Bioloogia kordamisküsimused (0)

1.Mis mõjutab (millised tegurid) isendi tunnuste kujunemist?
Genotüüp + keskkond (50/50)
2. Replikatsiooni tähtsus rakkudes.
Et uued rakud oleks identsed DNA poolest vanaga
3. Mida on vaja replikatsiooni läbiviimiseks – mis on nende „juppide“ funktsioon replikatsiooni juures?
rakutuum - toimumiskoht
DNA polümeraas(ensüüm) – läbiviija
Nukleotiidid – materjal
RNA süntees – eesmärk

4. Kuidas jaotatakse geen lõikudeks – mis on nende lõikude ülesanded (geeni osade roll).
avalduvad kõigis rakkudes pidevalt
avalduvad kindlal eluperioodil
avalduvad vaid kindlates rakkudes
ei avaldu kunagi
5. Milles seisneb transkriptsiooni tähtsus?
DNA’s paikneva info põhjal sünteesitakse RNA ahel
6. Millist rolli täidavad geenide avaldumises repressor - ja aktivaatorvalgud?
7. Selgita geneetilise koodi olemust KOODIPÄIKE
Seaduspära, kus nukleotiidi kolmikutele vastavad aminohapped
8. Mida tähendab, et geneetiline kood on universaalne, sünonüümne, ühetähenduslik.
Universaalne – kõigis organismides samasugune
Sünonüümne - Koodipäikses korduvad aminohapped
Ühetähenduslik – üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe
9. Valgusünteesi kulg joonise olemasolul kirjeldada, mis toimub.
10. Mis on geen ja mis alleel ? Kuidas need päranduvad?
Geen- dna lõik, kindla alguse ja lõpuga mingi päriliku info lõik
alleel- geeni esinemisvorm, mis määrab ära tunnuse mingi vormi
11. Mis on homoloogilised kromosoomid?
12. Ülesanded järgmiste tüüpide kohta: domineerimine (lahknemissuhe 3:1 (monohübriidne ristamine ), 9:3:3:1 (dihübriidne ristamine)), intermediaalsus (lahknemissuhe 1:2:1), kodominantus, polüalleelsus, suguliitelised puuded .
13. Analüüsiva ristamise ja genealoogilise meetodi sisu
Analüüsiv – uuritakse genotüüpide homo- ja heterosügootsust
Genealoogiline – genotüübi välja selgitamine sugupuu abil
14. Ülesanded AB0-süsteemi vererühmadest.
Ai Bi AB AA BB ii
15. Ülesanded suguliitelisest pärandumisest.
XY jne
16. Mis on geenide aheldumine?
Ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on ahelduses ja päranduvad järglastele enamasti koos (nt tiiva värv/kuju)
17. Kuidas geenide aheldumine mõjutab Mendeli seaduste kehtimist? Milline protsess sugurakkude kujunemises rikub geenide aheldusmit?
Lahknemissuhet (nt. Peaks olema 9:3:3:1 aga on 1:1)
Seda rikub ristsiire
18. Dihübriidse ristamise skeem, Mendeli III seadus – selle kohta käivad ülesanded.
9:3:3:1
19. Miks jäävad viirused elusa ja eluta looduse piirimaile?
20. Kuidas viirused paljunevad – mida tähendab viiruse lüütiline ja lüsogeene tsükkel viirusega nakatunud organsimile (kuidas kulgeb haigus vastavates tsüklites)
21. Organismide muutlikkus mis on pärilik ja mittepärilik.
Muutlikkus – organismide „võime“ üksteisest erineda
Pärilik – pärandub järglastele, kuna muutus on toimunud kas geenides v kromosoomides
Mittepärilik – muutused toimuvad geneetilise materjali ehituses (mutageenid)
22. Kombinatiivse muutlikkuse mõju organismidele – mida ümber kombineeritakse ja kuidas?
Vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks
Meioosis – ristsiire, sõltumatu lahknemine
Viljastumine – juhuslike sugurakkude „ kohtumine “
Retsessiivsed alleelid satuvad homosügootsesse seisundisse, avalduvad need mida mõlemal vanemal fenotüübis ple (0 veregrupp jne)
23. Mutatsiooniline muutlikkus – erinevad mutageenid ja mutatsioonide erinevad tasandid (geen, kromosoom ja genoom ).
Bioloogilised – viirused, bakterid , hallitusseente toksiinid
Keemilised – ravimid , olmekeemia, orgaanilised üheendid, tugevad alused/ happed
Füüsikalised – kiirgusd
Geenmutatsioonid – kahjustatud üks geen (nukleotiidid asendunud teistega ) ei avaldu kui: sünonüümsus, aminohappe muutus eimuuda valgu ül, tagajärg retsessiivne alleel
Kromosoom..- kromosoomide struktuuride muutused: miksroskoobis võimalik leida vigaseid kromosoome
Genoom...- norm kromosoomide arv rakus sassis, meioosis/mitoosis, enamasti looted ei arene lõpuni, iseenselik abort
24. Miks on kromosoommutatsioonid väga palju suurema mõjuga kui geenmutatsioonid?
25. Millest tuleb organismide mittepärilik e. modifikatsiooniline muutlikkus?
26. Milles seisneb reaktsiooninorm ?