VESI, vesilahused (0)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on amfifiilsed molekulid ja kuidas nad käituvad vees?
Mis on Ka mis pKa ?
Mida näitab G märk ja arvväärtus?

Lõik failist

II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED.
1. Vesi – omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs.

Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (00C ja 1000C)
Suur aurustumissoojus (540kcal/kg ehk 2260 kJ/kg)
Suur soojusmahtuvus (1kcal/kg∙deg)
Kõrge pindpinevus
Kõrge dielektriline constant
Maksimaalne tihedus vedelas olekus

Nurk kahe hapniku vahel 104,3 o.
Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks
Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta
Vee molekul on tugeval polariseerunud , O-H side on 33% ioonsusega.
H-sideme doonor ja akseptor
Mitte tetraeedrilised sideme-nurgad

Jää: 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 mikrosekundit
Vesi: 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, sideme eluiga ca 10 pikosekundit

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

76 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janka Õppematerjali autor

vee omadused, struktuur, H sidemed vees ja jääs,Vesi kui lahusti – ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesi-keskkonnas ja entroopia muut.Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon – mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson-Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused.

pka vesi h sidemed vee omadused vesi kui hea lahusti

Sarnased õppematerjalid

pdf

Biokeemia I test

Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 21

Biokeemia

pdf

Biokeemia I testiks

>algab viiruse DNA alusel regulaatorgeenide süntees, et pidurdada peremeesraku ainevahetust. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs

Biokeemia

docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1

Biokeemia

pdf

Vesi

VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi

Keemia

docx

Füüsika kordamisküsimuste vastused 1

Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4

Füüsika

docx

Biokeemia Eksami kordamine

Ioonsed vastasmõjud (20) ehk elektrostaatilised vastasmõjud on vastaslaenguliste ioonide või polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli

Biokeemia

docx

Biokeemia konspekt eksamiks

tsütoplasmavõrgustik Mis on pKa? · Happe dissotsiatsioonikonstandi väärtuse negatiivne log · Happe tugevuse mõõt · Selline pH väärtus, mille juures 50% happest on dissotsieerunud (hape on pooldissotsieerunud). Mono- ja polüprootsed happed Monoprootsed happed - vabastavad ühe H+; üks pKa väärtus Polüprootsed happed - vabastavad kaks või rohkem H+, mis dissotseeruvad järk- järgult; omavad mitut pKa väärtust. PUHVERLAHUSED (PUHVRID) · Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel; · Koosnevad nõrgast happest (prootoni doonor) ja tema soolast (prootoni aktseptor); · Omavad puhverdusvõimet ca ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses (kõige efektiivsemad pH juures, mis vastab happe pKa väärtusele); · Isotooniline ehk füsioloogiline lahus Lahus, mille osmootne rõhk võrdub vereplasma osmootse rõhuga. plah= pplasma · Hüpertooniline lahus

Biokeemia

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

protsentides (%), promillides (), parts per million polaarne. Hapnik tõmbab elektronpaari tugevamini, jättes (ppm). Neil juhtudel on tegu lahustunud aine ja lahuse vesiniku aatomisse osaliselt vaba orbitaali. See võib masside suhtega kui pole öeldud teisiti. kattuda naabermolekuli hapniku orbitaaliga moodustub Neli viiendikku inimorganismist moodustab vesi, mis pole vesinikside. puhtal kujul, vaid kujutab endast mitmesuguste Vesinikside on nõrk (ioonilisest sidemest 10...20 korda elektrolüütide, madal- ja kõrgmolekulaarsete orgaaniliste nõrgem) side orbitaalide suhteliselt vähese kattumise ühendite ning gaaside lahust. tõttu. Temperatuuri tõustes katkevad vesiniksidemed võrdlemisi kergesti

Füüsika

Rohkem sarnaseid