Tuul, frondid, tsüklonid (0)

Atmosfäär (õhkkond):

• Troposfäär – seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved , sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta.
  
• Tropopaus – õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal.
  
• Stratosfäär – ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse.
  
• Mesosfäär – (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre.
  
• Termosfäär – Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna paksus 1000km
  

Aluspinna albeedo – tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. (kõige kõrgem lumel (0,9) ja kõige väiksem veel (0,05-0,1))
Maa soojuskiirgus – aluspinna temp õhutemp suhe.
Atmosfääri vastukiirgus – soojendab või jahutab maapinda
Efektiivne kiirgus –Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe.(tavaliselt positiivne)
Kiirgusbilanss – maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. ( tervikuna on maakera kiirgusbilanss positiivne, vastasel korral toimuks maakera ülessulamine või lõplik jäätumine)
Tuul suundub kõrgrk madalrkle (KM)
Gradientjõud – õhurõhkude erinevusest tekkinud, paneb õhu liikuma, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.
Coriolisi jõud – inertsjõud. Oluline tuule suunda mõjutav jõud. Max poolustel, ekvaatoril puudub. Kehad kalduvad põhjapoolkeral oma liikumise suunast paremale, lõunapkl vasakule.
Hõõrdejõud – tuule kiirgus maapinna lähedal väheneb ja tuule suund muutub.
Tuulenihe – tuulesuuna erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinna lähedase tuule vahel.
Globaalne õhuringlus – atmosfääri üldine tsirkulatsioon.Suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Suuri soojuse ja niiskuse hulki kantakse ühest piirkonnast teise.
Ühurõhk maakeral : ekvaatoril ja 60. Laiuskraadil madal, 30. Laiuskraadil ja polaaraladel kõrge
Passaadid – püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Troopikas puhuvad üldiselt idakaaretuuled.
Mussoonid -ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral muutub tuule suund sesoonselt vastupidiseks. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest.
Eestit mõjutavad maksimumid ja miinimumid:
Islandi miinimum- pehme ja sajune talv
Assoori maksimum –palavad ja päikesepaistelised ilmad suvel
Grööni või Siberi maksimum – pakaselised talveilmad.
Õhumass – tohutu suur õhu hulk, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. Jaguneb :

• Arktiline ja antarktiline – külm ja kuiv. (antarktikas maakera kõige külmem piirkind)
  
• Parasvöötmeline – mereline : niiske, talvel soe ja suvel jahe; kontinentaalne : kuiv, suvel soe, talvel külm.
  
• Troopiline – mereline: soe ja niiske, pilvi ei teki ja sademeid pole (laskuvad õhuvoolud); kontinentaalne: palav ja kuiv, pilvitu, suur ööpäevane temp kõikumine.
  
• Ekvatoriaalne – kuum ja niiske, sajab palju (rohkem kui jõuab ära aurata)
  

Frondid – kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel.

• Statsionaarne ehk püsiv front – front on mitu päeva seisnud ja ta suunda pole võimalik määrata
  
• Soe front – soe õhk liigub külmale peale. Taevas tõmbub pilve, õhk jahtub mööda frontaalpinda üles minnes, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved (kiudpilved). Pilved tihenevad, hakkab tibutama lausvihma või talvel lund sadama. Sajuala frondi ees.
  
• Külm front – külm õhk liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved ja sajab paduvihma. Sajuala frondi taga
  

Tsüklon – madalrõhkkond. Kujunevad välja frontidel ookeni kohal. Talvel pehme, suvel soe, palju sademeid. Tõusvad õhuvoolud. Õhk liigub äärealat keskosa suunas. Liiguvad üldises läänevoolus (läänest itta ). Idas soe, läänes külm
Antitsüklon – kõrgrõhkkond. Talvel pakaseline, suvel päikeseliselt soe, vähe sademeid. Langevad õhuvoolud. Õhk liigub keskosast ääreala suunas.
Lõunatsüklonid – tekivad Vahemere ja Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja. Kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku.
Troopilised tsüklonid: orkaanid ; Taifuunid – Ida (kagu)-Aasias. Liiguvad üldises idavoolus (idast läände)
Tornaadod –Põhja-Ameerika preeriavööndis.Väikeselabimöötmelised ja väga tugevad keerised.
Trombid- väiksema läbimööduga tornaadost; Vesipüks – Mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised; Tuulispask – Mõnemeetrise läbimööduga tuulekeeris.
Äike – pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus. Õhumassisisesed:tekivad konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Sageli mägedes. Pealelõunasel ajal suvel. Frontaaläikesed: koos külma frondiga. Soojalpoolaastal, kellalajast ei olene. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp erinevus kahel pool fronti, mida suurem on tõusva õhu niiskusesisaldus , mida kiiremini liigub front edasi.
Happesademed :Kahjulikud oksiidid (lämmastik ja vääveloksiid) lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks .
Inversioon - Maapinnal on temp külmem kui kõrgemal. Kõrgrõhkkonna korral, kui valitsevad laskuvad õhuvoolud, see takistab õhu segunemist.
Selgita millal tekivad briisid; Millal on valitsev merebriis (öösel või päeval)? - Kohalikud tuuled, mis esinevad suurte veekogude rannikul. Merebriis on valitsev päeval, kui mere kohal on kõrgrõhuala ja maa kohal madalrohuala. Tuul puhub KM.
Atmosfäär on Maa kaitsefilter - Atmosfääris asub osoonikiht, mis ei lase neelab endasse suure osa kahjulikust UV-kiirgusest.
Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulge suurenemisele atmosfääris. Millise gaasi hulk suureneb. – Autode heitgaasid – CO2 ja N2O; prügilatest lendumine, veisekasvatus - CH4; põldude väetamine – N2O; eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide ja tulekustutusseadmete kasutamine – freoonid