"biodiversiteet" - 42 õppematerjali

Üldökoloogia

Üldökoloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet  Liigirikkus: liikide arv pindalaühiku kohta/liikide arv koosluses  Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel  Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson’i mitmekesisuse indeks  Ühetaolisus Biodiversiteet  Alfa mitmekesisus  Beeta mitmekesisus  Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused – liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on?  Liigirikkus võu liigiline mitmekesisus  Geneetiline erisus  Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas näitada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel sõltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis  Märgati, et tainekoosluste levik ruumis sõltub mullast ja kliimast.  Formatsiooniline paradigma: k...

Bioloogiline mitmekesisus

Sissejuhatus Bioloogiline mitmekesisus ehk Biodiversiteet ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse

Keskkonnakaitse ja looduskaitse

kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõigi maakera taimede, loomade, antud alal leiduvate geenide, seente ja mikro-organismide liikide, elu-paikade ja liikide ja nende elupaikade ökosüsteemide kogusumma rikkust. Bioloogilise mitmekesisuse negatiivsed mõjutajad Elupaikade muutmine, rikkumine ja hävitamine. Ohustatud on troopilised metsad, kus elab umbes pool maailma liikidest Keskkonna reostumine Kultuurtaimede kasvatamine üha suurematel maa-aladel Uute liikide sissetoomine Eluslooduse ressursside

Bioloogia eksamiks

Ökoloogilise püramiidi biomassi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. SUKTSESSIOONiks nim erinevate koosluste vahetamist ajas (samas kohas) Primaarne ­ varem asustamata alale tekib uus kooslus (n merest kerkinud laid) Sekundaarne ­ eelmise koosluse hävimisel tekib uus. Kliimakskooslus e püsikooslus ­ järvede kinnikasvamisel tekkiv soo. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS e biodiversiteet 3 taset: geneetiline, liigiline, ökosüsteemide mitmekesisus Negatiivsed mõjutajad: elupaikade rikkumine, muutmine, hävitamine; keskkonna reostamine; kultuurtaimede kasvatamine väga suurtel aladel; uute liikide tahtlik (või tahtmatu) sissetoomine; Eluslooduse ressursside piiramatu tarbimine; kliimamuutused. GLOBAALPROBLEEMID JA KESKKONNAKAITSE: Rahvastiku kasvuga kaasnevad negatiivsed tagajärjed:

Biloogiline mitmeksisus

pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võimaluse ekspualteerida merede ökosüsteeme. Tänapäevase suuremahulise ületarbimise tõttu kannatab biodiversiteet läbi mitme erineva inimtegevuse ning antud referaat juhib tähelepanu kõige kriitilistematele inimtegevuse poolt põhjustatud bioloogilist mitmekesisust ohustavatele teguritele. 1. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus (tuntud ka kui biodiversiteet, biomitmekesisus, elustiku mitmekesisus, looduslik mitmekesisus ja elurikkust) kujutab endast looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE SÄILITAMINE. KAS SEE ON VÕIMALIK? AUTOR: ARINA BORISSENKO 2015 155400KAKB TTÜ  MIS ON BIOLOOGILINE MITMEKESISUS? Elurikkus Biodiversiteet Looduslik mitmekesisus Elustiku mitmekesisus  BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE TÄHTSUS Võimaldab pakkuda Pakub puhkamis-, loodusharidust ja suhtlus- ja parandada lõõgastumisvõimalusi Pakub keskkonnateadlikkust ökosüsteemiteenus eid Parandab elukvaliteeti linnas Parandab tervist ja heaolu Aitab säilitada ...

Looduskaitse Koostanud: Gertu Teidla  looduskaitse · Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, Biodiversiteet*- ehk biodiversiteedi* kaitset bioloogiline mitmekesisus inimmõju negatiivsete ehk looduslik mitmekesisus tegevuste eest, hooldamist ehk elustiku mitmekesisus ja võimalusel ka ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi või kogu Maa taastamist. üksuste mitmekesisus Looduskaitsealad eestis  Looduslik tasakaal · Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam vähem muutumatuna .  Looduslik tasakaal metsakoosluses Kui puu murdub , hakkavad tema peal tegutsema paljud organismid, erinevatel Organismid I etapis...

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

Liikide mitmekesisus- selle all mõeldakse erinevate elukeskkondade üldist muutlikkust või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusust ­ kogu elukeskkonna rikkust.Ühetaolisus - liikide vähesesus alal, samad liigid? 40. Dominandid Dominant on liik, kes koosluses hõlmab suurema osa ruumist. Nende osakaal taimede üldarvus on suur (suur biomass). 41. Kuidas on seotud biodiversiteet ja taimede produktiivsus? 42. Kuidas muutub biodiversiteet keskkonnategurite globaalsel skaalal? 1)biodiversiteet muutub mööda laiuskraadi (mida madalamal oleme, seda rohkem liike selles piirk0nnas esineb. NB! mägedes vähem liike). 2)sademed ja liigirikkus (troopilistes vihmametsades rohkem liike). 3)Pindala ja liigirikkus (mida suurem pindala, seda rohkem liike). 4) regionaalne ja lokaalne liigirikkus. *Biodiversiteet on liigirikkus või -erisus. 43. Koosluste struktuur *Ruumiline struktuur: 1.vertikaalne plaan: rindelisus 2

Looduskaitse

Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi 2) Peale taasiseseisvumist võeti 1. juunil 1994. a-l vastu ,,Kaitstavate looduso...

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar  Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule  Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale.  Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...

Keskkonnakaite ja säästev areng

keemilise keskkonna. · Ökosfäär ­ globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: o Autökoloogia ­ isendite tasand (organism) o Demökoloogia ­ populatsiooni tasand o sünökoloogia ­ koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid Termiline kasvuperiood ­ iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet · Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon) · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara ­ tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt, majanduslikult kui ka esteetiliselt · Mürgiresistentsus(Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitside suhtes · Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik.

Keskkond ja sellega seonduv

Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse ­ rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatu...

Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad

Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet a) esimese astme tarbijad ehk primaarsed konsumendid (tai...

Keskkonna globaalprobleemid ja looduskaitse kordamine

d) Jäätmete taaskasutamine b) Jäätmete põletamine soojuse saamise eesmärgil a) Jäätmete deponeerimine 16. Järjestage olulisuse järgi Eesti keskkonnastrateegia tähtsaimad eesmärgid: c) Inimeste keskkonnateadlikus ja keskkonnahoidlik tehnoloogia b) Energiatootmise negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine d) Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse a) Õhu kvaliteedi parandamine e) Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korraldamine 17. Bioloogiline mitmekesisus e. biodiversiteet kui loodusrikkus, selle NEG. mõjutajad: 1) Elupaikade v kasvukohtade hävinemine 8) Võõrliikide sissetoomine või ka bioinvasioon 2) Elupaikade killustumine 9) Kultuurtaimede ulatuslik kasv. suurtel pindadel 3) Vee reostus 10) Eluslooduse ressursside piiramatu kasutamine 4) Mürgid põllumajandusest 11) Inimeste poolt röövpüük, röövjaht 5) Kliima soojenemine 12) Haiguste levik 6) Osoonikihi hõrenemine

Upwellingute piirkonnad ookeanides

................................ 6 2.1.1. Soome lahe upwelling .................................................................................. 7 2.2. Ekvatoriaalne upwelling...................................................................................... 8 2.2.1. Ekvatoriaalne upwelling, El Niño ning La Niña nähtused ......................... 10 3. UPWELLING’U MÕJU JA TÄHTSUS............................................................... 13 3.1. Biodiversiteet ja produktiivsus ......................................................................... 13 3.2. Loomade liikumine ........................................................................................... 14 3.3. Ilm ja kliima ...................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS

Eesti loodusgeograafia. KORDAMISLEHT!

Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...

Bioloogia kordamisküsimused koos vastustega

C 23.Mida hõlmab JÄÄTMEKÄITLUS? Jäätmekäitlus hõlmab jäätmete kogumist, käitlemist ja kõrvaldamist. Jäätmeid saab uuesti kasutada (nt taara, plastmass) 24.Nimeta vähemalt 5 SÄÄSTVA ARENGU printsiipi · Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena · Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas · Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine. · Ettevaatlikkus otsuste tegemisel · Riikidevaheline koostöö 25.Selgita mõistet BIODIVERSITEET, milla võeti esimest korda kasutusele? Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Esmakordselt võeti kasutusele 1980. aastatel USAs 26.Milliste tasanditel käsitletakse bioloogilist mitmekesisust?

