Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Atmosfääri koostis ja ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid




Atmosfääri kontrolltöö Atmosfääri koostis ja ehitus Mõisted:
Atmosfäär ehk õhkkond- maad ümbritsev kihilise ehitusega gaasiline kest, mis 
koosneb enamasti lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja 
veeaurust.
Troposfäär- atmosfääri alumine õhukiht, mis ulatub polaaraladel 8 km ja 
ekvaatoril 17 km kõrgusele.
Statosfäär- atmosfääri kiht, mis paikneb troposfääri kohal, merepinnast 17- 50 km
kõrgusel.
Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab
osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust.
Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, 
termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted:
Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis 
kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni)
Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis
kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember)
Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool 
esineb polaaröö ja -päev.
Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool 
esineb polaaröö ja -päev
Kiirgusbilanss- maale saabuva ja Maalt lahkuva kiirgushulga vahe.
Ilm- õhkkonna seisund mingil ajahetkel või lühikesel ajavahemikul.
Kliima- mingi piirkonna iseloomulik ilma keskmine režiim paljude aastate jooksul.
Otsekiirgus- päikesekiirgus, mis saabub maapinnani paralleelsete 
kiirtekimpudena otse Päikeselt.
Hajuskiirgus- päikesekiirgus, mis teel maapinnani pilvede, tolmu, veeauru ja 
muude gaasidega kokku puutudes hajub.
Kogukiirgus- otse- ja hajuskiirguse summa Maakera kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri 
vastastikusel toimel. Maale jõuab kogu päikesekiirgusest vaid kalduvväike osa, kuid ka see on Maa 
jaoks hiiglaslik energiahulk.


Kuna Maa pöörleb ümber oma telje ja muudab aastaringi jooksul oma asendit 
Päikese suhtes, siis on päikesekiirguse hulk mis tahes Maa paigas väga muutlik. Ühe täispöörde teeb Maa ligikaudu 24 tunni jooksul.  Aasta jooksul teeb Maa ümber Päikese ühe tiiru. Aastaajad vahelduvad, sest ühe aastaringi jooksul Maa pöörlemistelje kallakus 
Päikese suhtes muutub. Üldine õhuringlus ja tuuled Mõisted:
Üldine õhuringlus- kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine
Õhurõhk- rõhk, mida avaldub aluspinnale selle kohal olev õhusammas
Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad tuuled
Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled
Mussoonid- 15.- 20. laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad 
aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt 
mandrile.
Briis- kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda 
palju jahedamaks.
Samuum- kuiv kuum tuul
Siroko- tugev soe tuul
Föön- soe ja kuiv tuul mägismail
Mistraal- tugev ja külm loodetuul
Tornaado ehk tromb- väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris
Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid


Mõisted:
Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja 
on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega
Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel
Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel.
Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda 
ümbritsevates piirkondades.
Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda 
ümbritsevates piirkondades Ilmakaardid ja ilma prognoosimine Mõisted:
Ilmaprgnoos ja ilmaennustus- tuleviku ilma teaduslikult põhjendatud kirjeldus 
kindla hetke või ajavahemiku jaoks kindlas kohas või piirkonnas. Kliimamuutused
Atmosfääri koostis ja ehitus #1 Atmosfääri koostis ja ehitus #2 Atmosfääri koostis ja ehitus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lukas421 Õppematerjali autor
Atmosfäär

Sarnased õppematerjalid

Atmosfäär
4
docx

Atmosfäär

1) iseloomusta üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjelda joonise järgi atmosfääri ehitust; ● Tähtsamad gaasid, millest õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsihappegaas ● Kui kõrgus suureneb, siis atmosfäär hõreneb ● Meteoroloogias peetakse atmosfääri ülapiiriks 1000–1200 km Vahetult maapinnaga puutub kokku 9–17 km kõrguseni ulatuv troposfäär. Selles kihis paikneb enamik õhkkonna veeaurust, pilvedest ja tolmust ning sinna on koondunud peaaegu 90% atmosfääri massist. Troposfääri kohal kõrgub 50 km kõrguseni ulatuv stratosfäär, mille alaosa on külm (–45…– 65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle

Kategoriseerimata
Atmosfäär
6
doc

Atmosfäär

III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal:

Geograafia
Geograafia kontrolltöö- Atmosfäär
4
docx

Geograafia kontrolltöö- Atmosfäär

Geograafia Kontrolltöö: Atmosfäär Õhu koostis: 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud (veeaur, süsihappegaas, argoon) Atmosfääri ehitus: troposfäär (9-17km), stratosfäär ((osooni kiht) 17-50km), mesosfäär (50-85km), termosfäär (500-800km), eksofäär (190 000km) Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevam on tuul. Õhk liigub alati kõrgrõhku aladelt madalarõhuga aladele (reegel kehtib ainult maapinna lähedal) 100 meetrisel tõusul muutub temperatuur 0,6 kraadi (1km = 6 kraadi) madalrõhu alal alati tõusev õhk kõrgrõhu aladel alati langev õhk

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Atmosfäär
5
docx

Atmosfäär.

SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris:

Geograafia
ATMOSFÄÄR
9
docx

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 1. Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km  O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole  temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:

Geograafia
Kliima
5
doc

Kliima

Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10­16 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest

Geograafia
Atmosfäär konspekt
8
doc

Atmosfäär konspekt

Atmosfäär Atmosfäär Atmosfäär on jagatud kihtideks temperatuuri ja rõhu muutumise alusel. Atmosfäär on sadade kilomeetrite kõrguseni ulatuv liikuv õhumass. Atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on inimeste jaoks kui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks. Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik 78%, sellele järgneb koguseliselt hapnik 21%, argooni on 0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris

Geograafia
Atmosfäär
9
doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär ­ Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär ­ atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun