i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nim v a l g m i k u k s, sest seal asusid külglöövide välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on veel varakristliku ilme säilitanud
Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega
Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus. Kirikud olid ilma tornideta. Sageli on varakristlike basiilikate läänefassadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu. Tooni andsid sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame ning vahel puudus sootuks. Hoone muutsid pidulikumaks seinamaalingud ja eiriti mosaiigid. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaaskuubikud. Ristiusk, mis oli saanud valitsevaks ei sallinud teisi usundeid enda kõrval.
suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja Santa Sabina Roomas, mida on hilisemate ümberehitamiste käigus muudetud. Esimene Peetri kirik oli viielööviline.
võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände. Idas asus väravaehitis ja teisi hooneid.
Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi
Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina arkaadide kohal nimetatakse valgmikuks, sest seal asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium). Suuremates basiilikates võis olla ka rohkem kui kolm löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina. Esimene viielööviline oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Suurel määral on varakristliku ilme säilitanud mõned hilisemad ehitised nagu Sant’Apollinare in Classe ja Sant’ Apollinare Nuovo.
omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis. Koori põrand oli kõrgem ja seal all oli tihti kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kuna transept ulatub tihti hoonest kaugemale, läheneb kiriku põhiplaan veelgi ristile. Peale basiilikate oli teisigi tüüpe, nt ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli samuti kolme lööviline aga kesklöövi ülaosas puudusid aknad. Portaalid (uksed) olid lääneotsas või pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi romaani stiili peamine tunnus. Kaari kandsid varasemate sammaste asemel piilarid. Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid. Empooride asemel võis olla ka kitsas käik (trifoorium), mis avanes arkaadina kesklöövi. Kui müüris
Keskaja teadusliku mõtte suurimaid esindajaid on Leonardo da Vinci,kelle kõige tähtsamad saavutused kuuluvad maalikunsti ja skulptuuri valda,kuid tegeles ta ka palju muuga.Nimelt projekteeris ta mitmeid asju. Keskaja Arhitektuur - suurelt olid arhitektuuri saavutused seotud kirikuehitusega.Keskaja kiriku planeering lähtus basiilikast.Kirik ehitati alati läänest itta,altar idapoolsesse otsa.Keskaja kiriku arhitek- tuuri iseloomustavad väga jämedad sambad,mida nim.piilariteks.Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all. Kiriku tähtsamaid tunnuseid oli torn,torni viiv trepp oli kitsas ja sinna pääes üles ainult ühekaupa.Kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine.Varasel ajal lepiti ainult palklaega.Kiriku uksi nim.portaalideks.Neid oli tihti 3,keskmine oli teistest suurem.Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar.See on iseloomulik ustele,akendele,siseruumis silindervõlvile
olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem
Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared. Kuna
mille keskmine osa oli kõrgem ja akendega ülal. Kirik ehitati alati läänest itta, altar idapoolsesse otsa. Pikihoone oli sammastega jagatud kolmeks või viieks lööviks. Pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Sellest teisel pool jätkus pikihooe kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Mõnel kirikul ümbritses apsiidide rida kabeleid, mis moodustasid kabelipärja. Basiilika põhiplaan Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikud. Eestis ongi enamik maakirikud ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid. Romaani kirikul oli torne palju, neist kaks läänefassaadil. Keskajal nimetati kiriku uksi portaalideks. Sissekäik asus enamasti läänes ja portaale oli tihti kolm, keskmine teistest suurem. Romaani stiil
Kuid basiilika arenes edasi. Kiriku altar oli alati idas, sissepääs läänes. Pikihoone oli kolme-või viielööviline, keskmine osa oli kõrgem ja laiem. Pikihoonegalõikus idapoolses osas risthoone, sellest teisel pool jätkus pikihoone kooriruumina. Nii sai kirik ladina risti kuju. Kooriruumi lõpetas poolümar apsiid, kus asus altar. Kooriruumi põrand oli tavaliselt kõrgendatud. Keskaja kiriku arhitektuuri iseloomustavad väga jämedad sambad, mida nim piilariteks. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel, ning ühe lööviga kirikuid. Eestis on emaik maakiriikuid ühelöövilised. Kiriku tähtsamaid tunnuseid on torn või tornid, Romaani kirikul oli torne palju. Vanasti ehitati kellatorn hoonest eraldi nt Pisa torn. Torn oli pelgupaigaks. Keskaja kirikuehitajate kõige raskem probleem oli vastupidava ja tulekindla lae tegemine. Varasemates romaani kirikutes oli kas lame puidust lagi
· Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel pühakoda · Teravkaar gooti stiiline iseloomulik kaarekuju, kus kaare küljed omavahel ühinedes moodustavad ülal teravnurga · Termid avalik saun VanaRoomas · Triumfikaar algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav · Tsikuraat astmeline torn mesopotaamia templiehituses · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine · Tugipiilar gooti arh., piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati väljaspoole vastu hoone seina · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao VanaEgiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa
läänepoolse osa, millega idas liitub kooriruum. lööv - kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes. transept - ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa. empoor - ehk väär on kõrgemal korrusel asetsev galerii või rõdu taoline ehitusmaht, mis on pikema küljega avatud suuremasse siseruumi. trifoorium - kaaristuna lahtine müürikäik romaani ning gooti basiilikate kesk- ja ristlöövi kõrgseinas aknavööndi all. valgmik - ehk framuug on ukse või akna kohal asuv eraldi raamistusega aken. silindervõlv - ehk aamvõlv on lihtne, ligikaudu poolringjoone kujulise läbilõikega piklik võlv (selle pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - kiriku idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar.
