Atmosfääri ja tuulte kohta (2)

Atmosfääri koostis ja ehitus
Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km.
Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele.
Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid .
Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest.
Mesosfäär-ulatub 80km kõrgusele. Kõrguse suurenedes t langeb.
Termosfäär-800km paksune kiht, kus t pidevalt tõuseb, sinna kuuluvad ka virmalised , mis tekivad 100km kõrgusel Maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi.
Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev.
Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk).
Kliimaa- nim. Mingile maa- alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused)
Otsekiirgus – päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena
Hajuskiirgus – Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved , tolm
Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus – Otse – ja hajuskiirguse summa.
Peegeldunud kiirgus e albeedo – nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi.
Coriolisi jõud – selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule.
Passaadid – püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust.
Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul pöörduvad põhja poole liikuvad tuuled taas suunda ning tekivad läänetuuled
Mussoon -nim. Püsivaid, valdavalt ühes suunas puhuvaid sesoonseid tuuli. Talvel puhuvad mussoonid madrilt ookeanile ja suvel vastupidi. Mussoonid tekivad kuna maismaa ja ookean soojenevad ja jahtuvad erinevalt (India, Lõuna-Aafrika ja Kaug–Ida musoonid)
Briis-rannikul esinev tuul, mis muudab oma suunda ööpäeva vältel
Tsüklon . on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealadelt tuuled, mis põhjapoolkeral liiguvad vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Ilm ja t võivad tsükloni piirkonnas kiiresti muutuda. Tüsklon keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilvedm millega kaasnevad sademed.
Antitsüklon-kujutab endast õhupöörist, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole.Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolusel vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm.
Hoovus - tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus-Benguela ja soe hoovus-Golfi)
Maa soojus -ja niiskusrežiimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum – ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks.
Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades.
Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada.
Aurumine jahatakse kaheks: Transpirtsioon (taimedelt toimuv aurumine) ja füüsikaline aurumine (aurumine maapinnalt)
Õhuniiskus – õhus leiduv veeauru hulk. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeaurutegelik hulk. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastava niiskuse, sabub kastepunkt. Relatiivne niiskus võrdub absoluutse niiskuse ja küllastava niiskuse vahega.See sõltub õhutemepratuurist.