KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulss...
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ......
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimali...
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. M...
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel a...
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuronei...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Töötamine ja mängimine
Alissa Filippova
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
F 1
Tallinn, 2013
Töötamine ja mängimine
Inimene veedab ühe kolmandiku oma elust
magades;
ärkvelolekuajast kasutatakse põhiosa
<
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõi...
II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. · Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C) · Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg) · Suur soojusmahtuvus (1kcal/kgdeg) · Kõrge pindpinevus · Kõrge dielektriline constant · Maksimaalne tihedus vedelas olekus · Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o. · Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks · Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta · Vee molekul on tugeval polariseerunud, O-H side on 33% ioonsusega. · H-sideme doonor ja akseptor · Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad · Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit · Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit 2. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut. Millised on amfifiils...
Pärilikkuse alused 9B Kordamine 1. KROMOSOOM valkudega kokku pandud DNA molekul. DNA rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, desoksüribonukleiinhape. GEEN DNA lõik , mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. ALLEEL geeni paralleelvorm. MUTATSIOON geenide või kromosoomide ehituses toimuv muutus. MUTAGEEN mutatsioon põhjustav tegur 2. Dominantne alleel alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel see määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. 3. Dominantsed tunnused põselohud, võime keelt torru keerata või tagasi painutada. Retsessiivsed tunnused külgekasvanud kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine. 4...
Muutlikkus Inimesed üksteisest kasvu, kehakaalu, näojoonte, hääletooni, sõrmejälgede, vererühmade ja muude teiste tunnuste poolest. Erinevuste aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Muutlikus jagatakse kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud kas geenides või kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Muutlikkus Pärilik Mittepärilik Muutused geenide Keskkonnateguritest ja pärilikkusest või kromosoomide ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ELAMISTOIMING: KEHATEMPERATUUR Kadi Lepik Cathreen Lebedev Airi Järvesaar 2017 ELUKAAR • Inimene on võimeline kehatemperatuuri säilitama olenemata keskkonnast. • Tavaliselt ei ole inimene teadlik oma kehatemperatuuri kõikumisest. • Kehatemperatuuri kontrollib peaajus asuv soojaregulatsioonikeskus. VÄIKELAPSEIGA • Loote kehatemperatuur on +0.5 kraadi kõrgem kui emal. • Vastsündinu kehatemperatuuri mõjutab väliskeskkond. • Hüpotermia ja hüpertermia on väikelastele ohtlik. • Väikelaste kehatemperatuuri mõõdetakse aksillaarselt või rektaalselt. LAPSEIGA • Esimestel elukuudel on lapseas soojusregulatsiooni süsteem eriti tundlik. • Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõik...
ROPER LOGAN TIERNEY Elulugu Nancy Roper Inglise õendusabi teadlane ja praktiline teoreetik 1976 a välja töötatud mudel Joan Alison Tierney Oli Õenduse Teadusliku Uurimise Keskuse direktor Ühendkuningriigi kogenuim õendusteadlane Elulugu 2 Winifred Logan Oli Glasgow Kolledzi Tervishoiu ja Õenduse Teaduskonna juhataja 197880 oli Rahvusvahelise Õendusnõukogu tegevdirektor Osalenud mitmete rahvuslike õendusalaste ja akadeemiliste komisjonide töös Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Õenduse alused" Täielikult tänapäevane mõtteviis Terminid on aegade jooksul muutunud Mudel on avar ja paindlik Elamise mudel ehk elamistoimingute komplekt Kokku 12 Kirjeldab inimest, kes on mudelis kesksel kohal Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Viis põhigru...
http://www.abiks.pri.ee
Muutlikkus on organismide võime muutuda, omandada uusi tunnuseid, mis avalduvad erinevustena
liigi piires
Liigid: mittepärilik e modifikatsiooniline (tekkivad keskkonna mõjul), pärilik e geneetiline [kombinatiivne
(suguline paljunemine: ristsiire, viljastumine), mutatiivne (mutageenid)]
Mittepärilik muutlikkus
Reaktsiooninorm fenotüübiliste tunnuste modifikatsioonilise muutlikuse piir Fenotüüp ühe
organismi tunnuste kogum Genotüüp ühe organismi geenide kogum Geenifond grupi geenide
kogumGenotüüp>fenotüüp
Lammutustööde ohud ja liigid Käesolevaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse maa peal, maa all või vees teostatavatel ehitustöödel, mullatöödel, ehitusremondi- ja hooldustöödel, renoveerimisel, valmisdetailide monteerimisdemonteerimistöödel, lammutus- ja planeerimistöödel (edaspidi ehitustööd). Nõuded ei kehti puurimis- ja kaevandamistöödel mäetööstuses. Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires.Ehitustööde alustamisest etteteatamine Üldised kohustused Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jä...
Bioloogia kontrolltöö Pärilikkuse Alused Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. DNA on aine, mis paikneb rakutuumas asetsevates kromosoomides ning sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi e. alleeli. Dominante alleel on selline alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivne alleel on selline alleel, mille määratud tunnus saab organismil avalduda vaid juhul, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi k...
Motivatsioon ja motiivid Martin Haug 10B Alguses ma mõtlesin teha essee vihast ja emotsioonidest, kuid siis ma leidsin ühest raamatust ja internetist motivatsiooni ja motiivide kohta palju huvitavad . Aktuaalsete vajaduste rahuldamiseks toimivad indiviidis psüühilise eneseregulatsiooni mehhanismid, mis tagavad organismile kasulike tulemuste saavutamise tegevuse . Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni ¹. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks . Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju ...
Juba ammusest aegadest alates on inimene pööranud tähelepanu oma isiklikule hügieenile. Iga ajaloolise perioodi vältel on toimunud naha, küünte, juuste ja hammaste puhastamise vahendite pidev täiustumine. Sama palju on arenenud ka riide- ja moetööstus. Elamise mudel ja õendusmudel annavad antud elamistoimingu põhihinnangu, vaadeldes seda meie õenduskäsitluse ühe osana. Pesemine ja vanniskäimine Kätepesemine Intiimhügieen Juuste hooldamine Küünte hooldamine Suu ja hammaste hooldamine Riietus Väikelapseiga hoolitseb keegi teine. Lapseiga isikliku hügieeni eest hoolitsemise ja riietumise oskuste omandamine. Noorukiiga tuleb pöörata erilist tähelepanu suurenenud kaenlaaluste higistamise, kõõma, akne tõttu. Katsetatakse mitmesuguseid riietumis- ja juukselõikusstiile. Täiskasvanueas võivad nimetatud toimingud varieeruda, olenevalt ...
Pärilikkuse alused Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused. Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23. Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli. Dominante alleel- tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati. Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed.Tähistatakse väikse tähega. Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA's on märgitud. Mu...
Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega. Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemiseja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinihape e. DNA. Molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustub kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoomid on pärit isalt ja emalt. Sugurakkudes on iga kromosoom ühekordselt, st neis on kromosoome poole vähem kui keharakkudes. Inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekulid liigenduvad geenideks. Geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises. Geen on pärilikkuse alg...
PÄRILIKKUSE ALUSED 1. DNA, GEENID JA KROMOSOOMID Pärilikkuse tõttu sarnanevad järglased vanematega: · Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Kromosoomides olev DNA säilitab pärilikku informatsiooni: · Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · See aine on DNA. · DNA on kõikides organismides. · Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. · Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. · Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi keharakus on pooled kromosoomid pärit isalt, pooled emalt: · Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. · Kromosoome saab sarnasuse aluse...
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
*Töötajate töövõime säilitamise eesmärk ettevõttes 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. ILO(tööorganisatsioon)/WHO(terviseorganisatsioon) arvates on töötervishoiu ja tööohutuse kolmeks põhieesmärgiks: *Töötaja tervise ja töövõime säilitamine ning edendamine; *Töökeskkonna ja praktilise töötegemise parandamine tagamaks, et see soodustab ohutust ja tervishoidu; *Töökorralduse ja töökultuuri arendamine suunas, mis toetab töötervishoidu ja tööohutust ning ühteaegu edendab positiivset sotsiaalset kliimat ning ladusat tööd, mis aitab tõsta ettevõtte tootlikkust. Tööandja ennetus...
1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist? Genotüüp + keskkond (50/50) 2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes. Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga 3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks mis on nende ,,juppide" funktsioon replikatsiooni juures? rakutuum toimumiskoht DNA polümeraas(ensüüm) läbiviija Nukleotiidid materjal RNA süntees eesmärk 4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll). avalduvad kõigis rakkudes pidevalt avalduvad kindlal eluperioodil avalduvad vaid kindlates rakkudes ei avaldu kunagi 5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus? DNA's paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel 6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor ja aktivaatorvalgud? 7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped 8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetäh...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 10. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 11.Töötajate tööoh...
Pärnu kutsehariduskeskus Pärnu kutsehariduskeskus Erinevad perekonnavormid Koostaja: Nelly Kukk Juhendaja: Astrid Sinisalu Pärnu kutsehariduskeskus Perekondliku eluviisi bioloogilised alused: · vajadus pikka aega hooldada järglasi · aastaringne sugutung · sugudel baseeruv tööjaotus Perekonna kui sotsiaalse institutsiooni funktsioonid: · Järglaste saamine · Sotsialiseerimine · Hoolitsemine ja kaitsmine · Sotsiaalse staatuse andmine · Sotsiaalne kontroll · Seksuaalkäitumise reguleerimine Perekonna definitsioone: · "Perekonna moodustavad inimesed, kes on sugulussuhetes ja kes elavad ühes majapidamises" · "Inimesed, kes on omavahel seotud vere, abielu või lapsendamise kaudu ja kelle põhiline sotsiaalne funktsioon on järglaste üles kasvatami...
