Edu kolm tugisammast Edu saavutamiseks on väga palju erinevaid võimalusi, kuid neid on kõigil on ühtsed tugisambad. Need tugisambad on enesekindlus, kindel siht ja võim ohverdama asju, mis meile meeldivad. Enesekindlus on üks tugisammastest, et olla edukas. Näiteks kui minul puuduks enesekindlus ei oleks ma saanud Viimsi Keskkooli. Julguseta ei suudaks me langetada tähtsaid otsuseid, mis võivad muuta meie elusid. Näiteks minu isa langetas otsuse minna Saksamaale õppima ja tänu sellele sai ta edasi õppida, Tartu Ülikooli,et hiljem saada hea töökoht Enesekindlus on kindlasti üks omadustest, mis tagab inimestele edukuse. Kui me ei ole nõus ohverdama asju, mis meile meeldivad, siis ei saa me olla edukad. Näiteks ki mu vend ei oleks olnud nõus ohverdama enda vaba aega, et saada koolis häid hindeid ei oleks pääsenud vanalinna Hariduskollegiumisse . Ohverdusi ei või teha liiga palju, kuna kui me ei tee mida...
Olla või mitte olla Peame elus tihti tegema tähtsaid ja vähem tähtsaid otsuseid. Vahest saame otsuse võtta vastu kindlalt vahest kaheldes. W. Shakespeari raamat "Hamlet" -i tegelaskujul Hamletil tuleb samuti teha palju otsuseid. Hamleti kurikuulus lause :"Olla või mitte olla?" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on ka erinevaid probleeme ja muresid, mis panevad inimesi kõhklema ning nad küsivad endilt otseses või kaudses mõttes"olla või mitte olla?" Meie, kooliõpilased, küsime endilt iga hommik ,kas minna kooli või mitte; kas teha koduseid töid või mitte. Või alkohoolikud ,kes küsivad endilt kas osta viimase raha eest v...
Unustatud väärtused Väärtustades väärtusetut,kaotame silmist tõelise eesmärgi.Väärtustele tuginedes teeme elus tähtsaid otsuseid.Mida noorem oled seda vähem oskad sa hinnata lihtsaid ja igapäevaseid väärtusi. Inimesed on erinevad ja seetõttu me väärtustame ka erinevaid asju.Mina pean kõige tähtsamateks peret,tervis ja sõpru.Leian,et need on väärtused mida ei saa kunagi osta ja milleta oleks prakselt võimatu elus hakkama saada.Seetõttu ei mõistagi ma inimesi kelle ainsaks eesmärgiks elus on raha. Raha võib tagada turvatunde ja heaolu aga ei pruugi teha õnnelikuks.Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem,kui teisi. Meie ühsikond areneb vägakiirelt ,andes inimestele väga palju uusi väljakutseid ja võimalusi.Seetõttu peetakse sageli ekslikult esmatähtsaks materjaalseid resursse,mis võimaldavad nautida teaduse ja tehnika hüvesid.Selle kõrval unustatakse sageli,et meie lähedal on küllalt palj...
Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Nagu me kõik teame, areneb maailm iga päevaga. Kui alles paarkümmend aastat tagasi ei osatud veel undki näha tahvelarvutitest ja sülearvutitest siis tänasel päeval on see elu paratamatu osa. Seega nimetame tänapäeva ühiskonda infotehnoloogia ühiskonnaks, kus suurimateks infotehnoloogilisteks leituisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest edasi on arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Infotehnoloogia areng on muutnud inimeste elu kordades lihtsamaks. Enam ei pea ootama päevi või nädalaid, et saata üksteisele uudiseid vaid kõik käib läbi arvutite, interneti vaid mõne nupu liigutusega. Enamus oma asju saad sa teha ära kodus arvuti taga olles, maksta makse, suhelda sõprade, pere, tuttavate ja töökaaslastega, olla kursis kõige uuemate u...
Vanadus ja noorus Kirjand 9.klass Inimese elu algab nooruspõlves. Noorena elatakse aktiivset elu. Kuid varem või hiljem, saavad ka inimesed kunagi vanaks. Noorus on aeg, mil püüeldakse oma unistuste poole ja tehakse suuri plaane tuleviku kohta. Noored tahavad elada põnevat elu. Tahetakse proovida uusi asju ja käia võimalikult palju erinevates kohtadaes ning suhelda erinevate inimestega. Nad soovivad saada suureks ja edukaks, kuid saadakse aru, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem tekib muresid ja elu läheb raskemaks. Juba kooliajal peavad nad tegema tähtsaid otsuseid tuleviku kohta. Tänapäeaval on neil väga palju erinevaid võimalusi, kuidas jätkata oma elu elamist peale kooli. Kes läheb tööle või õppima, kes välismaale, kes hakkab elama omaette. Kuid ka noorus saab kunagi läbi ja inimesed jäävad vanaks. Paljud on arvamusel, et vanadus on aeg, kui põnev el...
