Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ilmastikunähtused (1)

1 Hindamata
Punktid
ILMASTIKUNÄHTUSED
Koostajad:
Kerstin Mäemurd
Merilin Aavik.
12ü.
VÄLK
Välk tekib ainult äikesepilves
Tavaliselt on välgu kestvus 0,2 sekundit
Kõige rohkem on joonvälku
Välgud liiguvad erineva kiirusega
Mere kohal esineb välku harva, kuna sealsed
ilmastikutingimused on väga stabiilsed
Harva esineb ka keravälku
Keravälgu eksisteerimine lõppeb tavaliselt
plahvatusega
Videod
http://www.youtube.com/watch?v=7DvpG5exVX0
http://www.youtube.com/watch?v=w8r_hiCp-Dg&feat
VIKERKAAR
Vikerkaar on optikanähtus
Mõnikord on näha nõrgemat, ümberpööratud
spektriga kõrvalvikerkaart
Tavaliselt eristatakse vikerkaarevärve
lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset
värvi
Inimene näeb vikerkaart spektervärvide
kaarena
ORKAAN
Orkaan on looduse üks võimsamaid jõude
Korraliku orkaani tekkimiseks võib minna tunde
või isegi päevi
Orkaan tugevneb, kui ta satub sooja mere
kohale
Kui orkaan tabab maapinda, siis on sellel on
enamasti hävitavad tagajärjed
Suurematele orkaanidele pannakse ka nimed:
näiteks Katrina ja Ike
http://www.youtube.com/watch?v=64ViIhXt9AU&fea
http://www.youtube.com/watch?v=H9VpwmtnOZc
TORNAADO
Tornaado on intensiivne õhupööris
See on kiiresti pöörlev õhu lehter
Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti
Jagunemine: tõelised tornaadod ja tornaado-
laadsed keerised
Tornaadode tugevust määratakse Fujita- skaalal
TÕELISED TORNAADOD
Mitme keeriselised
Sateliit tornaado
Vesipüks
Maapüks
MÕNED NÄITED
1985. aastal tõstis tornaado New Yorgis paigalt
naftatankeri. Tornaado registreeriti veel
Pennsylvanias ja Ohaios. 87 hukkunut
1992. aasta juunis registreeriti Texases 5-
päeva jooksul 200 tornaadot. Surmajuhtumeid
ei esinenud
1999. aastal hävines F-4 ja F-5 tugevusega
tornaadode tagajärjel USA's 20 000
majapidamist
VIRMALISED
Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides
esinev optiline nähtus
Virmalised esinevad nii põhja- kui ka
lõunapoolkeral
Virmalised tekivad kui atmosfääri aatomeid
ergastatakse päikesetuule osakeste poolt.
Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses
magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama
nähtus- päikesetuul.
http://www.youtube.com/watch?v=taLRQrNbipQ&playnext=7&playne
http://www.youtube.com/watch?v=8nsWrAr3Jvc&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=eHvdZdsIZxg
BRIISID
Briis ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuuteala
Eristatakse: Mere- ja maabriisi ja oru- ja mäebriisi
Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga
seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel
Maabriis on tunduvalt nõrgem kui merebriis
Mäebriis ehk mäelt laskuv tuul saavutab oma
suurima tugevuse umbes päikesetõusu ajaks
TÄNAME KUULAMAST
Vasakule Paremale
Ilmastikunähtused #1 Ilmastikunähtused #2 Ilmastikunähtused #3 Ilmastikunähtused #4 Ilmastikunähtused #5 Ilmastikunähtused #6 Ilmastikunähtused #7 Ilmastikunähtused #8 Ilmastikunähtused #9 Ilmastikunähtused #10 Ilmastikunähtused #11 Ilmastikunähtused #12 Ilmastikunähtused #13 Ilmastikunähtused #14 Ilmastikunähtused #15 Ilmastikunähtused #16 Ilmastikunähtused #17 Ilmastikunähtused #18 Ilmastikunähtused #19 Ilmastikunähtused #20 Ilmastikunähtused #21 Ilmastikunähtused #22 Ilmastikunähtused #23 Ilmastikunähtused #24 Ilmastikunähtused #25 Ilmastikunähtused #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merka. Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Tornaadod
14
ppt

Tornaadod

Tornaadod Este-Liin Margens 11.A Klass Sisukord Mõiste Tekkimine Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Sagedamini esinevad Tagajärjed Mõned näited Eestis Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Jagunemine Tõelised tornaadod

Geograafia
Lühireferaat-Taifuunid-tornaadod-trombid
10
docx

Lühireferaat: Taifuunid, tornaadod, trombid

PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu  Orkaani anatoomia  Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest  Tugevamad tornaadod Eesti pinnal  Miks tekivad tornaadod-tuulispasad?  Tornaadode kiirus ja teekond  Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur

Geograafia
Looduskatastroofide referaat
13
rtf

Looduskatastroofide referaat

Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika............................................................................................

Geograafia
Kliimarekordid
5
doc

Kliimarekordid

Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademei

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (1)

IsaJaan profiilipilt
17:00 04-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun