PIHLAKAS ehk pihelgas, pihlak, pihl või pihlapuu. Kui teaduslikult täpne olla, siis pihlakal ei ole marju, tema viljad on nagu väiksed õunad ja botaanikud nimetavad neid õunviljadeks. Eesti esineb 3 liiki pihlakaid. Pooppuu ehk Rootsi pihlakas kasvab läänesaartel ja looduskaitsealune tuhkpihlaks ainult Saaremaa lääneosas. Harilik pihlakas on tavaline ja temast ongi järgnev jutt. Pihlakas kasvab väikese puu või põõsana siin ja seal, omaette metsi ta ei moodusta. Kasvupaiga suhtes on pihlakas väga vähenõudlik. Joonis. 1 Pihlapuu õhtupäikeses Pihlaka koor on sile ja läikiv
Carl von Linne Kaheksateistkümnendal sajandil muutus taimede kollektsioneerimine lausa üldlevinud hulluseks. Uute liikide leidjad said kuulsaks ja jõukaks. Botaanikud ja muidu seiklejad läbisid tohutuid vahemaid, et rahuldada üleilmset iha saada aedadesse midagi uut. Kõik uusleiud tuli aga klassifitseerida, korrastada, võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma. Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks
jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse- segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse.
Kuid tal on ka südamlikumaid nimesid, nagu koidukannid, okasroos, metsroosipuu, neitsi-kannid või neitsilill. Nii et kibuvitsad on tähistanud nii hirmu ja valu kui ka ilusaid õnnehetki. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid
Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Probleemi püstitamine Uurimusküsimuse sõnastamine. Küsimusest peaks selguma uurimisobjekt ning muutuja mille mõju uuritakse. Näiteks: Kas Lactobacillus fermentum ME3 sisaldavaid probiootilisi piimatooteid tarbides väheneb düsenteeriasse haigestumise risk? TÜ professor Marika Mikelsaar Uurimisobjekt Milliseid valdkondi võiksid järmised bioloogid uurida: mikrobioloogid mükoloogid botaanikud malakoloogid ornitoloogid ökoloogid etoloogid paleontoloogid antropoloogid Muutuja Tegur, mille mõju uuritakse Niiskus, temperatuur, toitainete kontsentratsioon, valgus jms. Taimedel on võimalikult samad tingimused, erineb ainult uuritav tegur KONTROLLTAIM KATSETAIM Antud katse puhul on muutujaks valgus Hüpotees Oletatav vastus püstitatud probleemile, mis on sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist.
Liigikirjeldus Jugapuu on Eesti üks kaunimaid puid. Tihti võib jääda seisma, et imetleda tema tumerohelist läikivat okkakuube. See puu kaunistab tihti iluaedasid ja hauakalmusid. Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse
Eestis ei kuulu ükski kibuvitsaliik kaitstavate taimede nimekirja. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja
toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv
[redigeeri] Mõju loomadele Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu PÄRITOLU Algselt kasvas ta vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. Tõenäoliselt on Sosnovski karuputk Eestisse saabunud ka muid teid pidi, eelkõige dekoratiivtaimena. LEVIK EESTIS Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda.
