Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks Ühetaolisus Biodiversiteet Alfa mitmekesisus Beeta mitmekesisus Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus Geneetiline erisus Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet
Sissejuhatus Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad.
kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõigi maakera taimede, loomade, antud alal leiduvate geenide, seente ja mikro-organismide liikide, elu-paikade ja liikide ja nende elupaikade ökosüsteemide kogusumma rikkust. Bioloogilise mitmekesisuse negatiivsed mõjutajad Elupaikade muutmine, rikkumine ja hävitamine. Ohustatud on troopilised metsad, kus elab umbes pool maailma liikidest Keskkonna reostumine Kultuurtaimede kasvatamine üha suurematel maa-aladel Uute liikide sissetoomine Eluslooduse ressursside
Ökoloogilise püramiidi biomassi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. SUKTSESSIOONiks nim erinevate koosluste vahetamist ajas (samas kohas) Primaarne varem asustamata alale tekib uus kooslus (n merest kerkinud laid) Sekundaarne eelmise koosluse hävimisel tekib uus. Kliimakskooslus e püsikooslus järvede kinnikasvamisel tekkiv soo. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS e biodiversiteet 3 taset: geneetiline, liigiline, ökosüsteemide mitmekesisus Negatiivsed mõjutajad: elupaikade rikkumine, muutmine, hävitamine; keskkonna reostamine; kultuurtaimede kasvatamine väga suurtel aladel; uute liikide tahtlik (või tahtmatu) sissetoomine; Eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine; kliimamuutused. GLOBAALPROBLEEMID JA KESKKONNAKAITSE: Rahvastiku kasvuga kaasnevad negatiivsed tagajärjed:
pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võimaluse ekspualteerida merede ökosüsteeme. Tänapäevase suuremahulise ületarbimise tõttu kannatab biodiversiteet läbi mitme erineva inimtegevuse ning antud referaat juhib tähelepanu kõige kriitilistematele inimtegevuse poolt põhjustatud bioloogilist mitmekesisust ohustavatele teguritele. 1. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus (tuntud ka kui biodiversiteet, biomitmekesisus, elustiku mitmekesisus, looduslik mitmekesisus ja elurikkust) kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.
BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid
Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna . Looduslik tasakaal
Liikide mitmekesisus- selle all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust kogu elukeskkonna rikkust.Ühetaolisus - liikide vähesesus alal, samad liigid? 40. Dominandid Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). 41. Kuidas on seotud biodiversiteet ja taimede produktiivsus? 42. Kuidas muutub biodiversiteet keskkonnategurite globaalsel skaalal? 1)biodiversiteet muutub mööda laiuskraadi (mida madalamal oleme, seda rohkem liike selles piirk0nnas esineb. NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2
Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi 2) Peale taasiseseisvumist võeti 1. juunil 1994. a-l vastu ,,Kaitstavate loodusobjektide seadus"
paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine · Mõiste bioloogiline mitmekesisus (ka biodiversiteet) viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele. · Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. · Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt).
keemilise keskkonna. · Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: o Autökoloogia isendite tasand (organism) o Demökoloogia populatsiooni tasand o sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet · Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon) · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt · Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik.