Bioloogia töö - elu omadused, rakud, seene, taime ja loomarakk

1.Elu omadused ­ rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed ­ molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus ­ mõiste ja jaotus ­ Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. 4.Vee tähtsus organismides - On suure soojusmahtuvusega, hoiab organismisisest

KESKKONNAKAITSE

- Juhul, kui põhjavee kasutamise võimalus puudub või on piiratud võib joogiveena kasutada ka pinnavett ehk lahtiste veekogude vett (jõed, järved, veekogud jne), kuid enne tuleb seda nõuetekohaselt töödelda. - Kui kasutatakse lahtiste veekogude vett, tuleb vett võtta kaldast kaugemalt, asulast ning suplemis-, pesupesemis- ja karja jootmiskohtadest kõrgemal (ülesvoolu) paiknevast kohast, st sealt, kus veeallikas on kõige vähem saastunud. Looduskaitse ja looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet Kaitseväe tegevus on tsiviilmaailma hoolsa jälgimise all. Meie tegevuse üks põhieesmärk on säilitada harjutusväljad võimalikult mitmekülgsetena ja eesti oludele tüüpilistena. Loodusliku mitmekesisuse all mõeldakse üksikuid taime ja loomaliike oma loomulikus kasvu ja elukeskkonnas. Ohtlikeks jäätmeteks... ...loetakse vastavalt ained ja esemed, mis plahvatus-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude

Bioloogiline mitmekesisus. Mõisted.

hulkraksete tekkeks.Miks ainuraksete võimuperiood vältas enam kui 2 miljardit aastat? Hulkraksetele sobiv hapnikusisalduse tase atmosfääris kujunes välja alles vähem kui miljard aastat tagasi.Kuna hulkraksete organismide hingamine või loomade kudede ja mineraalse toese kujunemine on võimalik ainult piisava hulga hapniku olemasolu korral. Kambriumi plahvatus:·542 milj. a. tagasi ­Kambriumi ajastu algul suurenes globaalne biodiversiteet plahvatuslikult. Sellele sündmusele on viidatud piltlikult kui Kambriumi plahvatusele. Kambriumi plahvatuse oletatavad põhjused:·O2 hulga suurenemine atmosfääris ·Maismaa ulatuslik hõlvamine.Kambriumi mereloomastik:·Trilobiidid, arheotsüaadid ­välja surnud ·Käsijalgsed, molluskid jt. ·Keelikloomad (viis selgroogsete ja inimese tekkeni). Maismaa hõlvamine algas Devonis:·Arvatakse, et just mändvetikad koos kõrgemate taimedega hõlvasid uusi elupaiku

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

· Primaarne ­ toimub seni asustamata pinnal. Neis kohtades algab primaarne suktsessioon, mis toob kaasa endaga kindlad ennustatavad muutused ökosüsteemis · Sekundaarne ­ toimub pärast suur häirimist ehk häiringut, kas väliste tegurite põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne. Nt üleujutus või metsatulekahju 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus - mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel ­ geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi

Ökoloogilised globaalprobleemid

chryssy 5 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine;

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Referaat Globaalsed keskkonnaprobleemid 2012  Sisukord Sissejuhatus Üleilmne elurikkuse hävimine Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused Üleilmsed kliimamuutused Globaalne soojenemine ja inimfaktor Maailmamere seisundi halvenemine Muldade viljakuse vähenemine Elurikkuse kaitse Eestis Kokkuvõte  Sissejuhatus Inimkond tegutseb globaalselt, mõjutades Maa keskkonda üleilmselt. Ehkki inimestena moodustame vaid pool protsenti planeedi biomassist, oleme võimelised ära tarbima 32% Maa primaarproduktsioonist. Säärane elurikkus, mis meie planeeti asustab, on kõledas ja inimtajule mõistmatus kosmoses tõenäoliselt täiesti ainulaadne. Seni seletamatu juhuse tahtel on mõnest ainuraksest vormunud arvukatest viiruste, bakterite, seente, taimede ja loomade liikidest koosnev plejaad, mis koostoimes planeedi eluta keskkonnaga, hüdro-, lito- ...

Keskkonnakaitse kokkuvõte

Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse: · Mõiste ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. · Olemus ­ teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk ­ kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded ­ 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse sood...