SOSNOVSKI KARUPUTK Heracleum sosnowskyi · Algselt vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal näidati Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele seda head silotaime ja mõne aja pärast said Tartu botaanikud postiga kingituseks ka paki seemneid. Seemned külvati maha katseaeda. · Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui esimesed võsud tärkavad ning seda tuleb korrata 23 korda suve jooksul ·
suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. Seened hangivad seenlillele vajaliku toidu. Huvitavad on ka tema õied, mis on samuti valkjad ja lihakad. Need on veidi kellukakujulised ja asuvad tihedas kobaras mitteharuneva varre tipus. Kui seenlill õitseb, on tema õiekobar longus, kui aga seemned valmivad, tõuseb püsti. Seenlille suguluse üle teiste taimedega on botaanikud palju vaielnud: teda arvatakse uibuleheliste hulka, aga ka omaette seenlilleliste sugukonda. Viimasel ajal peetakse seenlille kõige lähedasemaks hoopis kanarbikulistega! Kust seenlille leida võiks? Loomulikult puude lähedusest, sest mujal pole talle ju toitu. Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis
seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse
Kakaokaubandus oli kasulik ja Inglismaa hakkas kakaopuu kultiveerimist arendama oma Lääne-Aafrika kolooniais Ghanas ja Nigeerias, seejärel ka Prantsusmaa oma koloonias Elevandiluurannikul. 3 Botaaniline iseloom Kakaopuu on botaaniliselt üsna kirju kogum erisuguseid rohkearvulisi sorte ning vorme, mis on tekkinud pikaajalise kultiveerimise jooksul. Tänapäeval polegi üldiselt kokkulepitud jaotust. Mõned botaanikud eristavad paari alamliiki, aga praktikas on kõige rohkem läbi löönud kultiveeritava kakaopuu arvamine üheks liigiks, mis jaotatakse sorditüüpidesse. Nimetame järgnevalt nelja sorditüüpi. Criollo kakaopuid on juba ammu Kesk-Ameerikas ja Mehhikos kultiveeritud, selle tüübi kujunemisalaks peetakse Mehhikot ja ala sellest lõuna poole kuni Panama maakitsuseni. Crollo viljad on pikad ja välja veninud tipuga, kümne selgesti nähtava pikiribiga. Vilja kest
muistse vabaduse kaotamiseni. 8.saj 1227.a, see oli ainult Eestis 2. Kuidas jagunevad muistised? Kinnismuistis (ei ole võimalik liigutada) Irdmuistis (liigutatavad) 3. Kuidas uuritakse muinasaega? Teostatakse muististel arheoloogilisi kaevamisi (arheoloogid) Määratakse, millistele loomaliikidele kuuluvad kaevamisel leitud luud (zooloogid) Selgitatakse välja, millistelt taimedeltvõi puudelt pärinevad saadud seemned (botaanikud) Uuritakse inimese kujunemist ja kuulumist (antropoloogid) Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6
rajamise kohta. Rajamine võib olla keerukas, kuid eelkõige võimaldab see aias kasutusele võtta muidu kasutult seisvaid aiasoppe, näiteks erinevaid kaldpindu. Muidugi, see referaat ei muuda meid veel prohvessionaalseks maastikukujundajaks, peale selle, klassikaline alpimägi pole ainult töömahukas, vaid ka üsna kulukas. 3 Ajalugu Esimesi alpinaariume hakati rajama üle- eelmise sajandi keskpaiku, mil botaanikud ja asjaarmastajaist lillekasvatajad tõid mägedest hulgaliselt kaunilt õitsvaid taimi ning märkasid hämmastusega , et hea aiamulla asemel kasvavad need paremini müürivahedes ja kruusastel küngastel. Kiviktaimla Kiviktaimla ehk alpinaarium klassikalises mõttes tähendab tükikese alpimaastiku imitatsiooni. Kiviktaimla on kividest ja dekoratiivtaimedest koosnev aiarajatis. Erinevatel aegadel on kiviktaimlat kas kiidetud või kirutud. Palju hoolt nõudev ,
mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised vahel veidi kollaka varjundiga lehed ja valged õied. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul on neid metsas nii palju, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumelärtsakaid täis. Siiski teeb jänesekapsas veel ühe huvitava vingerpussi. Ilmselt vähesed on märganud tal õisi hiljem kui juunikuus. Botaanikud aga räägivad, et jänesekapsas õitseb kuni hilissügiseni. Kuidas on see võimalik, miks me neid õisi siis ei näe. Lugu on nii, et need hilisemad õied on erinevalt kevadistest lühikese raoga ja peidavad end kas metsakõdusse või tihedasse samblakihti ära. Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks. Seemnetega paljunemine ei ole jänesekapsal siiski peamine. Kui taim ettevaatlikult