käsikirju jne. Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline on selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellele eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Valitsevaks kirikutüübiks oli Karolingide ajal basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Kust ammutas eeskujusid tolleaegne miniatuurmaal? Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid
Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand. [ Pärimuse järgi ehitati Püha Peetruse hauale, aga lammutati 15
alused käigud, mille mõlemal pool seintes oli 2…3 üksteise peal asuvat seinatühemikku kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned
[Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid o Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid! o Kaari kandsid piilarid [baasi ja kapiteelita sambad] o Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid.
Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa ( Näiteks Valjala(LISA4), Kaarma, Haapsalu, Ridala kirikud). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem
ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e. palestikus olid süvendid kus asusid sambad ja kui vaja ka figuurid. Kaare osa moodustasid arhivoldid ja need ümbritsesid poolkaarekujulist tümpanoni. Basiilikate kõrval oli ka kodakirikuid. Juba arvukalt ehitati kloostrihooneid. Kloostrihooneid ühendas kirikuga tavaliselt ristikäik- võlvitud koda mis ümbritses nelinurkset hoovi ja avanes selle poole akende või kaartega. Arhitektuuri näited: Prantsusmaa- romaanikunsti sünnimaa. eristatakse üle 10 erineva koolkonna. Suurema piirkonna iseloomulikud jooned: Lõuna-Prantsusmaa- levinud oli saalkirik. Protorenessans- jooni antiigist. N: Saint Gilles kirik. Lääne-Prantsusmaal oli ka
Egiptuse templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Suurimad ja kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile. Neid ehitati kokku ligi poolteist tuhat aastat ja lõpuks kujunes nende põhiplaan ülalkirjeldatud skeemist märksa keerulisemaks. Karnaki hiiglaslikus saalis, mida ehtis 134 papüüruseõitega sammast, oli tehtud konstruktiivne uuendus keskmine osa oli tõstetud ning varustatud akendega. See võte sai hiljem Rooma basiilikate tunnuseks. 20,4 m kõrgused ja 3,5 m läbimõõduga sammaste vahel pidi inimene tajuma jumala vägevust ning jõudma erilisse ekstaatilisse seisundisse. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 15.- 16. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti temple. 20. sajandist pärineva vaaraode Mentuhotepite hauatempli lähedal. Hatsepsuti tempel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi kujuline
· BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati
sajandil lõhuti. Selle asemele ehitati praegune renessans-stiilis Peetri kirik. Vana Peetri basiilika on tuntud rekonstruktsiooni kaudu. Teist Roomas asuvat basiilikat (Santa Maria Maggiore) täiendati V sajandil ja barokiajastul muudeti seda tunduvalt. San Paolo fuorile Mura basiilika, mis asus väljaspool Rooma linnamüüri, põles XIX sajandi algul, kui taastati sajandi keskpaigas algkujul. Põhikonstruktsioonilt vastasid nad varakristliku basiilika skeemile. Suurte basiilikate kõrval püstitati ristimiskabeleid ja mälestisehitisi, mis olid ümmargused või hulknurksed tsentraalehitised, mida enamasti kattis kuppel.Tsentraalehitistes on kõik üksikud osad enam-vähem võrdsel kaugusel ühest keskpunktist. Neis jätkati rooma ümartempli traditsioone. Üks ilusamaid tsentraalehitisi on Santa Costanza mausoleum (ehitatud IV sajandi teisel poolel) Roomas, mis püstitati Constantinus Suure tütre mälestuseks
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad siis ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e. aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4. sajand/, Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/ Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad, mille vormid laenatud antiikarhitektuurist.
väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase Egeuse mere panoraam ning eriline atmosfäär annavad aimu, miks valisid jumalad elamiseks just selle paiga. Olümposel on väga rikkalik taimestik, mitmed taimeliigid on endeemsed. Mitmetipulisel massiivil on madalamal mets ja torkvõsa, kõrgemal alpiniidud. Alpiniidud on metsatu ala mäestike kõrgematel nõlvadel rohttaimestiku, vahel ka põõsaste ja puhmastega
Pikihoone oli sammastega jaotatud kolmeks või viieks lööviks ja pikihoonesse lõikus selle idapoolses osas risthoone. Nende lõikumiskohal oli nelits ja peale seda kooriruum. Kirikus oli ladina risti kuju. Peale kooriruumi oli apsiid, mida mõnikord ümbritsesid mitmed kabelid, mis moodustasid kabelipärja. Kooriruumi põranda all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete hoidmiseks ja usulisteks toiminguteks. Keskaja kirikutel olid jämedad sambad ehk piilarid. Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid ja ühe lööviga kirikuid. Torn oli üks tähtsamaid tunnuseid kirikutel. Romaani kirikutel oli palju torne. Tornid pakkusid ka kaitset ja varjupaika. Itaallastel on kuulus Pisa torn. Selle puhul ehitati kellatorn hoonest eraldi. Lagi. Selle ehitamisel oli probleem vastupidavus ja tulekindlus. Alguses ehitati lamedaid lagesid, aga hiljem võeti kasutusele ka silinder- ja ristivõlv. Nende toestuseks lisati vööndkaared
levinud klassitsistlikel hoonetel. tsentraalehitis — ümmarguse, hulknurkse või kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis; paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. tsikuraat — astmeline torn mesopotaamia templiehituses. tsivilisatsioon — inimkonna ainelised ja kultuurialased saavutused kokkuvõetult. tsunft — sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon, peamiselt keskajal. tugikaar — gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotud kaared, mille eesmärgiks oli ehitise tugevdamine. tugipiilar — gooti arhitektuurile iseloomulik piilaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, paigutati tavaliselt väljapoole vastu hoone seina. tähtvõlv — võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise. vaarao — Vana-Egiptuse valitseja. valgmik — basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa.
Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s. Pikihoone ja ja transepti lõikumiskohta nimetatakse n e l i t i s e k s. Koori all oli sageli kabel(krüpt), mida kasutati suurnike matusepaigana. Kiriku põhiplaan läheneb nn ladina ristile. Basiilikate kõrval esines ka teisi tüüpe, näiteks ühelööviline ja kodakirik.Kodakirik oli kolmelööviline, nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) asusid sageli pikiküljel. Lööve eraldasid ü m a r k a a r s e d a r k a a d i d. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. Romaani stiil 10-12.saj. Romaani kirikud: 1) Notre-Dame-la-Grande kirik Lääne-Prantsusmaal(12.saj) 2) Pisa toomkirik, ristimiskabel ja viltune kellatorn
tähendust teadsid ainult nemad. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast e Kristust. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti nt sarkofaage. § 20. Kirikuehituse algus. Mosaiigid. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis tarvidus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas, mida on küll hilisemate ümberehitustega muudetud. Viielööviline basiilika oli esimene Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lagi oli lame, mõnikord aga puudus hoopis siis paistsid kirikus viibijatele katusesarikad. Sellise lihtsa ja tagasihoidliku hoone muutsid pidulikumaks
Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirkud ilma tornideta. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil); enamasti oli see hiljem ehitatud. Varakristliku basiilikate läänefassaadi ees oli sammaskäikudega . piiratud nelinurkne õu ehk aatrium. Püha Markuse katedraal Basiilika sisekujunduse muutsid pidulikumaks ja hakati kasutama seinamaalinguid ja mosaiike.Kõik figuurid Kirkuehituse algus oli rikkalikult rõivastatud
romaani stiiliks. Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid.
