andmete ja andmete töötlemise kohta. päevas. jooksul ja tuul pöördub NWi läbi Ni. mingi lainepikkusega langev kiirgusvoog Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle Barograaf(< kr. baros "raskus" tekitab hulka kuuluvad ka veel hüdro ja Atmosfääri mõiste: Atmosfäär on Maad + grapho "kirjutan"), baromeeter õhurõhu sama lainepikkusega hajunud kiirguse. agrometeoroloogiajaamad. ümbritsev kihilise ehitusega õhukest automaatseks registreerimiseks. Lahendile avaldab suurt mõju keskkonna Meteoroloogia on teadus, mis uurib (lämmastiku, hapniku, argooni, Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi geomeetriline atmosf
Kauguse määramine aitab kindlaks teha, kas planeet on sobilik eluks. 6. Päikese siseehitus. Päikese energiaallikad. Päikese laigud. Struktuur Tuum 200,000 km; T=15 000 000 K Kiirgustsoon 300,000 km; T=7 000 000 K Konvektsioonitsoon 200,000 km; T=2 000 000 K Fotosfäär - tekib nähtav kiirgus; < 500 km; T=5750 K - 5780 K Kromosfäär - alumine Päikese atmosfääri kiht; 1500 2500 km Kroon - välimine Päikese atmosfääri kiht, läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks Päikese atmosfäär = kromosfäär+kroon Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Tema näiv tähesuurus on 26,74 ja absoluutne tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid
Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus: 1. 290 400 nm ultravioletkiirgus, mida meie ei näe. Mida väiksem on laine pikkus seda väikem on ühes kvandis olev energia. Võib tappa elusorganismi kui otse peale tuleb. Kahjulik. Enamus siiski ei jõua maapinnale
10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige Wieni seadus – kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tλm = b. T- vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev. Päikesekiirgust maapinnatemperatuur, b-2,90∙103μm∙K, λm-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on nõrgestavad õhukoostisesse kuuluvad gaaside aatomid ja molekulid. Eriti suurteks kiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Soojushulk, mida temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni nihkeseadusega saab arvutada maa- ja
Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Maale, sõltub Päikese kõrgusest. Kõige rohkem soojust aasta jooksul saavad aasta jooksul ekvaatorilähedased ja troopilised alad, kõige vähem polaaralad. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab siia ainult osa, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele läbipaistev. Päikesekiirgust nõrgestavad õhukoostisesse kuuluvad gaaside aatomid ja molekulid. Eriti suurteks kiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Soojushulk, mida maapind saab Päikeselt ei sõltu ainult päikesekiirte kaldenurgast. Sellele avardavad mõju atmosfääris toimuvad protsessid (kiirguse neeldumine, hajumine; kiirte peegeldumine pilvedelt jm.). Päikese horisondiline kõrgus Maast on 90° (siis on ta seniidis).
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases
aeroloogiaks); · pilved mõjutavad õhuringlust näiteks sademete ja soojuse vabanemise kaudu; · pilved osalevad soojuse ümberjaotamises nii atmosfääris vertikaalselt kui pooluste ja ekvaatori vahel (kondenseerumissoojus). 1.3. Pilved mujal meie päikesesüsteemis Pilved kui kolloidsed süsteemid eeldavad atmosfääri olemasolu ja neid tekib seega kõikidel planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda. Näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab vähesel veeaurul kondenseeruda. Ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on jääkristallidest koosnevad kiudpilved. Veenusel on atmosfäär palju tihedam kui Maa oma ja seetõttu on seal võimalik tiheda pilvkatte tekkimine ja nii ongi, et Veenus on kaetud pidevalt paksu pilvkattega, mis koosneb väävelhappetilgakestest.
valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava suurusega), tekstina (pilvede tuup) voi sumbolina (sademed, paikeseketta seisund jne), naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund . Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja teada. Gaas Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu). Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur. Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
Kõik kommentaarid