Essee Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele Igale vanemale on tähtis, et nende lapsest kasvaks meeldiv, tolerantne, ühiskonnas hakkama saav inimene. Selleks on vaja õpetada neile elulisi asju ning alles seejärel saata nad laia maailma. Kindlasti üks olulisemaid asju mida oma lapsele õpetaksin on: kuidas olla enesekindel ja enda eest seista, kuid seejuures teistega hästi läbi saada. Ei saa salata, et elus läbilöömiseks on enesekindlus väga oluline iseloomuomadus. Võib ette tulla palju olukordi, kus tuleb teha tähtsaid otsuseid. Samuti situatsioone, kus tuleb enda eest seista, mitte lasta pähe istuda. Kõige selle juures peab aga meeles pidama, et liigne enesekindlus ning enda pidev kaitsmine ei too kunagi head kaasa ja võib põhjustada kaaslastega palju probleeme. Seepärast on tähtis teada, kus on enesekindluse piirid. Liigselt enda eest seisev inimene võib mõjuda eemaletõuk...
Interneti vastu või poolt Internetti kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt. Seda kasutatakse igatmoodi, enamus ametlikke toiminguid toimub ka interneti vahendusel. Sellega seoses ei saagi seda vältida vaid sellega peab kohanema ja seda ka kasutama õppima.Noored on sellega kõik kohanenud, kuid siiski paljudel vanematel inimestel on sellega raskusi veel. Kas interneti vastu üldse saab tänapäeval olla ? Tundub, et selleta enam ei osata elada. ' Internett on meie kõigi igapäeva elu üks suur osa ja see suureneb iga päevaga. Nagu näiteks inimesed kasutavad ühe enam suhtlusvõrgustikke ja erinevaid interneti põhilisi teenuseid. 1990nda lõpus sündinud lapsed on kasvanud ülesse juba arvuti seltsis . Väikesed lapsed teavad praegu juba kuidas teha lahti internetis lehekülg ja sealt siis, kas vaadata videosid või mängida mänge. Veetes nii noorelt juba aega internetis, on ilmselge, et neil on tulevikus silmadega prob...
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
Elu vabatahtlikuna Maailmas on palju probleeme, mis ootavad lahendusi. Sama palju on ka häid ideid, mis ootavad ärategemist. Ent võib juhtuda, et mõni teema jääbki igavesti oma lahendust ootama, kui loodetakse vaid teistele inimestele. Ei tasu unustada iseennast, sest kõigi meie teod on tähtsad! Üks kõige kättesaadavam ja tihti ka tõhusam võimalus on hakata endale meeldivas valdkonnas vabatahtlikuks. Vabatahtlik tegevus on inimese vaba valik teha midagi ühiskonna heaks. See on võimalus anda oma panus just selles mahus ja vormis, mis tegijale sobib, muutes oma väikeste ja suurte heategudega maailma. Veelgi olulisem on, et läbi selle muutub ka inimese enda maailm. Inimene võib kokku puutuda vabatahtliku tegevusega tegeledes uute väljakutsetega, mis pakuvad väärtuslikke elukogemusi ning enesekindlust erinevates olukordades hakkama saamiseks. Vabatahtlikuna saab hõlpsalt proovida, kas sinus on juhiomadusi,...
E- riigi võimalused ja ohud Marite Pilv E- riik ehk elektrooniline riik kuid tuleb arvestada, et kaasaegsetes rahvusvahelistes õigusaktides kasutatakse terminit e- valitsus, sageli ka riiki kui sellise tähenduses. E-riik toimib Eestis edukalt ja targalt talitades on see maailmas meie sõrmejälg ning edukuse allikas. Kui palju on meil e- võimalusi? E- valimistel oleme saanud osaleda juba 2005. aasta sügisest valides kohaliku omavalitsuse volikogu. Iga järgneva aastaga läks võimalus interneti teel valimistel osaleda populaarsemaks . Erinevad uuringud näitavad, et e-valimised on ennast kümne aastaga Eestis tõestanud. Lihtne on küll sedamoodi hääletada oma lemmik kandidaadi poolt, kuid e-valimised ei ole läbipaistvad ning seetõttu ei saa seda 100% usaldada. Igal aastal on ka neid, kes väidavad, et valimistulemusi on võltsitud, olgu see siis e-valimistel või paberkandjal. Selle...
