Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid.
kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse. Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks. 150000 loomariigi asemel säilib siin vaid mõnituhat liiki. Põhjaloomastiku biomass langeb aga sadadelt tuhandetelt grammidelt merepõhja ruutmeetri kohta mõnesaja või mõnekümne mg-ni. Abüssaali iseloomustab toiduvaesus ning ürgne endeemirohke fauna
Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur. Muudest keemilistest meetoditest võib nimetada hapendamist-taandamist, desinfitseerimist, pH reguleerimist ja neutraliseerimist. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eeluhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on
ühtlasemad ja pelagiaali keskmine suurem. Antarktikas on produktsioon praktiliselt primaarproduktsioon on 50-600 g C m-2 aastas. 0, keskmistel laiustel umbes 2400 g C m-2 aastas ja troopilistes vihmametsades kuni 3500 g C m-2 aastas. Vees on produktsiooni ja biomassi suhe P/B Maismaa taimed on kõrge biomassiga, kuid kõrge (100-300). Planktonis on vetikad väikesed produktsioon on seevast suhteliselt madal. P/B ja biomass on reeglina madal, kuid nad kasvavad on vaid 0,5-2,0. ja paljunevad kiiresti. Mis vahe on toitumispüramiidil maailmameres ja maismaal? Enamus mereloomadest on kõigusoojased Maismaaloomad nii püsisoojased (imetajad ja (imetajad väljaarvatud). Mereloomad elavad linnud), kui ka kõigusoojased nt putukad,
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis
) Aktiivmudapuhasti biopuhasti, milles kõrvaldatakse reoveest orgaaniline aine aktiivmuda abil. A. põhiosa on õhutuskamber e. aerotank, kus reovett õhustatakse ja tugevasti segatakse, et luua soodsad elutingimused orgaanilist ainet lagundavaile mikroobidele. Aktiivmuda eraldatakse veest järelsetitis. Enamik aktiivmuda juhitakse tagasi õhutuskambrisse. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Happelisus e. pH vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon (suurus mis iseloomustab vesinikioonide konsentratsiooni lahuses). Rakendadakse praktikas keskkonna happelisuse või aluselisuse keskkonna hindamiseks. Mida madalam on pH, seda rohkem H + ioone on. Neutraalseks 6,5...7, alla 6,5 on happeline ning üle 7 on leeliseline
Biomassi gaasitamiel saadav gaas on nn keskmise kvaliteediga gaas, mille kütteväärtus on piires 10-18 MJ/m3. See gaas on otse põletatav sisepõlemismootorites, mis käivitavad soojuspumoade kompressoreid või liiklusvahendeid. Pürolüüs- kuivdestillatsioon on aine muundamine kõrgel temp. Selle käigus töödeldakse biomass eesmärgiga saada maksimaalselt vedelate franktsioonide osa. Kääritusprotsessi tsüklilisel töötlemisel täidetakse käärti perioodiliselt biomassiga, suletakse hermeetiliselt ning kääritumisprotsess käivitub. Gaasi toodang kasvab ajas kuni saavutab maksimumi. Pärast toodangu langust alla teatud piiri eemaldatkase 90-95% kääritatud massist ja täidetakse uuesti värske materjaliga. Saavutamaks pidevat gaasitoodangut on vaja mitut paralleelset erinevas kääritusfaasis töötavat kääritit. Pidev töötlusrežiimil töötav biogaasitehas hõlmab endas põhikääritit ja eraldi järelkääritit
taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse.(Loomade elu I) Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing) Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt vaesemaks. 150000 loomariigi asemel säilib siin vaid mõnituhat liiki. Põhjaloomastiku biomass langeb aga sadadelt tuhandetelt grammidelt merepõhja ruutmeetri kohta mõnesaja või mõnekümne mg-ni. Abüssaali iseloomustab toiduvaesus ning ürgne endeemirohke fauna