1 HARILIK KUUSK Joonis 1. Kuusk Keila-Paldiski raudtee lähedal1 Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad
mineraale: 1,9 g; vitamiine: 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. 4 India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Peamine kasvuala on India. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Kasutamine toiduks:
ja kalandusega tihedalt seotud inimesed püüavad rangelt olla ja kalu kaitsta, kui paraku ei anna kõik üritused soovitud tulemusi. Metsamajandus 1733 km2 kogu Küprose pindalast on kaetud metsadega. Kui arvestada riigi enda pindala on see üsna suur osa. Rikas looduslik taimestik Küprosel saab põhjendada geograafilise asendiga kolme mandri vahel (Euroopa, Aasia ja Aafrika). Küprose taimestiku uurimine algas 1787 aastal (Tsintides 1997). Paljud botaanikud ja kollektsionäärid kirjutasid juhendeid Küprose taimestikule, aga kogu teave Küprose taimestikust jäi hajutatuks suure arvu erinevate teaduslike väljaannete vahel kuni 1977 aastani, kui R.D. Meikle andis välja esimese raamatu ,,Küprose taimestik" ning töö sai lõpetatud teise väljaandega hiljem 1985 aastal. Need väljaanded sisaldavad üksikasjalikku iseloomustust kõigist kodumaistest ja sisse toodud taimeliikidest, mis on registreeritud Küprosel
Kasutatud kirjandus Artikkel „Tartu ülikooli esimene looduslooprofessor Gottfried Albrecht Germann“: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=2965 Tartu Ülikooli botaanikaaia koduleht: http://www.botaanikaaed.ut.ee/et/node/87 Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis: http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/ledebour.htm The Botanival Garden of the University of Tartu: http://www.coimbra- group.eu/uploads/2012/Tartu-Botanical%20Garden.pdf Eesti botaanikud: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_botaanikud Tartu Ülikooli Raamatukogu Riikoja, Heinrich Inventarinimistu http://dspace.utlib.ee/dspace;/bitstream/handle/10062/46307/f112_riikoja.pdf 9
massiliselt koos. Omajagu leidub teda pea kõigis meie suuremates rabades. Näiteks on teda rohkesti Nigula rabas. Vahel kolib nokkhein aga ka rabastuvatesse metsadesse, kus aitab turbakihti suurendada. Nokkhein on paarikümne sentimeetri pikkuse varre otsas sentimeetripikkune enam-vähem ümar nupukene. Botaanikud nimetavad seda Valge nokkheinõisikuks, mis koosneb (Rhynchospora alba) pähikutest, need omakorda SAMBLARINNE Samblarinne harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Harilik karusammal on karusammaldest üks niiskemate kasvukohtade taim. Tema esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa rabastumise tunnuseks. Ta
1 1 Mürk, Vikipeedia http://bio.edu.ee/taimed/general/indexmyrk.html 3 1 Taimsed mürgid 1.1 Jugapuu Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse. Mürgistus ilmneb
perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Hariliku kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes KeskmassiiviniPrantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide Page 3 of 14 Tallinna Ehituskool siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400– 500 aasta vanuseks. Kuusk on ka väga populaarne jõulupuu. Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50– 60 m kõrguseks[3]. Suurimad puud on
4 Kaspar Mälgand Lehitu pisikäpp Lehitu pisikäpp on meie looduslikest orhideedest üks haruldasemaid. Nii on ta võetud kõige rangema kaitse alla. Kohata võib teda eelkõige Ida-Eestis Alutaguse varjukates tihedates ja niisketes kuusikutes, kus kasvab ka haaba ja leppa. Kuid teadaolevates kasvukohtadeski ei leia botaanikud teda igakord üles. Nii võib mõni lehitu pisikäpa kasvukoht teadmatuse tõttu hävida. Lehitu pisikäpp võib ennast aastaid maapeal mitte näidata, siis aga ilmub välja endisest kasvukohast mitu meetrit eemal. Selline salapärasus ja ka sünge märjavõitu kasvukoht teevad pisikäpast müstilise taime. Kõige paremini on see kajastunud tema inglisekeelses nimes "Ghost orchid". Tõlkes tähendab see kummitusorhideed. Miks elab see taim nii omapärast elu