MINA JA JUHIABI EETIKAKOODEKS Essee Õppejõud: 2009 Mina ja juhiabi eetikakoodeks Meil kõigil on mingi roll selles elus, tavaliselt oleme mitmes rollis korraga näiteks ema-, abikaasa või töötaja rollis, kuid erinevates suhetes on erinevad käitumisnormid. Tööl olles ei saa käituda nii nagu kodus olles ja oma lähedastega suheldes. Olen seisukohal, et igas organisatsioonis peaks olema eetikakoodeks. Eetikakoodeks loob töökeskkonna kus kõigil on meeldiv ning töötajad ja külastajad tunnevad, et neist hoolitakse. Sekretärilt oodatakse palju ja ta peab olema teadlik paljudest asjadest. Sekretär on see inimene, kelle peale loodab kogu firma, pead olema alati esinduslik ja olema väljas eelkõige teiste inimeste eest. Esikohal on ülemuse heaolu,...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus........................................................................................7 e) Kokkuvõte...............................................................................................8 f) Kasutatud kirjandus...............................
Igapäevasest hoolimisest Olles harjunud sellega,et meil on kõik vajalik alati käepärast , ei hooli me vahel neist asjadest, mida peaksime hindama ja millest lugu pidama. Kas tõesti hakkame muu kõrval unustama lihtsaid, kuid tähtsaid asju, mis tegelikult hoolimist väärt on? Paljud tänapäeva noored peavad tähtsaks materiaalseid väärtusi- raha, kuulsaid firmamärke ja kallist tehnikat. Paratamatult pole eelnev päris see, mis on meie elus esmatähtis, kuigi vahel võib nii tunduda. Muidugi ei saa me hakkama ilma rahata , kuid tänapäeva omamishimu ja teistest üleolemine on minu arvates ülepingutatud. Ka materiaalselt vaesemad inimesed võivad väga õnnelikult elada, isegi paremini kui rikkad.Tähtis on see, et oleks kellestki hoolida ja keegi, kes ka meist endist hooliks. Toetudes elus õigetele väärtustele võib saada isegi varakamaks, kui multimiljonärid.. seda vaimses mõttes. Õnne, armastust ja hoolimist ei saa raha ees...
Soome Kui tunda soome kombekultuuri, on soomlastest lihtsam aru saada. See aitab paremini mõista ka seda, mida soomlased sinult ootavad. Soomes on kombekultuur veel üsna ühesugune. Sellepärast võõrastavad soomlased mõnikord uusi asju ja harjunust erinevaid tegevusviise. Teiselt poolt aga on soome ühiskonnas kõik võrdsed ja kõiki tuleb kohelda ühtviisi õiglaselt. Naiste ja meeste võrdväärsust peetakse Soomes väga tähtsaks. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Vestlemine on mitteformaalne ja sinatamine tavaline. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Tänapäeva Soome ühiskonna aluseks on indiviid, mitte perekond. Kultuur on indiviidikeskne nagu ka paljudes teistes lääneriikides. Töökat ja visa inimest hinnatakse. Soom...
Virtuaalmaailma ohud. Kuigi internet on loonud tohutult palju uusi võimalusi kaasnevad internetiga paraku ka suured ohud. Viruaalmaailmas viibides kaob ajataju. Seepärast jääb ka palju tähtsaid asju tegemata. Virtuaalmaailmast võib saada sõltuvuse, vahel ei suudeta internetist ära tulla. Raisatakse mõtetult aega, pigem võiks minna loodusesse ja hoolitseda oma tervise eest. Arvutimängud tekitavad väga kergelt ja väga kiiresti sõltuvust. Arvutimängud viivad inimesed elulistest asjadest ja probleemidest eemale. Kaob elu- ja surmavaheline seos. Paljud netimängud annavad mängijale mitu elu, mis tegelikus elus võivad probleeme tekitada. Päris elus ei saa peale autoga avariise sattumist sõber uut elu ja tapetud sõber ei ärka ellu. Päris elus ei saa eksimusest hoolimata algusest alata. Internetist leitav info võib mõjuda halvasti psühhikale kui külastatakse sobimatu sisuga lehekülgi. Sobimatu sisuga lehed on in...
