IVA rühmas.
• Süsinik võib loovutada oma elektronid kui ka võtta juurde.
Keemilised omadused
• Madalal temperatuuril on süsinik inerte, kõige inertsem on  teemant .
• Süsinik ületab keemiliste omaduste mitmekesisuselt ja ühendite  arvult  
kõiki teisi elemente.
• Hapnikuga reageerimisel (süsi 300-500 ◦C,  grafiit  600-700◦C) tekivad CO₂ 
ja CO
•  Vesinikuga  (grafiit 1200◦C) moodustavad süsivesinikud  metaan  CH₄ ja 
etüün C₂H₂.
• Halogeeniga reageerimisel (grafiit) tekivad sageli kiilühendid.
• Süsi reageerib vaid fluoriga.
• Grafiit reageerib vaid klooriga, broomiga ja fluoriga.
Leidumine, omadused
• Elusa looduse peamine  koostisosa , omastatakse taimede 
poolt fotosünteesiprotsessis.
6CO2 +  6H2O  →C6H12O6 + 6O2
• Looduses leidu ehedalt (gafiit, teemant) kui ka ühenditena 
(CO₂ , karbonaadid)
•  Lubjakivi , marmorm, kriit CaCO₃
•  Dolomiit  CaCO₃ × MgCO₃
•  Sooda
Na₂CO₃
• Süsinikurikkad on ka orgaanilised  kütused
• Looduslik  gaas
CH₄
•  Nafta  alkaanide segu  
(C₅ ... C₇₀)
• Biomass→ turvas →pruunsüsi→ kivisüsi →antratsiit
50%C
55%C 65%C       68-73%C
79%C
Süsiniku allotroobid
• Süsiniku allotroopsed erimid on teemant, gradiit, amorfne 
süsinik, karbüün ja 80- date lõpus sünteesitud fullereenid.
Teemant
• Teemant on kõige kõvem looduslik aine. 
• On värvuseta kristallilne aine
•  Aatomid  on kovalentses tetraeedrilises võres, üksteisest 
võrdsetel kaugustel.
• Teemant ei sula, kõrgel temperatuuril muutub grafiidiks.
• Vabadelektronid puuduvad
• Elektrit ei juhi.
Grafiit
• Grafiidil paiknevad aatomid tasapinnaliselt  kihiti .
• Side kihtide vahel on nõrk.
• On üks pehmemaid  looduslikke  aineid.
• Omavahel on seotud kolm süsiniku aatomit.
• Juhib elektrit.
Oksiidid  ja nende derivaadid
• Süsinik moodustab tavatingimusel vaid neli stabiilset 
oksiidi CO, CO₂, C₃O₂ ja C₁₂O₉
CO ehk süsinikmonooksiid
• Värvusetu, õhust veidi kergem, lõhnatu, väga mürgine 
põlev  gaas
• Rahvakeeles on see vingugaas .
• Sissehingamisel seob CO veres  hemoglobiini  püsivaks 
ühendiks, tänu sellele tekib kudedes hapnikunälg.
CO₂ ehk  süsinikdioksiid
• Värvusetu, õhust 1,5 korda raskem, hapuka lõhnaga 
mittepõlev gaas.
• Rahvakeeli on see  süsihappegaas .
• Tekib täielikul põlemisel,  väljahingamisel , käärimisel.
• Seda on vaja, et taimed saaksid fotosünteesida.
• Õhus on CO₂ keskmiselt 0,04 massiprotsenti, kuid tänu 
inimtegevusele see protsent kasvab aeglaselt.
Radiosüsinik
• Radiosüsinik ehk C-14, on radioaktiivne  isotoop .
•  Poolestus  aeg on 5715 +/- 30 aastat.
• See tekib atmosfääris õhulämmastiku kosmilise kiirguse 
toimel.
Rakendusalad
• Puusütt kasutatakse kütteainena. 
• Aktiivsütt kasutatakse adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel 
(toiduainete ja farmaatsiatööstuses).
• Meditsiinis.
• Sõjanduses - gaasitorbikud. 
• Süsielektroode kasutatakse nende kõrge sulamistemperatuuri tõttu  kaarleegi  
saamiseks.
•   Tahm  on kasutusel musta pigmendina. 
• Pürolüütiline süsinik on levinud materjal südameklapi proteeside valmistamisel.
• Süsinikriided.
Süsinik spordis
• Süsinik on ka levinud spordivahendite tootmises, kuna see 
on kerge ning tugev. 
• Motospordis, suusatamises, ujumises, jalgrattaspordis, 
jalgpallis
Aitäh !

Document Outline

• Slide 1
• Ülevaade
• Keemilised omadused
• Leidumine, omadused
• Slide 5
• Süsiniku allotroobid
• Teemant
• Slide 8
• Grafiit
• Slide 10
• Oksiidid ja nende derivaadid
• CO ehk süsinikmonooksiid
• CO₂ ehk süsinikdioksiid
• Radiosüsinik
• Rakendusalad
• Süsinik spordis
• Slide 17
• Slide 18
• Aitäh!