Biomassilt jäid nad aga hironomiididele alla. Väikesed limused jäid Peipsis nii arvukuselt kui biomassilt väheharjasusside ja hironomiidivastsete järel kolmandale kohale. Putukaist leidus Peipsis peale surusääsklaste kõige rohkem habesääsklaste, ühepäevikuliste ja ehmestiivaliste vastseid. Kaanid on Peipsi ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm. 12 leitud liigist oli arvukuselt esikohal pisikaan, teisel kohal suurem ja seepärast suurima biomassiga harilik ahaskaan, järgnesid hele ahaskaan, harilik lamekaan ja heleda lamekaani vorm papillosa. Muudest ussidest väärivad tähelepanu ümarussid sugukonnast kiudussid, kes vastsena parasiteerivad veeputukais. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.6 Kalad Kalad on veeökosüsteemide olulised funktsionaalseks komponendiks ja nende kooslusi peetakse veeökosüsteemide tervise koondnäitajaks. Peipsi kalafauna on liigirikas. Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade
Energiasisaldus troofilistel tasemetel väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. 17. Kirjelda veeringet 18. Kirjelda lämmastikuringet 19. Kirjelda süsinikuringet 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust? Liikide konkurents on minimaalne Koosluse ruumiline struktuur on maksimaalselt liigestunud Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus? Mürgiresistentsus (Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum?
Pinnase saaste toob kaasa tervise probleeme inimestele. Toksilised ained kanduvad taimedesse/loomadesse ning võivad esile kutsuda haigusi ka vähki. Väetised on kõige suurem saasteallikas.eutrofeerumine (pinnase hävitamine, mootrokütuste kasutamine, pestitsiidide kasutamine) 8. Mis on risosfäär ning mille poolest erinevad seal toimuvad biodegradatsiooni protsessid? Risosfäär on pinnase kiht, kus taimede juured on eriti aktiivsed. See on kõrgendatud biomassiga osa, mis on tugevalt mõjutatud taimede juurte ning nendega seotud mikroorganismide poolt. Risosfääris võib mikroobide biomass olla kuni 10 korda suurem kui teistes pinnase kihtides. Mikroorganismide populatsioon sõltub pinnase, taimede ning juurte omadustest, niiskusest ning hapniku sisaldusest. Kui see tsoon on saastatud, esinevad seal ka saasteainete lagundamiseks adapteerunud mikroorganismid. Risosfääris on taimede ning mikroorganismide vahel sünergiline suhe, mis on kasulik
Ö. püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog. 17. Kirjelda veeringet - 18. Kirjelda lämmastikuringet - 19. Kirjelda süsinikuringet - 20. Millistel tingimustel saame rääkida ökoloogilisest tasakaalust - Liikide konkurents on minimaalne; Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud; Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga. 21. Mis on mürgiresistentsus - Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke. Umbrohud herbitsiitide suhtes. 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine; Spetsialiseerunud toiduniss; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik. 23. Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi
Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsa ajalugu Eestis. Eesti metsade üldiseloomustus. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Tähtsus: Mets on suurima biomassiga taimekooslus, reguleerib ja mõjutab - õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veerežiimi kliimat Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Soome(73%) Rootsi(70%) Sloveenia(62%) Läti(54%)