Kordamine 1. Nimeta järgmiste organismide paljunemisviisid: V: Sipelgas(suguline), karusammal(eoseline), pesukäsn(vegetatiivne), ahven(suguline), vaarikas(vegetatiivne), kaseriisikas(eoseline). 2. Järjesta organismid lähtuvalt nende paljunemisviiside päriliku muutulikuse astmest: karu, kukeseen, kingloom. V: Kingloom, kukeseen, karu. 3. Miks kartulite paljundamisel mugulastega säilivad järglastel sordi päriliku tunnused, aga seemnetega mitte? V: Paljundamisel mugulastega toimub vegetatiivne paljunemine, seemnetega eoseline. Vegetatiivsel paljunemisel on muutus väiksem ehk säilivad sordi pärilikuse tunnused. 4. Vere hüübimist määrava geeni muteerumine X-kromosoomis põhjustab hemofiiliat ehk veritsustõbe. Kas selline mutatsioon võib päranduda a)Isalt pojale b)Isalt tütrele c)Emalt pojale d)Emalt tütrele? Põhjenda vastust! V: See võib päranduda Isalt tütrele, emalt pojale ja tütrel...
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4. Mutageenide liigitus, näited. Bioloogilised - bakterite poolt toksiinid(vi...
B.2.1. 1. Millised laste individuaalseid erinevusi peab lapsehoidja oma töös arvestama? Sooline, kultuuriline, arenguline erinevus. 2. Mida tuleb lapsehoidjal arvestada multikultuurilises kasvatuses? 3. Mis on lapsehoidja ülesanne lapsest lähtuvas kasvatuses lastehoius? 4. Mis on lapsest lähtumine? Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. (F) 5. Mis on lapsest lähtuva kasvatuse sisu? Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused. (F) Lapsest lähtuv kasvatus põhineb laste huvidel, nende individuaalsetel vajadustel, huviobjektidel ja individuaalsetel õppimisprotsessidel. Lapsed on kasvatusprotsessis aktiivsed tegutsejad ja osalejad, nad õpivad kogedes, küsimusi...
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatu...
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimism...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R12KO2 Helen Toomsalu-Sääsk BIOLOOGILISTE VARADE ARVESTUS VASTAVALT EESTI HEALE RAAMATUPIDAMISTAVALE Kursusetöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2014 SISUKOR 2 Lisa 1. Bioloogilise vara liigitamine..................................................................................... 4 Lisa 2. Näidis bilansiskeem põllumajandus ettevõttele.......................................................4 Lisa 3. Näidis kasumiaruanne põllumajandus ettevõttele...................................................4 Lisa 4. Näidis rahavoogude aruanne põllumajandus ettevõttele.........................................4 SISSEJUHATUS................................................................
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatu...
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199...
Pärilikkus on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi. Rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. See on desoksüribonukleiinhape e. DNA.DNA on kõikides organismides alates bakterites lõp. Imetajatega. Iga DNA molekul koosneb kahest pikast ahelast, mis on spiraalselt teineteise ümber keerdunud. Organismi paljunelmise kandub infot sisaldav DNA kromosoomides edasi järglastele. Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi. Organismi kõigis keharakkudes on ühepalju kromosoome. Kromosoome saab jaotada sarnasuse alusel paarideks. Paaris üks kromosoom on pärit isalt, teine emalt. Inimese keharakkudes on 46,sugurakkudes 23 kromosoomi. Igal liigil on oma kromosoomide arv ja iseloomulik kuju. DNA molekukild liigenduvad geenideks, geen on DNA lõik, mis osaleb organismi ühe v mitme tunnuse kujundamises. Geenid päranduvad DNA koos...
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.......................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud Kaie Kranich MA Mõdriku 2016 SISUKORD 1ÜLDANDMED............................................................................................................4 2RISKIANALÜÜSI METOODIKA..............................................................................4 3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS....................................................6 3.1Töökoha kirjeldus..................................................................................................6 3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus.......................................................................6 4TÖÖKOHA RISKITEGURID..............................................................
1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu suurendada töötajate motivatsiooni suurendades. Rahulolu- ja mo...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
1.Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eelaste tunnuseid ja anda edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid 1. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA-st. Teatud kromosoomi lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid 2. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune 3. Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustavad vajaliku kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantse...
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim pole manustatud vahetult vereringesse. Toime avaldumine Ravim peab toime avaldamiseks olema toimekohal (retseptoril) piisavas kontsentratsioonis. Konts...
annaabi.ee 