ristuvad vabalt, eri liikide isendid ei anna looduses sigimisvõimelisi järglasi. Igal liigil on määratletud loodusliku leviku piirkond. Liigi sisesed erinevused võivad olla vägagi suured, nad olenevad ökoloogilistest ja liigi sisestest teguritest. Erinevuste järgi moodustatakse mitmeid liigisiseseseid kategooriaid: 1 Liigisisesed üksused on lahtised süsteemid, ristudes vahetavad nad geene. Sageli jaotavad botaanikud mitmesuguste tunnuste järgi liike mitmeteks väikesteks üksusteks.Selliste üksuste hulka kuuluvad alamliik, teisend, vorm, sort. Alamliik ehk geograafiline rass erineb põhiliigist mõne selge tunnuse poolest. Alamliigil on liigi kogu levialas oma kindel leviku piirkond. Teisend erineb põhiliigist tunnuste poolest vähem kui alamliik ja selle levimisala on väiksem. sageli on alamliigi ja teisendi eristamine problemaatiline, kuna nende põhimõtteline erinevus on väga väike.
jugapuu üks neljast looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval. Jugapuu on euroopa kõige varjutaluvam ja pikaealisem okaspuu. Hävimisohus liigina on ta looduskaitse all. Paljunemine Jugapuu paljuneb peamiselt seemnetega. Ta õitseb märtsisaprillis ning viljad valmivad suve lõpus. Jugapuu viljad, marikäbid, on küpsena punased. Vili koosneb tumedast seemnest ja seda ümbritsevast viljalihast. Vilja tipus on õnarus, kust paistab seemne terav ots. Botaanikud nimetavad sellist vilja arilliks. Seemned on jugapuul väga mürgised, vilja muu osa ei ole mürgine. Jugapuu paljuneb kergesti ka pistokstest. Jugapuu kasvab aeglaselt, kuid võib elada neli tuhat aastat vanaks. Jugapuud paljundavad sageli linnud, süües nende vilju. Linnu pugus seemned ei seedu ja on pärast täiesti idanemisvõimelised. Kasutamine Jugapuu puit on hästi töödeldav ja peab vastu mädanemisele
Valmistatakse ka väga kvaliteetset toiduõli. 4 India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Tuntud on see neerukujuline vili ka akazuupähkli nime all. Nagu nimigi ütleb on peamine kasvuala India. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. Selle vitamiini vaegus põhjustab kiiret väsimist, ärrituvust, isupuudust ja nendest tulenevaid haigusi. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks.
ja valged õied. Harilikul jänesekapsal on iga õierao tipus vaid üks õis, kuid kevadel mais või juuni algul võib neid metsas nii palju olla, et kogu maa tundub olevat nagu valgeid lumeläitsakaid täis. Jänesekapsast räägib ka internet nii et leidsin ka sealt midagi huvitavat.Siiski teeb jänesekapsas veel ühe huvitava vingerpussi. Ilmselt vähesed on märganud tal õisi hiljem kui juunikuus. Botaanikud aga räägivad, et jänesekapsas õitseb kuni hilissügiseni. Kuidas on see võimalik, miks me neid õisi siis ei näe. Lugu on nii, et need hilisemad õied on erinevalt kevadistest lühikese raoga ja peidavad end kas metsakõdusse või tihedasse samblakihti ära. Selliseid õisi ei näe kunagi avatult: need jäävadki pungataoliselt kinniseks. Kui see õis aga katki lõigata, siis näeme, et tal pole kõik õie osad normaalselt arenenud
Täpsemaid andmeid leidub puittaimestiku kohta. Eesti arboreetumites on aastatel 1984–2003 registreeritud 2115 nimetust võõrpuid, millest 584 on okaspuud. [8] Tuleb tõdeda, et süstemaatiliselt ja pidevalt ei talleta võõrliikide leiuandmeid Eestis ükski asutus. Võõrtaimeliikide (peamiselt puuliikide) leviku kohta on kõige enam andmeid kogunud Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikud, isikuist olgu nimetatud 4 Heldur Sander. Veekooslustest on võõrliikidele ootuspäraselt kõige altim meri. Mereelustiku kohta on süstemaatiliselt kogunud vastavat ainestikku ja seda analüüsinud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [9] Keskkonnaminister on kinnitanud „Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“, milles on ära toodud võõrliigid, keda on keelatud elusana Eestisse sisse tuua. [10] Maailmas
toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima.
tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega),
(26.10.2016) 5. Nimekad teadlased Tartu Ülikoolis: http://www.utlib.ee/ekollekt/tyteadlased/ledebour.htm , (26.10.2016) 6. Tartu Ülikooli Botaanikaaed, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_ %C3%9Clikooli_Botaanikaaed , (26.10.2016) 7. The Botanival Garden of the University of Tartu: http://www.coimbra- group.eu/uploads/2012/Tartu-Botanical%20Garden.pdf , (26.10.2016) 8. Eesti botaanikud: https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_botaanikud , (26.10.2016) 9. Fotod on pärit Tartu Ülikooli Botaanikaaia kodulehelt: http://www.botaanikaaed.ut.ee/ , (26.10.2016) 15
kalastusvõimalused merel . 2.2. Kliendid Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · Puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; 7 · Loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda Luitemaa looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; · Turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Pärnumaal; · Perekonnad; · Sõpruskonnad; · Kalastus- ja jahituristid; · Asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); · Ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega. 2.3
peenema "nuiaga". Miks on hundinuia nimi "hundinui"? Tema nimigi on tekkinud õisikust. Nimelt öeldakse, et see tõlvik on "hundikarva", see tähendab mustjaspruun. Miks ta nui on, see on kohe selge: hundinuia tõlvik on ju nuiakujuline. See mustjaspruun nui on aga ainult üks osa hundinuia õisikust. Nagu paljudel teistelgi taimedel, on hundinuial kahesuguseid õisi: emasõied ja isasõied. Emasõied tekitavadki selle paksu "nuia", mida botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni. Loomakooslus Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus
Kohad, kus seda hävimisohus liiki veel leida võib, on eelkõige Saaremaal ja Hiiumaal. Ta kasvab peamiselt tihedate kuuse-segametsade varjus. Haljasaladel võib jugapuud kohata sageli lausa päikese käes: seegi pole talle vastumeelt, kui vaid keskkond elu jooksul väga palju ei muutu. Mis tema levikut aga piirab ja pargipuidki tihti madalamaks võtab, on talvekülm. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid. Botaanikud nimetavad neid marikäbideks. Sellised eredavärvilised kaunid mahlakad käbid kutsuvad end sööma. Kuid nagu looduses sageli, on need kõige ilusamad asjad kõige ohtlikumad. Nii on lugu ka jugapuuga. Kui mõni metsloom sööb jugapuu marju, siis ta enamasti hukkub. Nii on ka inimestega. Inimesel algavad mürgistusnähud oksendamise ja väljakannatamatu kõhuvaluga, järgnevad kõulahtisus, peapööritus ja silmapupillide laienemine. Lõpuks kaotab inimene teadvuse
haavuparandav, palavikku alandav ja seedetegevust parandav toime. Tuntud kasutusviis on rukkililletõmmisega kompresside tegemine põletikulistele või väsinud silmadele.[6., lk. 159] 3.4. Kesalill Kesalill on tavaline põlluumbrohi, põldudel märksa levinum kui temaga sarnased valge karikakar,härjasilm ja teekummel. Erinevalt viimastest võib aga kesalill ka mererannikul kasvada. Mõned botaanikud on rannikul kasvava kesalille nimetanud isegi omaette liigiks, rand-kesalilleks. Kõige sagedasemaks hariliku kesalille kasvukohaks on aga kesapõllud, nagu ka tema nimest arvata võib. Karikakar, härjasilm ja teekummel on aga need taimed, kelleks kesalille väga sageli ristida püütakse. Nende nelja eristamine on juba sajandeid raskusi tekitanud, sellest annavad tunnistust ka arvukad laialt levinud ühised rahvapärased nimed. Kõige tavalisemad neist nimedest on kindlasti kanaperse ja