Annan ka ülevaate Leedu metsapoliitikast ja metsandusinstituutidest ning rahvuslikest metsandusprogrammidest ja metsade sertifitseerimisest. 3 1. Leedu metsandus 1.1. Ülevaade Leedu kogupindala on 6 268 000 ha ja 34,5% (u. 2 160 000 ha) Leedust on kaetud metsadega. 20 aastaga on metsade pindala suurenenud umbes 215 000 ha võrra. 1% metsadest (26 000 ha) on klassifitseeritud kui kõige mitmekesisemad ja suure biomassiga metsad, 24% (521 000 ha) metsi on istutatud ja ülejäänud (1 613 000 ha) metsad on looduslikult uuenenud. Peamised puuliigid on mänd (Pinus) 37%, kuusk (Picea) 24%, kask (Betula) 19% ja lepp (Alnus) 12%, ülejäänud 8% moodustavad haavad (Populus), saared (Fraxinus) ja tammed (Quercus) (vt. joonis 1.1.). Joonis 1.1. Leedu metsakaart Legend: Oranz Mänd; Lilla Kuusk; Sinine Kask; Hall Tamm; Roheline Saar; Tumehall Must lepp; Heleroheline Haab; Kollane Hall lepp
olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine võib keskkonda rikastada CO2 ja lämmastikoksiididega, mõjutades keskkonda niisamuti kui fossiilsete kütteainete põletamine, mis tingib vajaduse keskkonnaohutult kavandatud põletus- ja puhastusviiside rakendamiseks biokütuse töötlemise tehastes. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või
Keemilise sadestuse tähtsaim kasutusala on fosforiärastus. Samal ajal reageerivad sadestuskemikaalid ka vees oleva orgaanilise heljumiga, mistõttu väheneb reovee orgaaniline koormus. 11. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud aeroobne biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge
Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. 11. Aktiivmudaprotsess On aeroobne bioloogilien puhastusprotsess. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt levinud biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse, mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub akiitvmudaga (täpsemalt mikroorganismide biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon piisavalt kõrge. Seda muda nim tagastusmudaks.
N- hulka kg-des). 68. Reovete puhastamine mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, kuid võidakse kasutada ka mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. (olmereovesi, tootmisreovesi, sademevesi). Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. 69. Veeerosioon algan nn tilkeerosioonist st. lagunevate vihmapiiskade mõju mullaagregaatide lagunemisel. Tuuleerosioon deflatsioon, muldade ärakanne tuulega. Erosiooni põhjustavad: kündmine; karjatamine; metsade raie; niisutamine, sooldumine, kõrbestumine. Erosiooni pidurdavad: kontuurkünd, lihtkülv, põllukaiseribad, terrassitamine, (karjatamise piiramine, metsade istutamine). 70. Kõrbestumine ehk aridifikatsioon.
rohkem asustajaid. PET sõltub põhjaveest, temperatuurist, sademetest. Kontinentaalne vs mereline kliima. Kontinentaalses kliimas suured temperatuuri kõikumised, mida enamus liike ei talu. Keskkonna ruumiline heterogeensus Mida muutlikum keskkond, seda rohkem liike seda asustab. Vees (homogeenne) kõikidel ühesugused tingimused, põõsal (heterogeenne) võimalusi palju. Küürselg-kõverad liikide arv on suurim keskmise ja madala produktiivsuse juures. (Produktiivsust mõõdetakse biomassiga) 36. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; Sessoonses kliimas ka elu sessoonne. Nt talvel eestis vähem linde kui suvel. Van der Maareli karuselli mudel mõne aastaste kõikumistega taimeliik tuleb ja siis jälle läheb. 37. Liigilise mitmekesisuse muutused koosluste suktsessiooni käigus (primaarne ja sekundaarne suktsessioon; konspekt); Primaarne suktsessioon kestab mõnisada kuni mõnituhat aastat. Alustatakse tühja koha pealt.
veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd- vetikalised. Taimplankton Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. 14. Järvedele iseloomulik loomastik. ainuraksed: viburloom, ripsloom. Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Paelussid . zooplankton, pisikaan, hobukaan, apteegikaan, mateltigu, harilik keeristigu, kiil-labatigu, rändkarp, suur järvekarp, kiiljas jõekarp, vesikirbulised, aerjalalised, kirpvähk, jõevähk, vesiämblik,
______________________________________________________ Loodusele võlgu: -23 000 000 t(CO2)/a Juhul kui rahvusvaheliselt kehtiks CO2 maks 10 USD CO2 tonni kohta, suureneks meie maksukoormus 3,7 miljardi krooni võrra. Käivad ka arutelud selle üle, et CO2 maks võiks olla 50-100 USD iga CO2 tonni eest! Sel juhul räägiksime juba tugevalt muudetud majandusmudelist. CO2 bilansi prognoos mällupõhise energeetika korral. Kasutuses oleks nt 300 000 ha märgalasid, millelt kogutud biomassiga käitataks jõujaamu, mille elektritootmise kasutegur oleks 20%. Arvestades väikejaama suuremat elektritootmise kasutegurit, võiks sellisel moel toota kuni pool praegu vajaminevast elektrienergiast. Arvestamata muude taastuvate energiaallikate kasutamist, näeks sellisel juhul meie CO2 bilanss välja järgmine: Emissioon: Põlevkivienergeetikast 6 000 000 t(CO2)/a Muu fossiilse päritoluga energeetika 9 000 000 t(CO2)/a Kuivendatud maade mineraliseerumine
Bioloogilised puhastusprotsessid jagatakse tehniliselt teostuselt kahte rühma: aktiivmuda- ja biokileprotsessideks. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav aeroobne biopuhastusprotsess. 17 Eelpuhastatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki). Reovesi kontakteerub aktiivmudaga (mikroorganismide (bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed) biomassiga). Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide elamiseks vajalik hapnikukogus ja hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis piisavalt kõrge (tagastusmuda)
Paali omal on põhjalikumalt lisatud lammimetsad ja -pääsastikud, soostuvad metsad. Lõhmusel on aga pohla ja mustika kasvukohatüübid jaotatud kaheks. Metsa mõiste, tähtsus - on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa- alast.Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Metsad maailmas Maailma metsad võib jagada 4 tüüpi:boreaalsed (33%), parasvöötme (11%),subtroopilised (9%), troopilised metsad (vihmamets) (47%) Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega. Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a
Vetikad on suure kasvuga organismid (kui lämmastik ja fosfor ei ole piiravateks teguriteks). Piisava valguse ja toitainete olemasolul vetikad kasvavad kiiresti. Fütoplanktoni kasvukiirust väljendatakse kui rakujagunemise kiirust või kui biomassi suurenemist 1 ajaühikus. Ideaalsetes tingimustes võib pikoplankton anda ööpäevas 3 uut generatsiooni. Bakterid seevastu 72 generatsiooni ööpäevas. Keskmine fütoplanktoni puhul on 0,3-1 generatsiooni päevas. Kõige lihtsam on kasvu mõõta biomassiga, sest see hõlmab nii juurdekasvu kadusid (suremist, hingamist jne) kui ka reproduktsiooni. Nt=N0e t ( on kasvukiirus ja on liigispetsiifiline; sõltub temperatuurist, päikesekiirgusest ja toitainete olemasolust vesikeskkonnas). Nt/n0=2 (s.o algrakkude kahekordistumine)= e t t=log102/ või t=0,96/ Kui kasvukiirus on 0,69 siis päevas kordistub 2x. Juurdekasvu nt=n0e t puhul on populatsiooni kasv eksponentsiaalne sirgjoon. Looduses ei esine, sest toitained saavad enne otsa
suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon
suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess Vastus: Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib.
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada.