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused:  Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine;  Metsaraie;  Soode kuivendamine;  Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga;  Ohtlike liikide hävitamine;  Reostus - pestitsiidid, raskmetallid;  Jahipidamine;  Röövpüük ja kaubitsemine;

Keskkonnahariduse eksam

o Reggio Emilie tegevuskultuur (Terake lasteaed) o Õuesõppe vormid o Looduslikest materjalidest meisterdamine o Looduskasvatuslikud mängud o Õpetaja kui eeskuju rollis o Loodussõbraliku käitumise algatamised  o Teemanädalates väikeste projektide algatused, näiteks puude istutamine 14. Kuidas on omavahel seotud 7Ri ja säästva arengu tool? 15. Mis on elurikkus? Elurikkus ehk biodiversiteet tähendab liigilist, geneetilist ja elupaikade mitmekesisust, mis tagab ökosüsteemide toimimise ja võime kohaneda muutustega sh inimtegevuse survega 16. Nimeta elurikkuse kolm tasandit ning too näiteid! Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil:  Liigiline mitmekesisus - o Elupaikade hävitamine:  Mangroovimetsade hävimine on näide ühest suurimast ohust, mis

Arenguökonoomika

21. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 Keskkonnaprobleemid maailmas ­ Vaesus ja rahvastiku juurdekasv ­ Loodusressursside ammendumine ­ Saastumine Loodusvarade ammendumine ­ Loodusvarad ­ Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad ­ Põllukultuurid ­ Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet ­ Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus ­ Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) ­ Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk ­ Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste ­ muutumisel Saastumine ­ Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele ­ Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretrantsport ning merereostusega võitlemine. 39) Mida tähendab riimvesi? Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 40) Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele? Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani(Pb, DDT,Hg) 41) Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutanud ökosüsteeme, samuti kuidas

Arenguökonoomika eksam

negatiivsete välismõjude tekkimise. 22. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? 7 KESKKONNAPROBLEEMID MAAILMAS ­ Vaesus ja rahvastiku juurdekasv ­ Loodusressursside ammendumine ­ Saastumine Loodusvarade ammendumine ­ Loodusvarad ­ Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad ­ Põllukultuurid ­ Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet ­ Esteetilised väärtused Bioloogiline mitmekesisus ­ Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) ­ Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk ­ Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste ­ muutumisel Saastumine ­ Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele ­ Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides ­ Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides

Organismid, evolutsioon, isolatsioon, eluslooduse süsteem, geneetika, rakendusbioloogia, geenitehnoloogia

BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine. 105)Mida tähendab riimvesi? Riimvesi ­ looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o. 106)Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi? Eutrofeerumine, merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine. 107)Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?

Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused

 töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks ja taastamiseks 2. Elurikkuse mõiste ja kolm peamist taset Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet, bioloogiline mitmekesisus, looduslik mitmekesisus, biomitmekesisus või elustiku mitmekesisus, elurikkus 1. Bioloogiline mitmekesisus tähendab mistahes päritoluga elusorganismide rohkust sh maismaa-, mere- jt veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. 2

Maaõigus mõisted

Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...

Ökoloogia eksami kordamisküsimused

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused (konspekt); Ökoloogia ei uuri keskkonnakaitset. Ökoloogia on teaduslik õpetus organismide ja nende keskkonna vahelisest seostest ja mõjudest. Keskkonna alla kuulub nii biootiline kui ka abiootiline keskkond. Ökoloogiat võib defineeida ka kui organismide "kodu elu". Ökoloogia alajaotused: * molekulaarne ökoloogia (molekuli, organi ja isenfi tasandil) ; (ökofüsioloogia- uurib organismide kohanemisreaktsioone) * autökoloogia (isendi tasandil) * pop.ökoloogia e demökoloogia * kooslusökoloogia e sünökoloogia *geograafiline ökoloogia * biosfääriline ökoloogia 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom (konspekt); Isend: unitaarne organism. Selline organism, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. Populatsioon: ühise genofondiga isendite kogum. Kooslus: koos eksisteerivad populatsioonid Ökosüsteem: hõlmab endas eluk...