nende jätkusuutlik kasutamine. Maailmmas on 1907 Liikide kaitse võimalused: 1) Seadustega 2) Loodusesse kaitsealasid teha 3) Piirata raiiete arvu Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ja säilitamine (biodiversiteet) Looduskaitse hõlmab endas looduskaitsealade ja ohustatud liikide ning maastikutüüpide kaitset. Kuidas seadus loodust kaitseb?: 1) Piiratakse kaitsealade kasutamist 2) Reguleeritakse kaitsealuste liikide ja mineraalidega sooritavaid toimingid 3) Soodustatakse loodusharidust ja teadustööd Liikide ja elupaikade soodne seisund ja liigi seisund on soodne: 1) Kui tema arvukus näitab,et liik on ka tulevikus elupaikade või kasvukohtadena elujõuline
ulatusliku raie tulemusel. Tagajärjed: Kliima soojenemine Igijää sulamine Liigilise mitmekesisuse vähenemine Abinõud: Vähendada õhu saastamist kasvuhoonegaasidega. Kyoto protokoll – on üks tähtsamaid rahvusvahelisi õigusakte, mille eesmärk on võidelda kliimamuutuste vastu. See sisaldab arenenud riikide kohustusi vähendada teatud kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis põhjustavad planeedi soojenemist. Liikide hävimine ja looduskaitse Biodiversiteet – liigiline ja looduslik mitmekesisus Maailma kõige liigirikkam piirkond on Ecuadoris Yasuni rahvuspark. Põhjused:- Elukeskkonna hävitamine - Massiline tarbimine - Võõrliikude sissetoomine - Kliimamuutused Hävimisohus on eelkõige madala arvutuse ja väikese areaaliga riigid. Tagajärg- väheneb biosfääri liigiline koosseis ja vastupidavus muutustele. Abinõud: - Luua kaitsealad - Liikide elupaikade säästev kasutamine - Elupaikade säilitamine Jäätmeprobleem Põhjused:
d) Jäätmete taaskasutamine b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil a) Jäätmete deponeerimine 16. Järjestage olulisuse järgi Eesti keskkonnastrateegia tähtsaimad eesmärgid: c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon 2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel 3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine 4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht 5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik 6) Osoonikihi hõrenemine
............................... 6 2.1.1. Soome lahe upwelling .................................................................................. 7 2.2. Ekvatoriaalne upwelling...................................................................................... 8 2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused ......................... 10 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS............................................................... 13 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus ......................................................................... 13 3.2. Loomade liikumine ........................................................................................... 14 3.3. Ilm ja kliima ...................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS
Looduskaitsealad- Alam-Pedja,Marimetsa,Muraka,Viidumäe,Nigula,Endla,Tahkuna Looduspargid e. maastikukaitsealad- Haanja LP,Otepää LP, Navesti MK,Naissaare LP,Loodi LP Programmialad- Lääne-Eesti saarestiku biosfäär ,Pandivere veekaitseala Natura 2000- ühendab üle euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku Rahvusvahelised kokkulepped: HELCOM- Läänemere kaitseks CITES- kaitseb kaubitsemise eest ohustunud taime ja Loomariike Rido de Janeiro 1992 biodiversiteet- Mida rohkem liike, seda tugevam ökosüsteem MÕISTED! 1.aluspõhi- pinnakatte alla mattunud kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. 2.erosioon- uuristus, väliste loodusjõudude poolt pinnamoodi purustav tegevus. 3.eutrofeerumine- toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvu 4.fosforiit- suure fosforisisaldusega settekivim, mis on tekkinud meres ladestunud käsijalgsete kodadest. 5
C 23.Mida hõlmab JÄÄTMEKÄITLUS? Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, käitlemist ja kõrvaldamist. Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass) 24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas · Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. · Ettevaatlikkus otsuste tegemisel · Riikidevaheline koostöö 25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele? Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Esmakordselt võeti kasutusele 1980. aastatel USAs 26.Milliste tasanditel käsitletakse bioloogilist mitmekesisust?
1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest
- Juhul, kui põhjavee kasutamise võimalus puudub või on piiratud võib joogiveena kasutada ka pinnavett ehk lahtiste veekogude vett (jõed, järved, veekogud jne), kuid enne tuleb seda nõuetekohaselt töödelda. - Kui kasutatakse lahtiste veekogude vett, tuleb vett võtta kaldast kaugemalt, asulast ning suplemis-, pesupesemis- ja karja jootmiskohtadest kõrgemal (ülesvoolu) paiknevast kohast, st sealt, kus veeallikas on kõige vähem saastunud. Looduskaitse ja looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Kaitseväe tegevus on tsiviilmaailma hoolsa jälgimise all. Meie tegevuse üks põhieesmärk on säilitada harjutusväljad võimalikult mitmekülgsetena ja eesti oludele tüüpilistena. Loodusliku mitmekesisuse all mõeldakse üksikuid taime ja loomaliike oma loomulikus kasvu ja elukeskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks... ...loetakse vastavalt ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude
hulkraksete tekkeks.Miks ainuraksete võimuperiood vältas enam kui 2 miljardit aastat? Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi.Kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. Kambriumi plahvatus:·542 milj. a. tagasi Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne biodiversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kambriumi plahvatuse oletatavad põhjused:·O2 hulga suurenemine atmosfääris ·Maismaa ulatuslik hõlvamine.Kambriumi mereloomastik:·Trilobiidid, arheotsüaadid välja surnud ·Käsijalgsed, molluskid jt. ·Keelikloomad (viis selgroogsete ja inimese tekkeni). Maismaa hõlvamine algas Devonis:·Arvatakse, et just mändvetikad koos kõrgemate taimedega hõlvasid uusi elupaiku
· Primaarne toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis · Sekundaarne toimub pärast suur häirimist ehk häiringut, kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahju 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi
chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine;
ÜRO keskkonnaprogrammi 2010.aasta üleilmse elurikkuse ülevaates (Global Biodiversity Outlook 3) nenditakse, et kui ohustatumate liikide, elupaikade, koosluste ja ökosüsteemide kaitses ja säilitamises on saavutatud mõningaid edasiminekuid, siis üleilmselt ei ole suudetud jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimispraktikatest loobuda ning see põhjustab jätkuvalt elurikkuse hävimist globaalses mastaabis. Üleilmne elurikkuse hävimine Biodiversiteet (elurikkus) tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega. Toimivad ökosüsteemid varustavad inimest vajalike ,,teenustega": toit, ravimid, materjalid, kütus ,jäätmete lagundamine, kliima kujundamine, haigustekitajate leviku piiramine, vee ja õhu puhastamine läbi aineringete , toitainete voo tagamine, mullateke, fotosüntees,
· Lämmastikuringe · Veeringe Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökosüsteemide muutumine: 1. Tahtlikud inimeste kasusaamise eesmärgil 2. Tahtmatud · Osoonikihi hõrenemine · Kõrbestumine · Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine · Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus · Tööstusmelanism Biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Liikide kadumise põhjused: · Elukeskkonna rikkumine, muutumine või häving · Eluslooduse varade piiramatu tarbimine · Keskkonnareostumine · Võõrliikide sissetoomine · Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: · Kaitsta ökoloogilisi protsesse ja elu säilitavaid talitlusi
eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine;
o Õuesõppe vormid o Looduslikest materjalidest meisterdamine o Looduskasvatuslikud mängud o Õpetaja kui eeskuju rollis o Loodussõbraliku käitumise algatamised o Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine 14. Kuidas on omavahel seotud 7Ri ja säästva arengu tool? 15. Mis on elurikkus? Elurikkus ehk biodiversiteet tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega 16. Nimeta elurikkuse kolm tasandit ning too näiteid! Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: Liigiline mitmekesisus - o Elupaikade hävitamine: Mangroovimetsade hävimine on näide ühest suurimast ohust, mis
21. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 Keskkonnaprobleemid maailmas Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides
aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretrantsport ning merereostusega võitlemine. 39) Mida tähendab riimvesi? Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 40) Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele? Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani(Pb, DDT,Hg) 41) Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutanud ökosüsteeme, samuti kuidas
negatiivsete välismõjude tekkimise. 22. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 KESKKONNAPROBLEEMID MAAILMAS Vaesus ja rahvastiku juurdekasv Loodusressursside ammendumine Saastumine Loodusvarade ammendumine Loodusvarad Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad Põllukultuurid Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides
reostumine, röövpüük väheneb, kaitsta kasvukohti (ökosüsteemid e tasakaal ) 10. BIOLOOGILIS Elupaikade rikkumine, USE muutumine ja hävimine, MITMEKESIS keskkonns reostumine, USE kultuurtaimede VÄHENEMIN kasvatamine väga suurtel E-biodiversiteet aladel, uute liikide tahtlik ja tahtmatu sissetoomine, eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine, maastike killustumine Bioloogilise mitmekesisuse tasandid: · Liigirikkuse tasand: · Elupaikade paljususe tasand: · Pärilikkuse paljususe tasand:
1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine. 105)Mida tähendab riimvesi? Riimvesi looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 106)Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 107)Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?
töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2
ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral Mõisted kordamiseks: Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet- maakeral leiduva kogu looduse mitmekesisus. Alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Kaitstavad loodusobjektid-Eesti Looduskaitseseadusega määratletud loodusüksused, millele on kehtestatud võrreldes tavaalaga (objektiga) mitmesugused piirangud inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne.
