Geograafia mõistete kokkuvõte + põhjendused (0)

GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ
1. Maa siseehitus .
Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum .
2. Planeedi vanus?
4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat.
3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel?
Graniit .
4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb?
Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
5.Mis on laam , kuidas liigub + laamtetoonika?
Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes.
Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega.
6.Maa sisejõudude avaldumisvormid .
¤Murrangud
¤ Vulkanism
¤Mäestike teke
¤Maavärinad
¤ Aeglased kõikuvliikumised.
7.Kivimid - teke, jagunemine + näited.
Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores.
Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaanidest maapinnale pursatud. Nt. graniit.
Settekivimid - Välisjõud suurendavad pidevalt maapinnal asuvaid kivimeid ja kannavad tekkinud peenemat materjali nõgudesse ja veekogudesse, kus see kuhjub , settib kihtidena - uus kiht eelmise peale. Nt. liiva-, kilt - ja lubjakivi. Algul on nad pehmed ja pudedad, kuid aja jooksul tihenevad järjest uute kihtide raskuse mõjul ja kivistuvad.
Moondekivimid - On tekkinud teiste kivimite muutumisel. Kui näiteks kivimid satuvad oma harjumuspärasest keskonnast keskonda, kus on kõrgem rõhk või temp. siis sulavad nad üles ja moonduvad millekski muuks. Nt. marmor.
8. Mis on tulevöö, kus esineb?
Tulevöö ehk vulkaanide esindusalad laamade piirialadel. Nt. Vaikse ookeani tulevöö ja Vahemere tulevöö.
9. Millest moodustub maakoor?
Kergest, madala temperatuuri juures sulavast ainest ( kivimitest ).
10. Maavärinate esindusalad ja vulkaanide levikualad?
Maavärinad - Vaikse ookeani idarannik .
Vulkanism - Jaapani saarestik , Lõuna - Ameerika idaosas.
11. Noored kurdmäestikud.
Teravatipulised, vulkaaniliselt aktiivsed mäestikud. Nt. Andid, Alpid , Atlase mäestik, Himaalaja ja Kordiljeerid .
12. Ookeani põhjareljeef.
Manner , mandrilava , mandrinõlv, ookeani põhi - ookeani keskmäestik, süvik, veealune mäestik, vulkaanilised saared.
13. Maailmamere keskmine soolsus .
35 promilli. ( see moodustab 71% maakera pindalast)
14.Mis on ning mille moodustab hüdrosfääri?
Hüdrosfäär ehk vesikest , on maakera kattev veeväli, mis moodustub maailmamerest ja siseveedest kokku.
15. Siseveed ja mis moodustavad?
Siseveed on mandrialadel olevad veekogud, mis on nt. järv, jõgi, allikas, soo, liustike vesi, põhjavesi.
16. Kiirgusbilanss ja kogukiirgus .
Kiirgusbilanss on maale saabuva ja maalt lahkuva kiirguse vahe.
Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa.
17. Ilm, ilmastik ja kliima + ilmaelemendid .
Ilm on õhkkonna hetkeseisund mingis paigas.
Ilmastik on mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine(režiim) mingis paigas
Kliima on maakera mingile piirkonnale omane ilmade vaheldumise viis ja kord.
Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhkkonna seisundit iseloomustavad andmed ( päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuule kiirus, suund, õhurõhk, õhuniiskus, pilvisus ,udu, äike).
18. Vahe- ja põhikliimavöötmed.
Lähisekvatoriaalne, lähistroopiline, lähisarktiline ja lähisantarktiline.
Ekvatoriaalne, troopiline , parasvööde, arktiline ja antraktiline.
19. Passaadid .
30. laiuskraadiidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje ( coridise jõu mõjul ) kalduvad põhjapoolkeral meridiaani suunast paremale(kirdepassaadid) ja lõunapoolkeralt vasakule (kagupassaadid).
20. Rahvastik , rahvas ja rahvus.
Rahvastik on teatud piirkonnas( nt. riik, linn, maakond ) elavad inimesed.
Rahvas on mingi maa-ala elanikkond, mis on ühetaoline koostise või tekke poolest ja mida saab piiritleda etniliste , keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel.
Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa.
21.Geograafia jagunemine ja mida uurib.
Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia .
Loodugeograafia jaguneb : Füüsiline geograafia, maastikuteadus , pinnaehitus, kliimatoloogia , hüdroloogia, okeanoloogia, biogeograafia, paleogeograafia, mullageograafia.
Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia , ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia , transpordigeograafia, kultuurigeograafia , meditsiinigeograafia.
Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid .
Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust.
22. Mandrid , maailmajaod ja ilmakaared .
Mandrid - Põhja - Ameerika, Lõuna - Ameerika, Aafrika, Antarktis , Austraalia , Euraasia .
Maailmajaod - Ameerika, Euroopa, Aasia , Aafrika, Austraalia ja okeaania, Antarktika .
Ilmakaared :
Loe Põhi(N) Kirre
(W) Lääs Ida(E)
Edel Lõuna(S) Kagu
23.Mõisted.
Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel.
Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest.
Hoovused on suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. Jagunevad soojadeks ja külmadeks hoovusteks.
Merelist kliimat iseloomustab pilvisus, tugevad tuuled, sademeterohkus, temp. kõikumine väike.
Mandrilist kliimat iseloomustab selgete ilmade rohkus , väike sademete hulk, kuiv õhk, suur temp. kõikumine.
Briis on merede ja suurte siseveekogude rannikulpuhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal.
Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kõrgus on 5 - 15 km ja läbimõõt mõnikümmend kuni mitusada meetrit. Tavaliselt esinevad parasvöötmes, kus liiguvad aegamisi läänest itta . Harva esineb neid palavvöös, kuid siis on nad seal eriti tugevad.
Amplituut on kõige kõrgema ja madalama temp. vahe.
Musoon on tuul, mis suvel ja talvel puhub vastupidistes suundades.
Demograafia on rahvastikuteadus , mis tegeleb rahvastiku seonduvate küsimustega ( vanuseline, sooline, rahvuslik koosseis, rahvastikuliikumine ja immigratsioon , linnastumine ja hõive).
Demograaf ehk rahvastikuteadlane.
Rass on sarnase kehaehituse, näojoonte ja nahavärviga inimeste rühm. Eristatakse kolme põhirassi - valge ehk europiidne , must ehk negriidne ja kollane ehk mongoliidne rass.
Rahvaloendus on rahvaarvu ja rahvastiku koostise paiknemise ja teada saamiseks korraldatud andmete kogumine.
Rahvastikupüramiid on diagramm, mille abil iseloomustatakse rahvastikku vanuse ja soo järgi.
Rahvastiku tihedus on inimeste arv ühe ruutkilomeetri kohta määratud piirkonnas.
Migratsioon ehk ränna on inimeste, loomade või muude organismide rändamine ühest kohast teise. Eristatakse sisse ja välisrännet rahvastikurände puhul
Sisseränne ehk immigratsioon on rahvastikurände liik, mille puhul inimesed tulevad riiki teisest riigist.
Pendelränne on riigi sisene ränne, kus inimene elab ühes linnas, aga tööl kib teises linnas.
Välisränne on rändeliik, mille puhul inimesed asuvad elama teise riiki.
Väljaränne ehk emigratsioon on ümber asumine ühest riigist teise majanduslikel, usulistel või muudel põhjustel
4