Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ilmastikunähtused (1)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Ilmastikunähtused #1 Ilmastikunähtused #2 Ilmastikunähtused #3 Ilmastikunähtused #4 Ilmastikunähtused #5 Ilmastikunähtused #6 Ilmastikunähtused #7 Ilmastikunähtused #8 Ilmastikunähtused #9 Ilmastikunähtused #10 Ilmastikunähtused #11 Ilmastikunähtused #12 Ilmastikunähtused #13 Ilmastikunähtused #14 Ilmastikunähtused #15 Ilmastikunähtused #16 Ilmastikunähtused #17 Ilmastikunähtused #18 Ilmastikunähtused #19 Ilmastikunähtused #20 Ilmastikunähtused #21 Ilmastikunähtused #22 Ilmastikunähtused #23 Ilmastikunähtused #24 Ilmastikunähtused #25 Ilmastikunähtused #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merka. Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
ppt

Tornaadod

Tornaadod Este-Liin Margens 11.A Klass Sisukord Mõiste Tekkimine Jagunemine Tõelised tornaadod Tornaado-laadsed keerised Sagedamini esinevad Tagajärjed Mõned näited Eestis Mõiste Tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tekkimine Lehter laskub äikesepilvest allapoole. Seejärel kondenseerub õhuniiskus tornaado sisemuses olevas madala rõhuga alas ja tekib pilvesammas. Kui tornaado alumine ots jõuab maapinnani, jääb lehter osaliselt tõusvate õhuvoolude ja tuultepöörise poolt üleskeerutatud tolmupilve varju. Lehter tõmbab endasse prahti ja muudab värvust. Kui tornaado energiavarud vähenevad muutub lehter kitsamaks. Tornaados möllavad tuuled paiskavad õhku prahti. Kui tornaado energiavarud vähenevad, langeb praht alla. Vähehaaval tõmbub lehter tagasi äikesepilve, mis ta tekitas. Jagunemine Tõelised tornaadod

Geograafia
thumbnail
10
docx

Lühireferaat: Taifuunid, tornaadod, trombid

PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu  Orkaani anatoomia  Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest  Tugevamad tornaadod Eesti pinnal  Miks tekivad tornaadod-tuulispasad?  Tornaadode kiirus ja teekond  Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam temperatuur

Geograafia
thumbnail
13
rtf

Looduskatastroofide referaat

Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika............................................................................................

Geograafia
thumbnail
5
doc

Kliimarekordid

Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises. Kõige rohkem sademei

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (1)

IsaJaan profiilipilt
17:00 04-12-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun