ATMOSFÄÄR (0)

ATMOSFÄÄR   1.  Millisteks sfäärideks jaguneb atmosfäär? 4 sfääri, erinevad temp ja õhu järgi: Troposfäär:  alumine atmosfääri kiht  tekivad pilved, sademed  õhk liigub ja seguneb  kujuneb ilm ja kliima  temp langemine  troposfääri kohal on tropopaus, temp enam ei lange  tõusvad õhuvoolud ehk konvektsioonivoolud Stratosfäär:  ulatub u 50 km   O3 põhjustab temp tõusu  O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest  Mesosfäär:  50 - 85 km  O3 pole   temp kiire tõus  õhk hõre Termosfäär:  temp tõus, sest õhumolekule vähe  sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks  õhkkonna paksus u 1000 km


  2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur):  N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks  O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võtavad õhust CO2, juurtega H2O ja tekib 
glükoos, mille tulemusel vabaneb O2) 3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3)   Troposfääris (0-12 km)  langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk 
langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb). Mesosfäär (50-85km) temp langeb (10 kuni -80 C), õhurõhk langeb (1 - 0,01 mb). Termosfäär (80-480km) temp tõuseb (-80 kuni +..C), õhurõhk langeb (0,01 - 0,0001C).   4. Päikesekiirguse jaotumine atmosfääris (õp. Lk. 84 joonis 5.5)


Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Neelavateks aineteks on O3, veeaur, pilved ja 
aerosoolid. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt ja õhust tagasi kosmosesse (27%), osa neeldub atmosfääris 
(21%,muundub soojusenergiaks).  Maapinnale jõuab ja neeldub u pool atmosfääri sisenud päikesekiirgustest.  Osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena.  Otsekiirguse osakaal suur päikselise ilma korral, pilves ilmaga jõuab pinnale hajuskiirgus.   5. Kuidas sõltub albeedost aluspinna soojenemine?   6. Kiirgusbilanss (valem)? Kiirgusbilanss on (maapinnas neeldunud ja pinnalt lahkunud) kiirgusvoogude vahe: R = Q (1 - A) - E ehk Kiirgusbilanss = Kogukiirgus (1 - Albeedo) - Efektiivne kiirgus     7. Mis juhtub kui Maa soojuskiirgus oleks positiivne, negatiivne? Soojuskiirgus (tervikuna maakera kiirgusb tasakaalus ehk juurdetuleva ja lahkuva kiirgushulk 
võrdne): Positiivne: 


 Rohkem kiirgusenergiat  Maapind soojeneb (pidev soojenemine kuni maakera üles sulaks/ ära põleks=  Soojus liigub sügavale pinnasesse Negatiivne:  Maapind loovutab soojuskiirgust  Maapind jahtub (pidev jahtumine ja lõplik jäätumine)   8. Selgita joonis 5.8 abil maapinnale saabuva ja neelduva päikesekiirguse hulka? Fossiilse kütuse põletamisel on atmosfääri paisatud CO2 hulk kasvanud. Atmosfäär neelab rohkem Maa soojuskiirgust ja lahkub vähem maailmaruumi.  Tulemusena väheneb efektiivse kiirguse hulk. (Tänapäeva kliima soojenemise põhjusteks on ka kiirgusvoo juurdevool ja nõrgenemine).   9. Miks osoonikiht hõreneb, selle tagajärjed? Ultraviolettkiirgus pääseb maale ning kahjustab taimi ja loomi, inimestel põhjustab nahavähki, muudab
DNA struktuuri, vähendab põllusaaki Osooni lagundavad freoonid - külmikutest, aerosoolidest, tulekustutitest; klooriühendid, heitgaasid, 
lämmastikühendid. Osooniaugud tekivad osoonikihi õhenemisel (stratosfääris).