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja efektiivselt edasi liigutuste ja zestide abil. Teist laadi zestikuleerimist mõtete edastam...
“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.“ (Woland, vaadates Pontius Pilatust) Mis asi see armastus üldse on? Minu jaoks see on segane nähtus... Minu jaoks eksisteerib üks armastuse definitsioon: „Armastus on lõpmatult sügav psühholoogiline sõltuvus.“ Selle lahkamiseks on kulunud aastasadu ja seda pole siiani suudetud lahti mõistetada. Armastus võib eksisteerida erinevatel tsanditel. Ema armstus lapse vastu pole samasugune kui mehe armastus naise vastu. Sõduri armastus kodumaa vastu pole sama kui koera piiramatu kiindumus peremehesse. Pealkirja võib mõistetada ka erinevatmoodi, see võib olla näiteks mehe ja naise vahel eksisteeriva armastuse suhet, kuid kui seda natuke teise nurga alt vaadata, siis see võib-olla ka kiindumus ligimese vastu. Igaüks ei saa omale armastust lubada, sest sellele peab täielikult pühenduma. Meie elus on palj...
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Pee...
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Kogu tänapäeva ehitus põhineb mingil määral antiikkunstist pärit avastustel. Sealsed tehnikad ja ideed omavad tänapäeval suurt tähtsust. Vana-Kreekas olev akropol kujutas endast kõige kõrgema kalju otsa rajatud tsitadelli. Mesopotaamia ehituskunstis leiutati palju tähtsaid konstruktsioone, mida kasutatakse siiani. Kaared ja võlvid, mida kasutati näiteks keldrite või väravate ehitamisel. Kreeka arhitektuurist aga kujunes välja mitu erinevat stiili, mida seal ka kasutati. Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Stiilid erinevad üksteisest sammaste ja kujunduse poolest. Kõigil stiilidel on karmid reeglid, mida on järgitud rangelt igas ehitises. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. ...
Kuidas saada targaks? Tänaseks teemaks on ,,Kuidas saada targaks?". Arvo Valton on öelnud: ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni." Kuid mis asi see tarkus siis üldse on? Minu arvates on tarkus teadmised, oskus käituda ja olla. Tarkus on rääkimine ja asjadest arusaamine. Tarkus väljendub peaaegu igas asjas, mida me teeme. Kuid kuidas siis saada targaks? Juba väiksest peale ei kuulnud me kodus muud, kui seda, et koolis peab käima ja mida rohkem me koolis käime, seda targemaks me saame. Kuid kas tõesti on ainuke tee targaks saamiseni pikk haridustee ja koolipingis istumine? Ma arvan, et kõige suurem tee tarkuseni oleme me ise. See elu, mis me läbi oma silmade näeme, mida me läbi oma kõrvade kuuleme ja see, mis me kogeme elus ise ongi tarkus. Kool on asutus, kus antakse vaid algpõhi sellele suurele tarkusele, mis meid maailmas ümbritseb...
Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul? XIX sajand algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. Detsembril 1900. Selle aja jooksul muutus maailmas palju. Millised muutused need siis olid ja kuidas nad muutsid maailma? Kõige tähtsamaks ja suurimaks muuteteguriks pean tööstuslikku pööret. Käsitöölt mindi üle masinatööle, seega rajati vabrikuid, kuhu võeti tööle inimesi. Seoses sellega hakati koonduma linnadesse algas linnade kasv. Paranes elujärg, sest arstiabi oli rohkem kättesaadavam. Jällegi, seoses palga ja maksude maksmisega hakkas raha üha rohkem tähtsust omama. Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest. XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses. Nimelt loodi 1814 Inglismaal aastal esimene auruvedur. Pea kümne aasta pärast valmis esimene raudteeliin. See aitas kaasa maailmaturu tekkimisele jällegi tekkisid uu...
Anna Kõuhkna 12d Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Roheline eluviis on ühiskonnas aina rohkem populaarsust koguv. Kohati võib seda isegi kutsuda trendiks. Seda sellepärast, et näiteks isegi kõige tavalistemates toidupoodides on kujunenud ökoasjade letid ja nurgad, ehitatakse ja tehakse loodussõbralikke autosid ja maju. Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluv...