- osal taimede eritavad keskkonda konkurente kahjustavaid aineid Konkurents loomadel - üks liik on tugevam ja nõrgem pea tagasi tõmbuma, siirduma teisele alale, sööma midagi muud Taimtoidulisus - taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe, mis on kasulik vaid loomadele - taimtoiduline loom sööb ära nii palju taimedest, et see saaks edasi kasvada - taimede biomass on mitmekordne võrreldes taimtoiduliste loomade biomassiga (lehetäisid tuhandeid ühel puul) - nt põder-männinoorendik Kisklus - röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe, millest saab kasu vaid röövloom (kiskja), saakloom hukkub - nt kits-gepard Parasitism - erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit) - nt sääsed, kirbud, täid; organismisisesed: maksalutikad, paeluss Sümbioos - erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid)
millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 8. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Joon. 2.72. Aktiivmudaprotsess. - Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. - Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide - eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. - Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. - Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. - Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda
puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi) *Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi) Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%)
Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent. 32 KONSTANTSE SAAGI SEADUS = ISEHÕRENEMISE SEADUSE ERIJUHT = -3/2 ASTME SEADUS Konstantse saagi seadus käib peamiselt põllukultuuride kohta, kus saaki korjatakse kogu biomassiga (söödakultuurid, nt ristik). Kogu saak ei sõltu istutamistihedusest. Konstantse saagi seaduse kontroll ristiku ja luste (kõrreline) liigiga. x-telg: külvitihedus y-telg: saagiks saadud biomass pindalaühiku kohta Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c)
punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsentratsiooni tõusuga atmosfääris? CO2 sisaldus (0,03%) on üks fotosünteesi kiirust limiteeriv faktor. CO2 kontsentratsiooni suurendamisega on võimalik kiirendada fotosünteesi. Fotosünteesi kiirus suureneb proportsionaalselt CO2 kontsentratsioonitõusuga ning on taimest ja
protsessid) tegurid ja inimmõju. Viimane on kaasajal eriti märgatav ning omab kasvutendentsi. · Inimtegevusest pärinevad jäägid avaldavad mõju tasakaalulistele protsessidele biosfääris. ökoloogiline tasakaal · Liikide konkurents on minimaalne · Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud · Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets 48% · Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine genotüüp
Erosiooni ja kaldajoone muutuste korral kõige effektiivsem. Vee kontroll: Sette kogumine, Veetaseme reguleerimine *Jõesängi ennistamine, *Kaldatsooni ennistamine. 6.Järvede ökoloogilise seisundi hindamise põhimõtted. Ökoloogilise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus ökosüsteemi koosseis on stabiliseerunud selliseks, mil liikide konkurents on minimaalne, koosluse ruumiline struktuur maksimaalselt liigestunud ja aastane produktsioon ligikaudne võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Ökoloogiline seisund (ökosüsteemi olukord) peaks aga olema selle tasakaalu väljendus. Ökoloogilise seisundi hindamisel kasutatakse erinevaid nähtusi ja näitajaid: · elustiku mitmekesisus, indikaatorliike ja kooslusi, troofsuslülide produktsioonitaset, vee õitsemise intensiivsust, biogeenide sisaldust, lahustunud gaaside hulka ja jaotust, veesamba kihistust, sette paksust, sette oksüdatsiooniastet, settimise kiirust, vee värvust, vee läbipaistvust, veekogu kinnikasvamise astet.
tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on
Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Helilained vaakumis ei levi. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmuldadega või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel
Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest klooriga loobutud. 10. Aktiivmudaprotsess Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuses kõige laiemalt kasutatav biopuhastusprotsess. Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi
Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Aktiivmudaprotsess on reoveepuhastuse kõige laiemalt kasutatava biopuhastusprotsess, mille põhimõtteline skeem on järgmine: Eelpuhastatud ja sageli ka eelsetitatud reovesi juhitakse aeratsioonikambrisse (aerotanki), mis on protsessi tähtsaim osa. Siin reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganimide biomassiga. Aeratsioonikambrisse antakse pidevalt õhku, millega kaetakse aeroobsete organismide eksisteerimiseks vajalik hapnikukogus. Aeratsiooniga hoitakse aktiivmuda pidevas liikumises, vältimaks selle settimist reservuaari põhja. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aerotankist juhitakse aktiivmuda järelsetitisse, kus muda settib. Settinud muda pumbatakse tagasi aerotanki, millega hoitakse muda kontsentratsioon aerotankis
· Vihmamets kõige kõrgem temperatuur, kõige rohkem sademeid · Tundra kõige madalam temperatuur, kõige vähem sademeid · Kõrb kõige kõrgem temperatuur, kõige vähem sademeid Biomassi ja produktsiooni jaotus eri bioomides. · Maismaa keskmisest suurema primaarse produktsiooniga bioomid: taiga (boreaalne mets), parasvöötme lehtmets, parasvöötme vihmamets, troopiline lehtmets, troopiline vihmamets · Maismaa keskmisest suurema biomassiga bioomid: taiga, pv lehtmets, pv vihmamets, tr lehtmets, tr vihmamets Päikese energia muutus laiuskraaditi. Ekvaatori piirkonnas on Päikese energia tugevam. Samuti on temperatuur suurem Lõuna-Aafrikas. Bioome määrab päikesekiirguse või soojuse hulk pinnaühiku kohta. Mida pooluste suunas, seda väiksemaks läheb päikese intensiivsus. Tuulte muster (Hadley tsirkulatsiooniringid). Maailma tuulte mustri fundamentaalne ühik. Erinevate piirkondade maapinna
läbilaskevõime, suureneb veesurve, sanitaartehnilised seadmed saavad tagasi oma esialgse töövõime (suurendades ka nende eluiga) ja vähenevad kulud sooja vee saamiseks.54 Kahjuks selgus uurimistöö käigus, et selline prognoos pole 16 aastat hiljem täielikult realiseerunud ja seadme kasutegur on osutunud üpriski minimaalseks.55 3.3. HAKKEPUIDUKATLA PAIGALDAMINE 2001. AASTAL 2001. aasta mais sai Tamsalu katlamajast üks esimesi katlamajasid Eestis, mis läks üle biomassiga küttele. Hakkepuidust kujunes ühtlasi ka katlamaja põhitoore. Hakkepuidukatel, nimega BIO 2,5 MW paigaldati koostöös Soome keskkonnaministeeriumiga ja seda tehti heitkoguste vähendamise ühikute ostu- müügilepingu alusel.56 Projekti läbiviimise kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 971 500 eurot, millest umbes 75% ehk 715 800 eurot oli projekti teostaja Sermet Oy
reostumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Planeerib, soodustab ühiskonna struktuurimuutust. Põhineb ökoloogilisel majandusteadusel. Taastuvenergia, energiasäästlikud hooned, säästlik transport, nutikas maakasutuse planeerimine. Rohemajanduse võimalused Energiatootmine roheallikatest elektrienergiast 20% tuulest, 20% puidust-võsast ja veel 20%: turvas, biogaas, päikesepaneelid Katlamajad valdavalt kohalikule kütusele Efektiivsuse võti on taastoimes! Katta Eestis biomassiga 3 GW jagu võimsusi (2012 oli meil 11 GW koguvõimsusi) Luua sellega 15 tuhat uut töökohta 3-6 täiendavat töökohta 1 MW kohta Lisategevus talunikele ja suveelanikele Suvitamise muutmine ökoloogiliselt positiivseks. Aasia tõus: Euroopa kaotab majanduslikku tähtsust, uued globaalsed majanduslikud jõud on Hiina ja India, kiiresti rikastuv piirkond, aga probleemiks Hiina puhul kiiresti vananev rahvastik. Eesti võimalus: asukoht Aasiast Euroopasse, kõrgväärtusega puit, aasiaadid on
- bioloogiline protsess mikro- ja makroorganismide mõju ja orgaanilise aine liitumise mõju 2 Struktuuri tekkeks on olulised nii makroorganismid (eelkõige hooghännalised ja vihmaussid) kui ka mikroorganismid (seened ja bakterid), kellest kõigist sõltub orgaaniliste jäänuste muundumine, eeskätt lagundamise teel. Positiivne korrelatsioon struktuuragregaatide stabiilsusel mikroorganismide (r = 0.68) ning vihmausside biomassiga (r = 0.45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti just raske muld, on märg, siis surub traktori raskus või adra hõlm struktuurisõmerad kokku. Kui
5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades. Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam. Iga elektritootmisel biomassiga asendatud fossiilkütuse tonniga vähendatakse CO2 emissiooni atmosfääri 1,05 tonni toodetud 1 MWh kohta Maailma küttepuu varumise maht on 1,8 miljardit m3 aastas. Kogu varutavast küttepuust varutakse arenenud riikides seni vaid 13%. Suurimad küttepuu tootjad on India 306 millionit m3 ja Hiina 191 miljonit m3. Arenenud riikidest kasutatakse küttepuud rohkem USA- s, Soomes, Rootsis ja Austrias . Puiduenergia kasutamine suureneb Euroopas praegu 3,5 % võrra aastas.
