Ökoloogia (1)

1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed).
Abiootilised tegurid –eluta looduse tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast. Nende hulka kuuluvad kliimategurid : valgus, temperatuur, niiskus, tuul, päikesevalgus, sademed, pH, aeratsioon(õhustatus), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli
Biootilised tegurid –eluslooduse tegurid, mis tulenevad organismide kooseksisteerimisest. Võivad olla kõigile osapooltele kasulikud, ainult ühele osapoolele kasulikud või kõigile kahjulikud.Sümbioos, ommensalism, parasitism , kisklus, fütofaagia, konkurents .
Antropogeenne tegur – inimmõju, inimtegevusest tulenev tegur. Keskkonna saastatus , metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetootmine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine.
2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid; too näiteid.
1. sümbioos- see on eri liiki organismide vastastiku kasulik kooselu. N: samblik= rohevetikas (fotobiont) või tsüanobakter + seeneniidistik (mükobiont)
Mükoriisa e seenjuur : taim (taim võib olla puud ja rohttaimed) + seen
2. kommensalism- eri liiki organismide kooselu, mis on ühele poolele kasulik, teisele kahjutu . Kasu saaja on kommensaal. N: erinevad putukaliigid linnupesas, bakterid inimese soolestikus.
3. parasitism- see on eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit on kasusaaja ja ohver on peremees . Parasiidid võivad elada kas: 1. teiste organismide sees. N:paeluss. 2. organismide pinnal, nii taime kui ka looma pinnal. N: sääsed, lutikad , puugid , lehetäid, lehekirbud taimedel.
4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid.
5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe
3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab?
Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest.
Selle alusel jaotuvad taimed:
1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss , riis .
2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis , kaer, kartul , lina.
3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest. N: võilill, nelk , tomat, kurk .
Valgus- ja pimedusaja pikusele reageerivad ka loomad. Rändeperiood, karvavahetus.
5. Oska selgitada ja arvutada populatsioonide arvu, arvukust ja tihedust .
Populatsioonide arv - Kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Näiteks: Kui linnas elab 1000 inimest ja 25 koera ja 10 kassi siis populatsioonide arv on 3.
Populatsiooni arvukus - Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad: sisefaktorid (konkurents; migratsioon ), välisfaktorid (haigustekitajad; kisklus) Näiteks: Alutaguse metsas elab 40 hunti .
Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. Populatsiooni tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, parasiitidest, vaenlastest, haigustest jne. Populatsioonitihedus on eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest keskkonnategurite suhtes. Näiteks: 4 hektari suuruses metsas elab 40 hunti - seega 40/4 = 0,4 isendit/ha
6. Oska diagrammilt ära tunda kasvav-, kahanev- ja stabiilne populatsioon ning selgita vastavat populatsiooni tuues näideteid.
Stabiilset populatsiooni iseloomustab sündivuse ja suremuse tasakaal ning elutingimused on suhteliselt püsivad ja soodsad.
Kasvav populatsiooni korral on sündivus suurem kui suremus .
Kahaneva populatsiooni korral on surevus suurem kui sündivus. See on tingitud nii biootilistest kui abiootilistest teguritest. Väga olulist rolli mängib antropogeenne tegur(inimtegevus). N:veekogude eutrofeerumine - muutumine rohketoitelisteks, N- ja P -ühendid.
7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses ( populatsioonilained ).
Populatsiooni arvukuse muutused periooditi . Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus.
9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis?
Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist.
11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted:
Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist.
Biosfäär – Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum.
Kooslus – ökosüsteemi elusosa. Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid .
Populatsioon – ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni.
12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel .
rohevetikas  vesikirp  ahven  haug  saarmas
13. Koosta toiduvõrgustik.
14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1  tonnist nisust toitunud närilised?).
nisu ® närilised ® kullilised
Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist.
Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist.
1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg
Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st.
100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg
Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.