Arenguökonoomika kordamine

majanduse arengu käigus. · Turu toimimise tulemusena on tulud ühiskonnas jaotunud ebaefektiivselt, tekitades vastuolusid ühiskonnas. 25. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? · Vaesus ja rahvastiku juurdekasv · Loodusressursside ammendumine -Loodusvarad -Õhk, vesi, taimed, loomad, maavarad -Põllukultuurid -Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet -Esteetilised väärtused · Bioloogiline mitmekesisus -Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) -Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk -Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel · Saastumine -Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele -Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

Eriti head taimindikaatorid on osa metsasamblaid ja puudel kasvavad samblikud. Indikaatorliik peab olema · hästi ökoloogiliselt uuritud · Laialt tuntud, levinud, paikne · Selge sõltuvus (+ või -) teatud abiootilistest keskkonnatingimustest · Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes · Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Looduse mitmekesisus Looduslik mitmekesisus, biodiversiteet ­ erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide paljusus. Kogu maakeral leiduv elu, üldtermin, mis tähistab looduses olevate asjade, arengute ja ilmingute paljusust. Rio de Janeiro 1992.a. ÜRO Keskkonna- ja arengukonverentsil kirjutati alla biodiversiteedi leping. Biodiversiteet seotud · ökoloogia · geneetika · evolutsioonibioloogiaga

Keskkonnaprobleemid, säästev areng, pakendid

Põhjused: Elurikkus (bioloogiline ja hävitamine · Veekriis looduslik mitmekesisus, Polaarjää sulamine · Kõrbestumine Maakasutuse muutused biodiversiteet, loodusrikkus, CO2 taseme tõus Loodusvarade ületarbimine ingl. k. biodiversity, biological atmosfääris · Ookeanide hapestumine Mittesäästlikud looduskasutusviisid diversity) on eluvormide

Rakendusbioloogia õppematerjalid

Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. 20 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide

ÖKOLOOGIA kordamisküsimuste vastused 2012

1. Ökoloogia ­ aine, alajaotused; Teadus organismide ja nende keskkonna vahelistest seostest (biootiline, abiootiline KK) 1) Molekulaarne ökoloogia ­ (molekul) meetodile viitav. 2) Ökofüsioloogia ­ (molekul, organ, isend) uurib füsioloogiliste protsesside kohanemist vastavalt keskkonnale. 3) Antökoloogia ­ (isend) isendi suhted keskkonnaga. 4) Populatsiooniökoloogia, demökoloogia(demograafiline) ­ (populatsioon) 5) Sünökoloogia, kooslusökoloogia ­ (kooslus) 6) Süsteemökoloogia ­ (ökosüsteem) 7) Geograafiline ökoloogia ­ (bioom) 8) Biosfäroloogia ­ (biosfäär) 2. Ökoloogia põhimõisted ­ isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Molekul Organ(organell) ­ taimel leht, nina Isend ­ organism · Unitaarsed organismid ­ Organismid, kes ei moodusta mooduleid, mis oleksid kas suhteliselt või täiesti iseseisvad. · Modulaarne organism ­ klonaalse paljunemi...

Kultuurantropoloogia konspekt

 Libahunt lääne kultuuris Loom vs inimene Kultuur võimaldaks justkui inimesel liikuda kahes maailmas, loomal aga ainult ühes (va kui nad on multifilmi- või muinasjututegelased) Instrumentaalsus  Kasulikkusele rajanev suhe  Distantseerumine looma kannatustest (samas säilib siiski arusaam looma elusolemisest)  Võõristus ja eraldatus ka paljudes loodusega seotud diskursustest: biodiversiteet viitab enamuses looduslikule mitmekesisusele, eraldatuna inimesest  Puudub osadus loodusega  Koos sellega kaob vastutus Kohalegend - Austraalia kunst: kontsentrilised ringid on laagri- ja pühapaigad - Kalevipoja säng Mittekoht  Marc Auge: lennu-, bussi-, rongijaamad, läbiliikumise kohad, kuuluvustunnet mittetekitavad paigad.  Uurija perspektiivist lähtuv „Mitte-koha“ omaksmuutmine

Hüdrobioloogia

Biosfäär 1.04 Alt ülesse produktsiooni kontrollib - toitained vesikeskkonnas (paneb vetikad vohama) Ülevalt alla produktsiooni kontrollib - herbivoorid, need kes toituvad vetikates Zooplankton koosneb ainuraksetest, aineõõsetest, kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid ...

Ökoloogia konspekt

Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...