VESI, vesilahused (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees ?
Mis on Ka, mis pKa ?
Mida näitab G märk ja arvväärtus ?

II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED.
1. Vesi – omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs.

Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C)
Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg)
Suur soojusmahtuvus (1kcal/kg∙deg)
Kõrge pindpinevus
Kõrge dielektriline constant
Maksimaalne tihedus vedelas olekus

Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o.
Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks
Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta
Vee molekul on tugeval polariseerunud , O-H side on 33% ioonsusega.
H-sideme doonor ja akseptor
Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad

Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit
Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit

2. Vesi kui lahusti – ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid

79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

vee omadused, struktuur, H sidemed vees ja jääs,Vesi kui lahusti – ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut.Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon – mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson-Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused.
pka , vesi , h sidemed , vee omadused , vesi , kui hea lahusti