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis Kristjan Oja Tallinna Sikupilli Keskkool 10b Rootis ajaks nimetatakse ajajärku, mil Eestimaa või osa sellest kuulus Rootsi võimu alla. Seda aega tuntakse samuti ka, kui" vana hea Rootsi aeg". Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslastesse, täiskasvanutesse ja maailmasse. Miks? Sest inimene on valmis täiskasvanuks saama. Tema kehas hakkavad...
Lasteluule kogumik Mis mul on? Mul on pea, suu, silmad- näed? Kõrvad on mul, jalad, käed. Nina on veel keset nägu- see ka ikka minu jagu. Peaga mõtlen. Suuga ütlen. Silmadega kõike näen. Kõrvadega kuulen juttu. Jalgadega jooksen ruttu, kui on aega, kõnnin ka. Kätega teen kõik mis vaja Klotsidest sean kokku maja. Milleks aga on mul nina? Seda, palun, ütle sina! Allikas: Lea Nurkse „Kubujuss“ Valiku põhjendus: Lihtne luuletus lastele, meelde tuletamaks kehaosi Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida ...
Multikultuursus, selle tugevad ja nõrgad küljed See teema on väga multitahuline ehk teema on vägagi päevakajaline. Selle teema puhul võib minna täitsa aegade algusesse ja võtta pikki tsitaate piiblist. Kuidas ehitati Paabeli torni ja kuidas selle käigus kõik segunes. Kas sellega oligi teema lõpetatud ja multikultuursus sündinud? Esiteks.Multikultuurilisus on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Multikultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida. Kui jätkates aruteluga, siis erineva kultuuritaustaga, e...
Töötus Eestis Nagu me kõik teame, on majandus väga lai mõiste. Rääkides majandusest võime selle all mõelda paljusid erinevaid asju nagu näiteks siseturgu, eksporti, ostusuutlikust ja muud sellist. Just selle pärast on mitmetel inimestel raske mõista, mis toimub hetkel riigis või maailmas, kui uudistes öeldakse, et hetke majandusseis on halb. Lihtinimesele ei ütle see eriti palju. Kuid üks asi, mis siiski näitab väga hästi ära, kuidas riigi majandusel läheb, on töötus. Suur töötus riigis näitab väga hästi ära, et kõik siseriiklikud ning majandusalased asjad pole korras. Töötus on olnud ka väga kuum teema viimastel aastatel Eestis ning usun, et see on siiski tähtis teema ka siiamaani. Järgnevalt proovingi välja tuua, kuidas on töötus Eestis viimastel aastatel muutunud. 2008 aasta lõpus tabas tervet maailma majanduslangus, mis mõjutas tugevalt ka Eesti majandust. Inimeste ostusuutlikus langes ning hin...
Millega mõõta edu ja õnne elus? ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." Nii on öelnud ammune Kreeka filosoof Demokritos. Tal oli õigus, kuid ainult sel juhul, kui lähtuda tema ajast ja ühiskonnast, sest sellel vanal ajal oli just tarkus edu mõõtja. Meie praegune elu on hoopis teine ning kõik, mis me teeme ja saavutame keerleb ainult ümber raha. Loomulikult on elus ka palju teisi tähtsaid asju, mis meid õnnelikeks teeb, kuid minu arust on praegusel ajal edu ja õnne mõõtjaks just nimelt raha. Meie kõigi edu või halvemal juhul edutus algab juba lapsepõlvest. Püüdke endale ette kujutada, et mina olen ärimehe laps ja minu vanemad saadavad mind õppima erakooli. Enesest mõistetavalt on erakooli haridus parem ja korralikum, kui haridus, mida on võimalik omandada mistahes tavakoolis. Seega, kui minu pere ei oleks majanduslikult kõrgemas seisus, oleks min...
Lapse areng ja arenguperioodid Areng Vastsündinud Vastsündinu kõht tundub ümmargusena, pea suurena, käed ja jalad lühikestena. Vastsündinu pea on harva ümmargune, kuid see ei kahjusta tema aju. Sünnituse ajal võib pähe tekkida verevalum, see kaob mõne nädala jooksul. Pehmeim koht on peas suur lõge, mille suurus on erinev. Lõge kasvab kokku umbes kahe-aastaselt. Lapse pead on soovitav harjata, siis tekib vähem nn. gneissi (korp peas). Kõigil vastsündinutel on sinised silmad, silmade ja ka naha värv kujuneb välja umbes 6 kuu vanuses. Esimesel kolmel kuul võib beebi kõõritada, see läheb mööda. Beebi hingab vahel kiiremini, vahel aeglasemalt, vahel nohisedes, see on kõik normaalne. Vastsündinud luksuvad sageli, mis on tingitud vahelihase kokkutõmmetest, ka see on normaalne. Kontakt beebiga Vastsündinu tajub esimesena ema lõhna, see tähendab talle turvalisust, mugavust, toitu. Väga vajalik on silmside lapsega, ema rin...