Kuid botaanikas ammu püstitatud kaanonite kohaselt ei ole seened, mida me metsas korjame, hoopiski mitte seened, vaid ainult nende eostekandjad ehk viljakehad.Teiste sõnadega, maa sees elavate taimede omapärased moodustised paljunemiseks. Need taimed saadavad maapinnale oma paljunemisorganid, mis siin inimeste saagiks langevad. Niisugusest saatusest pääsenud viljakeha valmib kiiresti, külvab oma eosed (vaata Lisa 3) laiali ja siis hävib. Taim ise ehk, nagu botaanikud teda nimetavad, seeneniidistik (1 grammis mullas võiks leida ca 250 meetrit seeneniite) elutseb maa sees, et järgmine aasta külluslikul seeneajal jälle oma viljakehi päevavalgele saata. Mugavalt ja kindlalt tunneb seeneniidistik end mullasängis, mis kaitseb teda igast küljest. Peenike, kidur, hallikasvalge niidistik näib esmapilgul üsna igerikuna. Tema nõrkus aga on oi kui petlik! Kõdunevatest taimejäänustest toituv seeneniidistik on paljukski võimeline.
toimub ka liigi isendite muutus, nii et pikaajalisedistantsi möödumisel on liik teisenenud uueks liigiks. 2) Divergentne liigiteke liigiteke lähtuvalt lahknemisest. 3) Hübriidne liigiteke uus liik tekib hübridiseerumisel (eriti taimedel) 4) Sümbiontne liigiteke samblikud (seeneriigis) I Divergentne liigiteke põhineb ruumilisel eraldatusel: · See on kõige levinum liigitekke vorm. · Seda tunnistavad nii botaanikud, zooloogid, kui ka mükoloogid. · See vorm on looduses selgelt jälgitav. Eristatakse järgmised etapid: 1) Isolaadi kujunemine ruumilise eraldatuse baasil: · levila liigendus · isendite väljaränne · tahtlik isendite introdutseerimine (sisse toomine) Peab kujunema piisava arvukusega isolaat! 2) Päriliku muutlikkuse kujunemine isolaadis. Selle aluseks on: · mutatsioonid · kombinatiivne muutlikkus · geenitriiv 3) Muutuste fikseerumine muutused peavad jääma püsima.
liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline.
Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo – Hirudinidae, Tubifex – Tubificidae, Anas Anatidae. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!). 11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine. Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure algustähega. Perekonna nimi võibki olla ladina või kreeka või muus keeles sellesama tähendusega. Näiteks Canis (koer), Passer (varblane), Lumbricus (vihmauss). Aga võib ka olla tuletatud mõnest maakohast või isikunimest, enamasti lõpuga ia, näiteks
tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; · loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; 35 Äriplaan · turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; · perekonnad; · sõpruskonnad; · kalastus- ja jahituristid; · asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid);
ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; perekonnad; sõpruskonnad; kalastus- ja jahituristid; asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid); ehitusfirmad ja töölised juhul kui algavad tööd seoses sadama- ja teedeehitusega.