  10. Milles seiseb kasvuhooneefekt, mis põhjustab? Kasvuhooneefekt - Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, pikalaineline soojuskiirguse 
väljumine on takistatud, neeldub õhus ja atmosfäär soojeneb, Põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikese valguse maapinnale, kuid peavad kinni 
maapinnalt tagasi peegelduva soojuse:  CO2 (süsihappegaas) - fossiilsete (maagaas, põlevkivi) kütuste põlemisel, vulkaanide 
pursked ja raie  CH4 (metaan)  - eraldub soodest, rabadest, loomakasvatusest, prügilatest  NO2 - autoheitgaasid, põlluharimine  Freoonid - eralduvad aerosoolidest ja külmikute kasutamisel    11. Miks tekib tuul, millest sõltub tuule tugevus? Tuul tekib õhu horisontaalse liikumise tagajärjel, õhurõhu erinevused. Tuule tugevus sõltub gradientjõust, tekkinud õhurõhkude erinevusest, suunatud kõrgema rõhuga 
alalt madalama rõhuga alale. Mida suurem õhurõhu gradient on, seda tugevam tuul.   12. Kirjelda passaadide teket? Passaadid tekivad ekvaatori ja 30 laiuskraadi vahel, püsivalt ekv poole puhuvad tuuled kalduvad oma 
liikumissuunast Coriolise jõu tõttu kõrvale (põhjapoolkeral kirdest ja lõunapoolkeral kagust.)   13. Suve- ja talvemussoonid, briisid? Briis:   põhjustab vee ja maa erinev soojenemine  merebriis: päev, tuul puhub merelt maale, põhjustab rannikul temp langemist  maabriis: öö, tuul puhub maalt merele, soe õhk merele  mäe- ja orubriis


Mussoonid tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. Talvemussoonid:  kuiv  sademeta  tuul puhub mandrilt ookeanile Suvemussooonid:  niiske  sajab  tuul puhub ookeanilt mandrile   14. Tsüklonid ja antitsüklonid (õhu liikumine,tuulte liikumine, kaasnevad ilmastikunähtused)? Tsüklon ehk madalrõhkkond:   Soe ja kerge õhk tõuseb üles  Jahtub ja muutub raskeks  Õhurõhk langeb  Tekivad pilved ja sademed  Tuuled sisse poole (nr keskmesse)  Suvi: jahe ja sademed  Talv: pehme ja lörts Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond:  Raske õhk vajub alla  Maakohal soojeneb   Õhurõhk tõuseb  Tuuled välja poole (nr välja väiksemaks)  Suvi: palav ja päike


 Talv: pakane ja päike   15. Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul? Soe front:  tekib sooja õhumassi liikudes külmale  taevas tõmbub pilve  ülespoole liikudes soe õhk jahtub  veearu kondenseerub ja tekivad pilved  kiudpilved  tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front:  külmem õhumass liigub sooja peale  õhk raske, liigub pinna lähedal  soe õhk lükkub üles  rünksajupilved  paduvihm  õhutemp langeb järsult   16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, 
polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, 
põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, 
põhjapoolkera lühim päev Polaarpäev: Päike ei looju kogu ööpäeva jooksul, esineb kõikjal polaaraladel alates polaarjoonest 
(66,5 laiuskraadil)  (üles)


Polaaröö: Päike ei tõuse silmapiirile ööpäeva jooksul, esineb kõikidel polaaraladel alates 
polaarjoonest (alla) Esinevad 2 korda aastas talvisel ja suvisel pööripäeval, mõlemad kestavad pool aastat (aastaajad). Pööripäevad on aastaaegade vaheldumise kuupäevad.   17. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris?       18. Mida hõlmab endas Kyoto protokoll, milline lepe võeti vastu 1992 a. Rio de Janeiros? Kyoto protokolliga määratakse kovektsiooni liikmesriikide vabatahtlikult võetud kohustused 
kasvuhoonegaaside emissooni vähendamiseks ja meetmed selle saavutamiseks. 1992. a võeti Rio de Janeiros vastu kliimamuutuste raamkovektsioon. See määratleb riikide 
kohustused kliima edasise muutumise vältimiseks ja suunised selle saavutamiseks.   19. Nimeta inimtegevusi, mis aitavad kaasa happesademete tekkimisele, millised on tagajärjed?  Kütuste põletamine  Karjääris maavarade kaevandamine  Põlluharimine  Teedeehitus   20. Kirjelda vulkaanipursete mõju ilmastikul.  tuhk vähendab atmosfääri läbipaistvust  väävliühendid ja tahked materjalid õhus (ehk aerosoolid)  temp järsk langus   21. Õhukvaliteeti halvendavad ilmastikutingimused, inversioon.


 väheliikuv ja vertikaalselt segunev õhk  tuuline ilm ja vertikaalne segunemine  talvine aega ja kõrgrõhkkond, maapinna lähedal jahtumine ja ülalpool temp natuke kõrgem - 
inversioon