Carl von Linne (1)

Carl von Linne
Kaheksateistkümnendal sajandil muutus taimede kollektsioneerimine lausa üldlevinud hulluseks. Uute liikide leidjad said kuulsaks ja jõukaks. Botaanikud ja muidu seiklejad läbisid tohutuid vahemaid, et rahuldada üleilmset iha saada aedadesse midagi uut. Kõik uusleiud tuli aga klassifitseerida, korrastada, võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma.
Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna- Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk , et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde õpipoisiks. Noor Linne aga ei viitsinud eluaeg saapaid viksida ja seega palus ta uut võimalust. 1730ndtel hakkas ta suurt huvi tundma looduse vastu ja nii koostas ta oma kuulsa liigituse süsteemi, jagades loomad ja taimed järgmiselt alarühmadesse: domeen, riik, hõimkond, alamhõimkond, klass, selts, perekond ja liik.
Linne oli paras kiidukukk, sest vabalajal koostas ta tihti pikkasid kiidukõnesid. Mõned read nendest olid: “ suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud” ja et tema liigitus süsteem “on suurim teadussaavutus”.
Võib-olla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline , vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva , labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk ). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: “Sugupooled peavad pulmi…”. Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor- kliitor).
Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.