· 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium
· Staatua - püstkuju · Zanrimaal - olustikumaal · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel püha paik · Tsikuraat - astmiktorn · Teravkaar terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis · Termid avalik kümblusasutus Vana-Roomas · Triumfikaar võidukaar · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotatud kaared · Tugipilaar gooti arhidektuurile iseloomulik pilaaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao vana-Egiptuse valitseja · Valgmik basiilika kesklöövi ülemine, akendega varustatud ruumiosa · Veduut täpselt edasi antud masiku või linna vaade · Voluut spiraalselt kokkurullitud kaunistus
m. 11.saj Nimetus tuleb arhidektuuris kasutatud rooma ehitustehnika võtete (ümarkaar; silindervõlv) rohkust Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku
Eeskuju andsid karolingiaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Romaani peamine tüüp oli basiilika. Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa, seal laulis ka koor. Selleks oli vaja ruumi ja pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transpeti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse nelitiseks. Koori põrand oli pikihoone põrandat kõrgem. Basiilikate kõrval esines ka näiteks ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik oli nagu basiilikagi, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud. 30. Millistest osadest koosneb romaani katedraali põhiplaan? Millised akna- ja ukseavad, millised võlvid on iseloomulikud romaani katedraalidele? Nimetage mõned tähtsamad katedraalid! Uksed asusid mõnikord läänepoolses otsas, sageli aga ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid
lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes: ida-lääne suunas pikihoone (uks läänepoolses seinas, löövidega), põhja-lõuna suunas transept. Kiriku idaosas asus poolringikujuline osa apsiid, kus asus altar. Suuremate basiilikates või olla ka rohkem lööve. Kiriku välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt puudus torn, mõnikord asetse eraldiseisev kellatorn (kampaniil) kiriku kõrval. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumit. Rooma vana Peetri kirik- ehitati 4. -5. saj. Erandina oli see orienteeritud läände. 5 löövi, aatrium. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on veel Santa Costanza ja Santa Maria Maggiore ning Santa Sabina Roomas. Teised kirikutüübid basiilika kõrval olid veel tsentraalehitis (kupliga, põhiplaan ring või ruut) ja kodakirik. Seest kaunistati kirikud mosaiikidega ja seinamaalidega
Mõnda Hilary Karu 5 2009 veebruar kirikut ümbritses ka kabelipärg. Kooriruum oli tavaliselt kõrgendatud ning selle all võis asuda krüpt matusepaigaks, pühakute säilmete jaoks.Piilarid jämedad sambad. · Peale basiilikate ehitati ka kodakirikuid, millel asusid kõik löövid ühe katuse all ja aknad olid vaid külglöövidel. · Ühe lööviga kirikud. · Torn romaani kirikul oli palju torne, neist kaks läänefassaadil. Itaallased ehitasid tihti kellatorni eraldi Pisa torn. · Lagi varasemates romaani kirikutes palklagi või lagi puudus. Hiljem silinder- ja ristvõlv. Lisati vööndkaared, mis asusid täpselt sammaste kohal ja jagasid lae võlvikuteks.
Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu aatrium. Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti kesklöövis, akende all või vahel. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid erksad
Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi
Viimane võis olla kaetud maalingute või kassettidega. Külglöövid (idapoolsetel aladel ka kesklöövid) kaeti silindervõlviga, nende peale ehitati mõnikord teine, arkaadina kesklöövi avanev korrus (empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel
tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid Alates varakristlik arhitektuuri tekkimisest 4.sajandil hakati kristlikke pühakodasid kaunistama mosaiikidega, mis oma hilisantiikse või idamaise vormikäsitlusega väljendasid kristlikku ideoloogiat Hauakirikute (mausoleumide) ja ristimiskabelite kaunistamisel toodi esmakordselt teadlikult sisse valgustatud kupliruumi ja hämarate galeriide efekt, mida täiendati mosaiikidega. Ka varakristlike basiilikate arhitektuursele tõlgendusele vastas nende sisekujundus, kus keskpunktiks oli poolümar alatriruum ning pühakoja ülejäänud kaunistus oli allutatud selle keskse ruumi kujundusele. Värvid. Varakristlikud mosaiigid oli algselt heleda, hiljem tumeda või kuldse taustaga. Värvidest eelistati intensiivset sinist, purpurpunast, malahhiitrohelist. Ornament. Varakristlik ornament tugines rooma ornamendile,kasutati nii geomeetrilist kui ka taimornamenti
selleaegseid haritlasi, laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju jne. 5.Nimeta kuulsaim Karolingide ehitis? Milline oli selle põhiplaan? Milline ehitis võis olla sellel eeskujuks? Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks võeti Ravennas asuv bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. 6.Mida saame öelda karolingideaegsete basiilikate kohta? Karolingide ajal oli valitsevaks kirikutüübiks basiilika. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega, siiski on tal ka omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. 7.Kust ammutas eeskuju tolleaegne miniatuurmaal? Karolingide kujutavas kunstis märkame antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis kasvas tehniline meisterlikkus, milleks oma osa andsid arvatavasti ka Bütsantsist pärit meistrid
saj alguseks oli umbes 10% Rooma elanikest salajased kristlased · 313.a lõpetab keiser Constantinus kristlaste tagakiusamise ja kuulutab ristiusu lubatuks nn Milano edikt · Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium
asetsev lööv. Nii sarnanes kirik põhiplaanilt T-tähega ning selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi. Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid. Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi
pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all ja moodustasid mitmesaja kilomeetri pikkuse käikude rägastiku. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintele uuristati hauad; seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud (nii näiteks tähendas 19 Basiilikate Viielöövilise basiilika Basiilika ristlõige põhiplaane ristlõige lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust). Kujutati piiblistseene, lugusid Kristuse elust ja imetegudest, pilte pühakutest jne. Kristuse kujutamisel võeti eeskujuks Apolloni kuju. Esmakordselt kujutatakse kõhna näoga,
annaabi.ee 