Toimub lõplik konvergents (lõpppunkt on kunagi ikka täpselt sama, vahet pole, kust pihta hakkab) Eesti kliimas monoklimaksi teooria varem või hiljem on arenenud kõik eesti taimekooslused mingis kindlas metsakoosluses? Lõpuks on igal pool üksainus salukuusik. Sõltuvalt niiskustingimustest on võimalikke staadiume siiski mitu. 29.Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus (konspekt). Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks
majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. 25. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? · Vaesus ja rahvastiku juurdekasv · Loodusressursside ammendumine -Loodusvarad -Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad -Põllukultuurid -Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet -Esteetilised väärtused · Bioloogiline mitmekesisus -Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) -Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk -Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel · Saastumine -Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele -Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides
Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne · Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest · Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga
Põhjused: Elurikkus (bioloogiline ja hävitamine · Veekriis looduslik mitmekesisus, Polaarjää sulamine · Kõrbestumine Maakasutuse muutused biodiversiteet, loodusrikkus, CO2 taseme tõus Loodusvarade ületarbimine ingl. k. biodiversity, biological atmosfääris · Ookeanide hapestumine Mittesäästlikud looduskasutusviisid diversity) on eluvormide
Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. 20 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide
Diversiteet peab suurenema, kuna suktsessioon algab 0'st. Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi KK-s (metsatulekahju, üleujutus, lageraie, kündmine). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. (Eestis võiks kliimaks olla salukuusik, kõrgsoo e. raba. Madalsoo -> siirdesoo ->kõrgsoo (raba), 1mm raba/a) 28. Bioloogilise mitmekesisuse (biodiversiteet e elurikkus) mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; · geneetiline mitmekesisus - kõige aluseks. See on liiga elementaarne. · taksonoomiline mitmekesisus olemas teaduslik kaas. Ehk liigiline mitmekesisus. · funktsionaalne mitmekesisus (eluavaldus) ei hakka rõhutama, et taimed teevad teistsugust tööd kui loomad 29
Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus Kasulikkusele rajanev suhe Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest) Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest Puudub osadus loodusega Koos sellega kaob vastutus Kohalegend - Austraalia kunst: kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad - Kalevipoja säng Mittekoht Marc Auge: lennu-, bussi-, rongijaamad, läbiliikumise kohad, kuuluvustunnet mittetekitavad paigad. Uurija perspektiivist lähtuv „Mitte-koha“ omaksmuutmine
Maismaa kohta on endemism väga hästi paika pandud (merede kohta aga alles lapsekingades). Mida ekstreemsem ja pikem on isolatsioon, seda suurem on kalduvus endemismile (Hawai saarel ja Austraalia kontinendil on väga palju endeemseid liike). Ka väga suur osa Antarktikas elavad loomi on endeemsed. Vastupidiselt Austraaliale ja Madagaskarile on seal vähe endeemseid perekondi. Bioloogiline mitmekesisus (ehk biodiversiteet) mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Hõlmab liigisisest, liikidevahelist aga ka ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse harud: ökoloogiline (sinna kuuluvad bioomid, ökosüstemid ja kasvukohad) organismid (sinna kuuluvad riigid, hõimkonnad ja liigid) geneetiline (sinna kuuluvad populatsioonid, indiviidid ja geenid)
süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksuste mitmekesisus (geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide mitmekesisus), mis on Maal ebaühtlaselt jaotunud ning koguneb „tulipunktideks“ (biodiversity hot-spot). Ökoloogiline nišš: piirkond, kus organism saab edukalt paljuneda n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid (G.E. Hutchinson). Populatsioon: sama liigi isendite kogum, kes elavad ja interakteeruvad samas elupaigas ja nišis.
annaabi.ee 