-proteobakterid domineerivad liikide arvult mageveekogude mikroobikoosluses, soolases Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz vees on nende osakaal vike. Suurima osa merevee mikroobikooslusest moodustavad CytophagaFlavobacterium- Bacteroides rhma bakterid, kes esinevad viksemal mral ka mageveekogudes. .proteobakterite arvukus on suurem merevees kui jrvedes. .-proteobakterite osakaal nii jrvede kui ka merede bakterikoosluses on vike (<4%). Mageveekogudes on kige suurema arvukuse ja biomassiga himkonna Actinobacteria (endine suure G+C sisaldusega gram-positiivsed bakterid) rhma liigid. Umbes 60% bakteritest on metaboolselt aktiivsed. 1988 avastati ookeanist tsanobakterite perekond Prochlorococcus. Selle perekonna esindajad (le 30 liigi) on vga vikesed (0.5-0.7 .m) autotroofsed bakterid, kelle vahendusel toimub suur osa fotosnteesist oligotroofsetes tingimustes. Arvutuslikult on leitud jrgmised arvukuse ja liigirikkuse hinnangud:
Kui üldiselt talitlevad metsad süsiniku sidujatena, siis teatud juhtudel võib aastane CO2 emissioon osutuda suuremaks, kui puude poolt seotu. Eesti tingimustes võib selline olukord tekkida näiteks lageraiejärgselt, kui maapinnale jääb palju lagunevat orgaanilist materjali (raiejäätmed), mille lagunemisel eraldub CO2, kuid raiesmikul kasvavad puittaimed on veel väga väikese biomassiga ja nende poolt seotud CO2 kogus väheoluline. Näiteks kui 2 a. halli lepa kultuuri aastane bioproduktsioon (puitunud osad) oli 150 kg ha-1 ja selles seoti ca 75 kg C ha-1, siis sama puistu 14-aastasena produtseeris puitunud biomassi 14,3 t ha-1 milles seoti süsinikku ligikaudu 7 t ha-1. Ka kõrgem temperatuur raiesmikul (võrreldes metsaga) võib intensiivistada mikroorganismide
langide järk-järguline metsastumine; sööti jäänud põldude kinnikasvamine). Evolutsioonilised muutused (10 astmel 4 kuni 10 astmel 6 aastat). IV Biomassi muutused- valdavad biomassi muutused tulevad produtsentidest ehk fotosünteesivatest taimedest ja biomassi määravateks teguriteks on vee kättesaadavus ja temperatuuri vahemik, valgustustingimuse ja mineraalne toitumine. Kehtib ökoloogilise tasakaalu printsiip- juurde lisanduv biomass on ajaühikus võrdne väljalangeva biomassiga. Riigieksam: keskendub valdav osa toiduahelatele, toiduvõrgustikele ja troofilistele tasemetele. Riigieksam ei ole lasnud teha ökoloogilisi arvutusülesandeid. Ökoloogilised lokaal ja globaal probleemid. Tabel 11. Lokaalse tasandi (tasand Tartu) globaalprobleemi Probleem Kahju Võimalused lahenduseks Prügi 1.) Prügireostus, eriti ohtlik, kui 1.) võimalus jäätmeid tasuta
ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi liike. Jõed Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi)
annaabi.ee 