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Mõtted ja elutõed, mis leidsin teoses "Romeo ja Julia" William Shakespeare'i teos "Romeo ja Julia" kuulub kirjandusklassika hulka just seetõttu, et nende noorte näol on tegu suure armastuse käes kannatajatena. Lugu peegeldab armastuse väge ja seda, kuidas ollakse nõus minema äärmusteni, et olla koos endale kalli inimesega. Teos on täis häid elutõdesid ning usun, et pole inimest, kes ei suudaks end kas või väikesel määral kellegagi või mingi situatsiooniga raamatust samastada. Ajad muutuvad ning tänapäeval on üsnagi mõeldamatu, et 14-aastane neiu abiellub, kuid tol ajal oli see tavaline. Vanusest hoolimata on tegu traagilise, kuid ilusa armastuslooga. "Romeo ja Julia" näol pole tegu pelgalt armastuslooga, vaid see räägib ka vihkamisest - kaks pere, kes pidasid juba aastaid vaenu, panid aluse sellele, kuidas lugu lõppes. Teos on nii tuntuks saanud mõneti just oma realistliku sisu poolest. Realistlikuks saab seda tänapäeval...
,,Hirmude Küüsis" Annika Väljataga 8a Tartu Mart Reiniku Kool 2013 Katkend raamatust: ,,Kui pimedus hiilides valguse sööb, ära tee piuksugi Kahjaööl. Kohe on käes talve mustim tund, neeljad piduroaks valmistund. Keegi ei näe, kuidas elu see viib, su keha on siin, aga su hing ..." Raamat nimega ,,Neelatud" on välja antud aastal 2008 Simon Holti poolt (tõlgitud eesti keelde aastal 2009). Raamatu on kirjanik pühendanud Caryle, Cathyle, Conniele ja Alvinale. Oma kirjanikuteed alustas ta keskkoolis õudusjuttude ajakirjas. Koopiamasina ülekuumenemise tõttu jäi ta ka mitmeid kordi peale tunde, aga see ei morjendanud teda ning ta otsustas ikkagi edasi kirjutada. Peale kooli lõpetamist töötas ta käekottide müüjana ning hotellis öövalveportjeena,...
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" Põhisündmused ja olemus: Tegevus toimub ühe novembrikuu jooksul 19. sajandil. Põhiline käsitletav teema on eestlaste iseloom ja olemus, külasisesed suhted ja ka suhted mõisaga. Suur rõhk on üksteise tagant näppamisel ja varanduse kokkukandmisel. Selle juures olid igas kodus abiks kratid, kes olid inimeste igapäevaelu iseenesestmõistetav osa. Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepär...
Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata nende religioonis, kus Rooma laenas suure osa Kreeka jumalaid, samastades neid juba olemasolevatega, samas kui Kreeka, olles hiljem juba Roomale allutatud, sai osa Rooma religioonist. Sama skeemi järgi toimusid muutused ka mõlemate teistes eluvaldkondades. Kui nüüd küsida, et kummalt oleme siis rohkem saanud, siis on asi väga tasavägine ja kindlasti on igalühel asjast oma arvamus. Selle arutlusega on mul kavas läbi vaadata mõn...
16. eluolu ja perekond Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjai...
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Kadrina Keskkool Eesti keel ja kirjandus Koer Referaat Kalamees Ants 8. b Juhendaja: õp ..... Kadrina 2012 1.Koer..........................................................................................................................................4 1.1Välimus..............................................................................................................................4 1.2Toitumine............................................................................................................................4 1.3Tõud....................................................................................................................................4 1.3.1Saksa-lambakoer..........................................................................................................4 1.3.2Chow chow............................
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja l...
