Atmosfäär (0)

Atmosfäär – maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks). Veel on õhus veeauru (0,5-4%) ja aerosoole (soolad, tahmaosakesed, tolmuterad. Ilm – atmosfääri seisund hetkel, kliima – pikema perioodi režiim, keskmine võetakse 30-aastaga.
Atmosfääri üldtsirkulatsioon. Peamiseks põhjustajaks on päike, soojendab maapinda (kõige rohkem ekvaatorilähistes alades), mis omakorda soojendab õhku. Soe õhk tõuseb üles, millega kaasnevad sademed ja õhurõhk langeb. Asemele liigub õhk – neid tuuli nimetatakse passaadideks. Õhk laskub ~30° laiustel , kus niiskus madal, rõhk kõrgem ja sademeid vähem. Õhk liigub alati madalama rõhu suunas. ~60° laiustel õhk jälle tõuseb, kuid pilved on madalamad, ~90° laiustel langeb taas. Õhuliikumisi mõjutab maa pöörlemisest tingitud Goriolise jõud – ekvaatori suunalised tuuled kalduvad vasakule. Kohalikest tuultest kõige suurema ala võtab enda alla Musoon (India aladel), tekib maismaa ja ookeani erinevatest temperatuuridest: suvel soojeneb maa kiiremini, õhk tõuseb ja asendub ookenilise tuulega (sisaldab palju niiskust, kaasneb palju sademeid), talvel on soojem ookeani kohal, kuhu puhub ka tuul maismaalt (tulemuseks kuiv ilm). Briis on sarnane mussoonile, kuid muutused toimuvad ööpäeva jooksul ( merebriis ja maabriis). Alpides esineb föön, mis on kuiv ja soe. Tavaliselt puhuvad päeval tuuled mäest üles, öösel alla ning liustikelt alla.
Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui jõuab soojale järele, tekib keeris. Madalrõhkkond e. tsüklon toob kaasa sademeid ja jahedemat temperatuuri suvel, talvel sademeid ja sooja õhku. Kõrgrõhkkond e. antitsüklon toob kaasa kuiva ja sooja ilma (tuleb tavaliselt idast), talvel külma ja kuiva ilma. USA kohal on takistavaid mäge võhe, mille tõttu puutuvad kokku soojad ja külmad tsüklonid ning tekivad tornaadod .
Inimese tegevuse mõju. Kasvuhoone effekt – on olemas looduslikult, teeb ilma väga soojaks , mida põhjustavad erinevad gaasid (enemasti veeaur ja inimeste tegevuselt CO2). Lühilaineline valgus tuleb nendest gaasidest läbi ja soojendab maakera ja õhku, soojuslained on pikad ning ei tule läbi gaaside. Tagajärjeks on maakera kliima soojenemine ( paisub ookean, sulavad liustikud, võivad kaduda mõned jõed ja tekkida veepuudus).
Osoonikihi hõrenemine (mis asub ~25km kaugusel). Freoonid on kerged ja lenduvad , UV kiirguse toimel võtavad osoonilt ühe hapniku aatomi. UV kiirgus on ohtlik ja põhjustab vähki.
Happevihmad tekivad väävli ja lämmastikuühendite reageerimisel veeauruga. Veekogud muutuvad happelisemaks ja mõned taimed kahjustuvad. Samuti kahjustuvad okaspuude oksad .