50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerilinAd
Õppematerjali autor
Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad; naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik muutlikkus keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Mutatiivne muutlikkus väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide arvus. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad tegurid. Nendeks on: Bioloogilised mutageenid (viiruste, bakterite, hallitusseente mürgid, taimsed alkaloidid); Keemilised mutageenid (tugevatoimelised alused ja happed,
Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam hääletoon,tugevam lihastik.Naistel on teisesteks sugutunnusteks rinnad,kõrgem hääletoon,nahaalunerasvkude. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb:Pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele.Sel juhul on muutused toimunud kasgeenides võiukromosoomide. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.Pärilik muutlikkus esineb kahe vorminaMutatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena. Mutatiivse muutlikkusega on tegemist siis, kui on toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Mutatsioone põhjustavaid tegureid nim. Mutageenideks
Organismis võib igal geenil olla kaks erinevat vormi ehk alleeli. Dominantne alleel on alleel, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub. Retsessiivseks alleeliks nimetatakse allasurutud alleeli. Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikus jaguneb pärilikuks muutlikkuseks (see pärandub järglastele, muutused on toimunud kas geenides või kromosoomides) ning mittepärilikuks muutuseks. Pärilik muutlikus esineb mutatiivse (juhuslikud, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimunud muutused e. mutatsioonid muudavad geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) ja kombinatiivse (kõige rohkem levinud suguliselt paljunevatel organismidel sugulisel paljunemisel toimub meioosis geenide ümberkombineerumine, selle tulemusena saadakse erineva pärilikkusega sugurakud, viljastumisel ühinevad isas- ja emassugurakud, millega kaasneb samuti geenide kombineerumine) muutlikkusena
· Iga naise sugurakus on üks X- kromosoom. · Pooltes mehe sugurakkudes on X- kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. · Inimesel määratakse sugu viljastumise hetkel. Soo määrab, millise sugukromosoomiga sperm munaraku viljastab. Mis on sooga seotud tunnused?: · Esmased sugutunnused on välja arenenud sünnihetkeks. · Teised sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes. 3. PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS Muutlikkus on organismide võime üksteisest erineda: · Muutlikus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. · Muutlikust võib jagada kaheks: pärilikuks ja mittepärilikuks. · Pärilik muutlikkus pärandub järglastele. Sel juhul on muutused toimunud ka geenides või kromosoomides. · Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele.
suguhormoonide süntees. Poiste organismis sünteesitakse eelistatult meessuguhormoone, tüdrukutel naissuguhormoone. Lisaks sugulisele küpsemisele arenevad suguhormoonide mõjul suguküpsuse saabudes teised sugutunnnused. Meestel on nendeks habe, madalam hääletoon, tugevam lihastik,laiad õlad, kitsad puusad, pikemad toruluud. Naistel : rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvvkude,kõrgem hääletoon, lühemad toruluud. Erinevuse aluseks on muutlikkus. Muutlikkus on organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erinevad. Kõige üldisemalt võib seda jagada kaheks : pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilikus, nagu nimetuski ütleb, pärandub järglastele. Muutused on seljuhul toimunud ka geenides v kromosoomides. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu jooksul toimunud muutused järglastele. Päriliku muutlikkus esineb kahe vormina- mtatiivse ja kombinatiivse muutlikkusena
kromosoomide paari, saades mõlemat vanemalt ühe kromosoomi paari 4. Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. Dominantsete geenide alleelid avalduvad ja see valitseb teise geeni üle (põselohud), retsessiivsete geenide alleeelid mitte (punane juukssevärv, kõrvanibu). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui vasatva geeni dominantne alleel organismis puudub 5. Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatkse mutatsiooniks, neid tegureid nimetatkse mutageenideks. Bioloogilised mutangeenid: Viirused, baktereite, hallitusseente mürgid. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, paljud ravimid Füüsikalised mutageenid: kiirgused 6. Kuidas kujuneb kombinatiivne muutlikkus?
vanemalt ühe kromosoomi paari. 5.Võrrelge dominantsete ja retsessiivsete alleelide toimet. Dominantsete geenide alleelid avalduvad ja see valitseb teise geeni üle (põselohud) , retsessiivsete geenide alleelid mitte (kõrvanibu, punane juuksevärv, pigmendi puudumine). Retsessiivse geeni tunnus saab avalduda vaid siis, kui järglasel on ühe geeni mõlemad alleelid retsessiivsed, ehk vastava geeni dominantne alleel organismis puudub 6.Mis on mutatiivne muutlikkus, selle põhjused, näited. Juhuslikult, tavaliselt väliskeskkonna mõjul toimuvad muutused geenide või kromosoomide ehituses või kromosoomide arvus. Muutust nimetatakse mutatsiooniks, neid põhjustavad tegureid nimetatakse mutageenideks. Bioloogilised mutageenid: viirused, bakterite ja hallitusseente mürgid ja toksiinid, taimsed alkaloidid jms. Keemilised mutageenid: tugevatoimelised alused ja happed, osa olmekeemia tooted, paljud ravimid. Füüsikalised mutageenid: kiirgused. 7
ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks. Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid