ATMOSFÄÄR ( mõisted, küsimused-vastused) (0)

Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.
Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb.
Stratosfäär-on atmosfäärikiht.
Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes
Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval).
Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev.
Õhurõhk-n õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Kiirgusbilanss -on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe.Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval.
Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem.
Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks. Seda seletab lihtne asjaolu, et pilvise ilmaga ei teki objektist varju. Kuigi difuusne päikesekiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, siis ikkagi on see arvestatav elektri tootmisel päikeseenergiast. Praktilised mõõtmised näitavad, et pilves ilmaga on paneelide tootlikkus ca 7 korda väiksem võrreldes otsekiirgusega.
Summaarne kiirgus-otsene ja hajus kiirgus mis jõuab maismaani .
Üldine õhuringlus-ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk üldtsirkulatsioon on suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral.
Soe front -n atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles
Külm front-on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega
Mussoon - on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale.
Läänetuuled-on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujuneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala
Briis-ehk vinu on maismaa ja mere kokkupuutealal ja nende vahetus läheduses puhuv temperatuurierinevustest põhjustatud kohalik tuul.
Passaat -on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
Mäe-orutuuled- tuul tekib mägedes see tõttu, et nõlvad ja orud soojenevad ja jahtuvad erinevalt. Päeval soojenevad lõunapoolsed nõlvad enam kui orud ja mäe harjade kohal tekib madalam rõhk. Seetõttu hakkab orgudes olev õhk liikuma piki mäenõlvasid ülespoole. Öösel aga kui nõlvad jahtuvad kiiremini kui orud hakkab külm õhk voolama piki nõlvu orgude suunas. Seda tüüpi tuuled esinevad Alpides , Suur-Kaukasuses jt kõrgmägedes, peamiselt suvel. Tuule kiirus on tagasihoidlik.
Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala
Antitsüklon- ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala.Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõrgem ja langeb äärte suunas
Õhumass- on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete füüsikaliste omadustega osa atmosfäärist.
Mandriline ( kontinentaalne kliima)- ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.
Mereline kliima- on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk.
Isoterm- on joon kliimakaardil, mis ühendab ühesuguse õhutemperatuuriga punkte. Tavaliselt kujutatakse kliimakaardil jaanuari või veebruari ja juuli samatemperatuurijooni, mõnikord ka aasta keskmiseid samatemperatuurijooni.
Happesademed - on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm ), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.Happesademed ei esine vaid vee kujul ( vihm , udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale
Kasvuhoonegaas- n lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ja hajutavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti. Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid, lämmastikoksiidid, osoon ja metaan .
Osoonikiht -kaitseb maad uv kiirguste eest.
Osooniauk - on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud uv tasemele
Kasvuhooneefekt - n kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.
Ilmaprognoos- n teaduslikult põhjendatud ennustamine (prognoos) tuleviku ilmast mingis kohas või piirkonnas teatud ajavahemikuks.
MIS JUHTUKS MAAGA KUI ATMOSFÄÄR KAOKS ?
Atmosfäär on kui immuunsussüsteem maale. Kui immuunsus kaob , ollakse vastuvõtlikud erinevatele väliskeskkonna mõjudele. Ehk siis kui atmosfäär kaoks sureks kõik elav. Mõned anaeroobsed bakterid suudaksid püsida veel elus, kuid ega ka need kaua enam ei püsiks. Põhimõttelised atmosfääri kadu = surm maal.
2)Kirjelda atmosfääri ehitust ?
Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest
3)
Kuidas möjutab reljeef kliimat ?
Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks

Kuidas hoovused mõjutavad kliimat ?
Hoovused mõjutavad kliimat, bioloogilisi protsesse ja inimtegevust. Soojad hoovused : Tõstavad temperatuuri,kliima muutub pehmemaks.Soodustavad sademete teket.Külmad hoovused: Alandavad temperatuuri,Ei soodusta sademete teket. toovad kaasa kuiva ja jahedat õhu. Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks.

Millised muutused on toimunud maakeral 20 saj jooksul
20. sajandi 13 kuumemat aastat on esinenud viimase 20 aasta jooksul. Nende seas on kolm aastat olnud soojemad kui mistahes eelnevad aastad. Ilmad on hetilikud. Loodus on hakanud käituma teistsuguse mudeli järgi kui varem. Looduskatastroofid ja loodusjõud on suuremad ja purustavamad. Aastaajad on heitlikud ega vasta enam oma algsele normile.
Ometi võib õhutemperatuuri ööpäevas kõikuda näiteks Eestiski üle 20 kraadi. See on vaid üks lihtne näide, mis illustreerib tõsiasja, et kliima ei kujune mitte üks-üheses põhjuse ja tagajärje vahelises seoses, vaid see on kompleksne protsess, kus on palju muutujaid. 20. sajandil on Euroopa kliima soojenenud 0,8 kraadi võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist mõju inimese elamistingimustele ja tervisele. ( üleujutused,nakkushaigused,maavärisemised,maanihked jne )
7)Kuidas mõjutab Põhja-Atlandi hoovus Skandinaavia ja Eesti kliimat ?
Põhja-Atlandi hoovuse vooluhulga kõikumine mõjutab tugevalt Lääne- ja Põhja-Euroopa ilma ja kliimat. Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega. Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel.