Referaat Rembrandt Harmensz van Rijn Sisukord: 3) Sissejuhatus 4) Peatükid 8) Kokkuvõte 9) Allikad 10) Lisa Sissejuhatus Järgnevas tekstis tuleb juttu Rembrandt Harmensz van Rijni elust ning tema maalidest. Valisin tema, sest olen huvitatud barokk aja maalidest, nende kujutlusest, toonidest ja teguviisist. Sooviksin teada saada Rembrandti elust. Mis oli tema maalimisviis ning millised on tema kuulsamad teosed? Rembrandti perekond Rembrandt sündis 15. juulil 1606. aastal Hollandis Leideni külas. Ta oli väga lihtsa päritoluga, nimelt oli ta veskiomaniku üheksas laps. Pärast seda, kui ta oli asunud elama Amsterdami, mis toimus 1631. aastal, abiellus ta kolm aastat hiljem Saskia van Uylenburghiga. Saskia oli pärit rikkast perekonnast, kes kindlustas majanduslikult Rembrandti, kuid kuna ta oli kuulsamaid kunstnike Hollandis, siis külastasid ja tegid tellimusi rikkad inimesed. Tema tööde e...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise eriala EV-1-Q-E-Tal Maria Parts MIDA MA VÕIKSIN TEHA, ET MINUST PAREM ESINEJA SAAKS Essee Juhendaja: Janek Tuttar Tallinn 2010 2 Kõnekunst on ilmselt sama vana kui on keel. Retoorika, põhinedes Kreeka-Rooma traditsioonidel (Aristoteles, Quintilianus) moodustas keskaegse triviumi ühes grammatika ja dialektikaga. Retoorika algeid tunti juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias. Vana- Kreeka orjandusliku demokraatia tingimustes omandas vaba kodaniku kõne ühiskonnas väga olulise tähenduse. Eestikeelse kõnekunsti algus jääb 19. sajandisse. Mida saaksin teha selleks, et esinejana paremaks muutuda? Enese ettevalmistamisel on suur roll ning sellele tuleb kindlasti rõhku panna, et garanteerida edukamad esinemised. Põhjalik ettevalmistus...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
TEOORIA Efektiivne kommunikatsioon Tänapäeval on efektiivsel suhtlemisel, nii organisatsiooni siseselt kui ka organisatsioonide vahel, märkimisväärne panus ettevõtte edusse. Põhjus, miks see aina rohkem tähtsamaks muutub on see, et organisatsioonide töö muutub pidevalt keerulisemaks. Teadmised, õppimisvõime ja innovatsioon on organisatsiooni jätkusuutlikkuseks tähtsamad kui kunagi varem. Efektiivne kommunikatsioon on tähtis ka seetõttu, et kaasata uusi töötajaid ettevõttesse, juurutada usaldust ja austust ning muuda organisatsiooni produktiivsemaks. SHRM’i poolt 2008. aastal tehtud uuring Job Satisfaction väidab, et suhtlus tööliste ja juhatuse vahel on üks viiest tähtsamast aspektist töörahulolu juures. Ja töötajate rahulolu muudab ettevõtte tööd oluliselt produktiivsemaks. Kommunikatsioon hõlmab organisatsiooni töös väga paljusid aspekte. See hõlmab nii töötajate vahelisi suhteid, läbisaamist partneritega, organisatsiooni avaldusi m...
Teadusrevolutsioonide struktuur Thomas S. Kuhn Just "Teadusrevolutsioonide strukuur " oli teos, mis T.S.Kuhni kuulsaks tegi, sest sellel ajal oli laialtlevinud veendumus, et teadus areneb kumulatiivselt, see tähendab, et midagi ei heideta kõrvale, vaid ainult täiendatakse n-ö teaduse püramiidi või ehitist. Kuhn aga leidis, et tegelikult ei arene teadus nii, vaid teaduse arengus leiavad aeg-ajalt aset revolutsioonid ehk paradigmavahetused.( http://www.hot.ee/indrme/kuhn.htm) Seega tema teose, mida ta ise nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas...
Filosoofide elulugu ja tsitaate. SOKRATES (469399 eKr) ELULUGU Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430- 354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. TSITAADID · Tarkus on teadmine kui vähe me teame. · Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete. · Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust. · Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele. · Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mit...
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga ...
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................................................................................5 3.3 § 365..................................................................................................................
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Motivatsioon ja motivatsiooniteooriad Referaat Tartu 2015 Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6...
Haapsalu Gümnaasium MÄLESTUSTE MÄLESTUS Uurimistöö Eva Liisa Saag 11. b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Ju...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