rohkem kui miski muu. Enamasti on pistaatsiapähklid müügil röstituna ja soolatuna, sobides suurepäraselt näksimiseks veini või õlle kõrvale. 100 g pistaatsiapähklit sisaldab 51,6 g rasva, 20,8 g proteiini, 16,4 g karbohüdraati, 2,6 g mineraale, 2,5 mg vitamiine. India pähkel India pähkel on pistaatsiapähkli sugulane. Kasvuala Indias. Taime vili on neeru- või poksikindakujuline. See seeme ei ole botaanilises mõttes pähkel, kuigi vilja ennast peavad mõned botaanikud pähkliks. Seemet ümbritseb kahekordne koor, mis sisaldab söövitavat fenoolvaiku. Märkimisväärne on E vitamiini, provitamiini A ja B grupi vitamiinide sisaldus. B grupi vitamiinidest tähtsaim, mida sisaldab india pähkel, on B1 vitamiin e. tiamiin e. optimismivitamiin. India pähklit kasutatakse põhiliselt kondiitritööstuses, kuid ka lihtsalt maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg.
kadakamarjadest tehtud kohvi kohta, mida soovitati pakkuda hüsteerilistele inimestele. 4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse
lollitamine järele jätta. Heyerdahl sai kõigest lõpuks üle, nagu igaüks tema suurepärasest, huumoriga vürtsitatud raamatust «Kon-Tiki» ise lugeda võib. Omaette saavutus oli balsapalkide ookeani äärde toimetamine. Et parv just balsapuust ja just 13,7 meetrit pikk peab olema, selle kohta ei olnud Heyerdahlil muud seletust, kui et just nõnda pajatasid pärimused. Meremehed väitsid, et see on halvim pikkus: üks lainehari tõstab vöörist ja teine ahtrist ning parv murdub. Botaanikud jälle teatasid, et balsapuu Polüneesiani ei uju. Ta vettib läbi ja vajub põhja. Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7
täiusele juba möödunud sajandil: defineeriti kosmopoliitsed organismid jne. jms. Üldjuhul - mida kõrgem takson, sed laiem leviala. Muidugi on ka kõrgemaid taksoneid, kelle leviala on kitsas. Ja siin tuleb mängu evolutsiooniline aspekt: kas see leviala on alati olnud kitsas, kas on mingeid muid ajaloolisi põhjusi. Maa jaguneb kuueks klassikaliseks biogeograafiliseks regiooniks (joonis 1) - seda eelkõige imetajate ja lindude leviku alusel. Botaanikud eelistavad Nearktilist ja Palearktilist regiooni kirjeldada koos kui Boreaalset ehk Holarktilist. Et kvantitatiivselt hinnata geograafiliste piirkondade biogeografilist kattumust, on võimalik koostada andmemaatrikseid. Joonis 2 on tabel imetajate kohta. Liigi levikut määravad paljud faktorid. Neist olulised on ökoloogilised. Tavatsetakse rääkida liigi potensiaalsest ja tegelikust nischist. Potensiaalne on pea alati laiem ja selle hõivamist
Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus. Divergentset liigiteket aktsepteerivad nii botaanikud kui ka zooloogid. Tekkepunktid: 1.) kõigepealt peab kujunema geograafiline isolaat (väljaränne v leivla liigendumine). 2.) geneetilised protsessid- erinevad mutatsioonid ja erinevad rekombinatsioonid, erinev isendite arv. 3.) looduslik valik isolaadis (erinevad tingimused kui algses populatsioonis). 4.) ristumusbarjääri teke (isolaatide kokkupuutel enam ei ristu- olemas uus liik). Meri tint ja peipsi tint. Põlvkondade vältel tuleb vaadata. 2
mõista oma suhteid arvestades situat- teha, kirjeldada oma teiste ja maailmaga, siooni, teisi inimesi, “Johari akent” ja arusaam oma vaja- oma eesmärki ja otsustada võimaluste dusest ja muutustele mõtet üle areneda reageerimisest LISA 4 141 Natura- Opereerimine elus Botaanikud, zooloo- Õuesõpe, loodus- Loodus listlik ja eluta looduse gid, seeneteadlased, vaatlused, objektidega, süs- loodusuurijad, öko- valmistada herbaa- tematiseerimine ja loogid, masinaehita- riume, klassifitseerimine, jad, konstruktorid panna kokku objektide erine- puslesid, kollektsio- vuste ja sarnasuste neerida
annaabi.ee 