Millist m6ju avaldab mussoonkliima p6llumajardusele?
On suurte mandrite kaguosas, kus poole aastat sajab ja pool aastat on kuiv.Suve mussoon – tekib sellepärast, et maapind kuumeneb. Meri on külmem, kui maapind ja mere kohale tekib kõrgrõhkkond. Ja kuna õhuvoolud liiguvad kõrgemalt alalt madalamale, siis mere kohal imevad pilved ennast täis ja liiguvad madalamale alale, ehk maismaale ja sajavad seal tühjaks. Talvemussoon – tekib sellepärast, et maapind külmeneb. Meri on soojem, kui maapind ja mere kohale tekib madalrõhkkond. Ja kuna õhuvoolus liiguvad kõrgemalt madalamale, siis sellepärast, seal ei sajagi.
9.) Selgita, miks on rohkesti sademeid Madagaskari idarannikul, Gangese alamjooksul, Jaapanis , P6hja- Ameerika idarannikul 50.- 50. laiuskraadide vahel.
Madagaskari idarannikult möödub soe hoovus. Gangese alamjooks Asub mussoonkliimaga alal. Jaapanis- Üheks peamiseks kliima kujundavajaks on Jaapani meri, mis muudab kliima mõõdukamaks: talved on soojemad ning sademeid rohkem. Jaapan on igast küljest ümbritsetud veekogudega ning Jaapan asub väga laial alal(laiuskraadide poolest) Põhja-Ameerika idarannik-
10. Selgita, miks on vdhe sademeid Austraalia lddnerannikul, Aafrika edelarannikul, Antarktika p6hjarannikul,L6una- Ameerika lddnerannikul 20.- 30. laiuskraadide vahel.
11.Nimeta tegureid, millest sõltub üldine õhuringlus ?
Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule.Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine ,Reljeef
12.Miks on mulla ja vee hapestumine kahjulikud? Arutle , miks kannatavad happesademete tõttu eriti okaspuud.
Mulla hapestumine tähendab seda etpH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkaskliimas kaotavad mullad palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Hapestumist võivad põhjustada ka põldudeüleväetamine, ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje, raskmetallide sattumine mulda jne. Veekogude asukad, piisab ühest toiduahela lülist – surnud järved .Vee hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Happel joogivesi – reageerib torustikuga- reaktsiooni saadused vabanevad vette.Happesademed tungivad mulda –mineraalainete sisaldus muutub, “pestakse” alumistesse kihtidesse ,aeglustub orgaanilise aine lagunemine - destruendidel “hapu” keskkond -oht inimestele – toidutaimedes võib tekkida teatud mineraali kõrge sisaldus.okaspuud kaotavad okkad, metsad hukkuvad. Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel. Meile kõige lähemal asuvad kahjustatud metsad on Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
13. Kuidas m6jutab inimtegevus 6hu koostist?
Kasvuhoonegaas,Kasvuhooneefekt,Osoonikiht ja selle hõrenemine,Happesademed,Sudu
14.Miks on osoonikihi säilitamine (ülemaailmne) probleem? Kuidas seda probleemi leevendada? Mida saad sina teha?
1970-ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. Osooniaugud. Osoonikihi hõrenemine pooluste kohal on saanud üheks laiemalt tuntud keskkonnaprobleemiks, kuigi selle mõju on raskesti tajutav. Maad ümbritseva osoonikihi ülesandeks on kaitsta kõike elavat lühilainelise ultravioletkiirguse eest. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid .Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Probleemi saaks ehk leevendada teavitades inimesi osooniaukudest, kasutades rohkem „loodussõbralike „ tooteid ja tooraineid ,lõppeksid ära rehvide põletamine jne. Isiklikult saaksin mina teha seda, et ei viska lõkkesse kilet, või aineid mis saastaksid õhku. Ka aerosoolseid tooteid ei tarbiks ja valiks hoolikamalt millist kosmeetikat tarbida
15. Kuidas pääsevad erosoolid 6hku?
Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed , või tekivad õhus: gaasiline aine läheb üle nukleatsiooni, kondensatsiooni või fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena