Atmosfäär (0)

Üldmaateadus
gümnaasiumile
Atmosfäär
Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse
maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja
tiirleb koos Maaga.
Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis
tähendab auru ja sphaire kera.
Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või
taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks.
Meid ümbritsev õhk on gaaside segu.
Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja
kuiva õhku, veeauru ning aerosoole.
Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk
koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja
süsinikdioksiid.
2
Ülejäänud gaase esineb imevähe.
Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000
1200 km, selleks on aluse andnud
hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused.
Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt.
Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale
ning õhkkonnas olevatele esemetele ja
organismidele.
Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär,
stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär.
Ilm, selle elemendid ja kliima
Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma
iseloomustavad ilmaelemendid ehk
meteoroloogilised elemendid, näiteks
õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule
kiirus ning õhurõhk.
Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi.
Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel.
Kliimaks nimetatakse mingile maaalale
iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude
aastate jooksul.
Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida
nimetatakse kliimatekketeguriteks. Neid jaotatakse:
astronoomilised tegurid ja geograafilised tegurid.
Päikesekiirguse jaotumine ja
kiirgusbilanss
Maakera põhiline energiaallikas on Päike.
Millal on suvi ja millal on talv?
Seleta mõisted:
Pööripäevad
Polaaröö
Polaarpäev
Otsekiirgus
Hajuskiirgus
Kogukiirgus
Albeedo
Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk
õhuringlus, kohalikud tuuled
Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera
hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase
jaotumise tõttu.
Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul
kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes
paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru
ja liustikutuuled
Passaadid
Läänetuuled
Mussoonid
Briis
Mäeorutuul
Liustikutuul
Tsüklon
Antitsüklon
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja
mereline kliima
Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja
ookeanidega.
Hoovused
Mereline kliima
Kontinentaalne kliima
Maa soojusja niiskusreziim
Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige
üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk.
Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet
nimetatakse temperatuuri amplituudiks.
Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja
sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda
öökülmaks.
Õhutemperatuuri geograafiline jaotus
Isotermid
Lumepiir
Metsapiir
Õhutemperatuuri ajaline käik
Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti
geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja
miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse
järgi võib eristada 4 kliimavöödet.
Ekvatoriaalne vööde
Troopiline vööde
Parasvööde
Polaarne vööde
Vesi atmosfääris
Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus ning
vee osa geograafilistes protsessides on ülisuur.
Vesi on pidevas ringluses ning liigub pidevalt ühest
olekust teise.
Põhiline osa veeaurust on troposfääri alumises 23
km paksuses kihis, kus selle hulk ulatub kuni 4%ni.
Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt,
maapinnalt ja taimedelt.
Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse
transpiratsiooniks.
Vesi atmosfääris
Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse
absoluutset ja relatiivset niiskust.
Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva
veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu
ruumalaühiku kohta.
Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist.
Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub
ning tekivad pilved ja udu. Pilvisust, st. Pilvede
hulka taevavõlvil, mõõdetakse protsentides, mis
näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega
kaetud.
Sademete jaotus maakeral
Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm
aastas.
Inimtegevuse mõju atmosfäärile
Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning
nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis
põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on
eriti kahjulikud okasmetsadele.
Õhku sattunud põlemisproduktid segunevad
tuulevaiksete ilmade korral uduga. Nii tekib mürgine
ja organismidele ohtlik sudu.
Osoonikihi hõrenemine
Osooni augud
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefektnähtus, kus Maa atmosfäär laseb
läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab Maa
pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle
tagajärjel soojeneb. Kasvuhooneefekt suureneb
süsihappegaasi ja tolmusisalduse suurenemise tõttu
atmosfääris.
Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid:
veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt.
Aerosoolsuits, tahm, tolm ja teiste väikeste
aineosakeste segu atmosfääris.