Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused (0)
Bioloogia(bakterid, viirused, geneetika)
BAKTERID- prokarüoodid e eeltuumsed ainuraksed organismid, kes paljunevad pooldudes.
Ürgbakterid e arhed- bakterite eellased, ekstremofiilid (said hakkama keerulistes tingimustes)
Piilid - narmastik e fimbriad (vajalikud bakteriraku kinnituseks ja vahel geneetilise informatsiooni
vahetuseks)
Kapsel e kihn - kaitseb (kõige välimine kiht)
Kest - annab rakule kuju ja kaitseb membraani (keskmine kiht)
Membraan -tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse
Vibur - tagab liikuvuse
Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku
DNA - pärilikkusaine, tuum puudub
Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad
keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi
Paljunemine:
● Vertikaalne paljunemine (järglased):
Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale
(mitoos)
● Horisontaalne ülekanne (generatsioon):
Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire
evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada
sama generatsiooni bakteritele plasmiide.
● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid
3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6)
niitjad bakterid
● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,
anaeroobne)
● Bakterid looduses: 1)Lagundajad e destruendid mullas 2)Produtsendid ookenides -
tsüanobakterid 3) Sümbiondid taimede, loomade, seentega. MÜGARBAKTERID (mulla
rikastamine lämmastikuga). 4) Patogeenid e halvad sümbiondid, haigustekitajad.
● Antibiootikumid: ained, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid protsesse ja mida
kasutatakse bakternakkuste raviks.
● Baktereid kasutatakse: 1) Toiduainetööstus. Piim, jogurt -piimhappebakterid. Tainas -
pärm. Biokeefir, biojogurt. Probiootikumid 2) Biokütus- ja materjalitööstus. Bioplast,
Maagi töötlemine, Bioremediatsioon - biopuhastamine (puhastavad naftajääke
konteineritest. Prügimägede lagundajad - biogaas. Insuliini tootmine
Haigused:
Haigus
Sümptomid
Levimine
Ennetamine
Ravi
Tuberkoloos
Nõrkus, jõuetus,
palavik, mädane
röga,
kauakestev köha
Õhu kaudu,
piisknakkus
Vaktsineerimine,
Haigega
kokkupuute
vältimine
Antibiootikumide
ga ravi vähemalt
6 kuud.
Puukborrelioos
Väsimus,
peavalu, nõrkus,
spetsiifiline
nahapunetus
Puugi peal olev
bakter võib
nakatada inimest
Kanda heledaid
riideid metsas,
olla
tähelepanelik,
Puugi kohene
eemaldamine!
Antibiootikumide
ga ravi
Gonorröa e
tripper
Naistel/meestel
rohekas-kollane
eritis
suguelunditest
Valulikus
kusemisel
Kaitsmata
vahekord
Kondoomi
kasutamine,
juhuslike
vahekordade
vältimine
Klamüdioosi ravi
Salmonella
Iiveldus,
peavalu, palavik,
oksendamine,
äge kõhulahtisus
Saastunud toidu
ja joogiga
(Eelkõige
munad, piim)
Levitajaks
koduloomad
Hoolitseda
toiduhügeeni
eest
Antibiootikumrav
i
Süüfilis
Roosakaspunas
ed haavandid,
lümfisõlmede
suurenemine
Kaitsmata
vahekord, vahel
harva
mittesuguliselt nt
verega
Kondoomi
kasutamine,
juhuslike
vahekordade
vältimine
Algses
staadiumis allub
antibiootikumravi
le
Muhkkatk
Lümfisõlmede
mädane põletik,
Katkuhaiged
närilised, kelle
Tuleb hoiduda
närilistest ja
Antibiootikumrav
i
hingamisteede
põletik, palavik,
peavalu
karvades on
kirbud
katkuhaigetest
Koolera
Oksendamine,
peavalu, palavik,
nõrkus, kuiv
nahk
Saastunud
joogivee ja
toiduga
Vaktsineerimise
ga on võimalik
ennetada.
Hoolitseda
toiduhügeeni
eest, juua
puhast vett
Antibiootikumid,
mis hävitavad
koolerabakterit
VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes
paljunevad bioloogilised objektid.
Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid
1796 - I vaktsiin rõugete vastu
Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab
vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA.
Viirusi EI ravita antibiootikumidega!
ELUS
ELUTA
● Ehituses valgud ja nukleiinhapped
● Evolutsioneeruvad
● Muteeruvad
● Puudub ainevahetus
● Ei paljune peremeesrakuta
● Puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakestena e virioonina. Tal puuduvad elutunnused.
Kapsiid - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viituse genoomi peremeesrakku.
Ümbris - moodustub tavaliselt peremeesraku membraanist!
Viiruse mRNA sünteesitakse vastavalt peremeesraku olenevalt kas tuumas või
tsütoplasmas.Viiruse mRNA pealt sünteesitakse valke, mida on vaja viiruse paljunemiseks.
Viiruse genoom võib siseneda ka peremeesraku genoomi.
Geenide ülesanded:
● Replikatsioonigeenid - kindlustavad viiruse genoomi paljunemise
● Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesraku ainevahetust endale soodsamaks
● Struktuurgeenid- kindlustavad viirusvalkude sünteesi
Viirused jaotatakse nukelotiinhappe alusel:
● DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom)
● RNA-viirused (punetised, puukensefaliit, lastehalvatus)
● DNA ja RNA (HIV, B-hepatiit)
Viiruste paljunemise etapid:
1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile
2. Viirus siseneb rakku
3. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani
4. Viirusosakese nukeliinhape koos kapsiidiga sisenevad raku tsütoplasmasse
5. Viirusosake (DNA/RNA) vabaneb kapsiidist
Edasi läheb kas lüütiline v lüsogeenne:
Lüütiline (Aktiivne elutsükkel)
Lüsogeenne (Passiivne)
1. Viiruse nukleiinhape replitseerub
rakutuumas või tsütoplasmas
2. Moodustuvad uued viirusosakesed,
sünteesitakse ümber kapsiid
3. Rakumembraan laguneb, rakk
hukkub, viirused väljuvad
4. Peremeesraku membraanist
võetakse osake kaasa ümbriseks
1. Viirusel nukleiinhape seostub
bakteriraku kromosoomi
2. Viiruse nukleiinhappe on mõni aeg
inaktiivses olekus
3. Bakterirakk paljuneb
4. Järgneb lüütiline tsükkel
Sellised haigused on nt HIV ja herpes
(kroonilised haigused)
Haigused:
Viirushaigus
Sümptomid
Levimine
Ennetamine
Gripiviirus. -RNA
viirus.
Palavik, nõrkus,
hingamisteede
ärritus, valulikud
silmad
Piisknakkus
Käte pesemine ja
pindade
desifitseerimine,
Nakatunuga
kokkupuute vältimine.
Vaktsineerimine
C-hepatiit. +RNA
ahelaga viirus
Haigus kulgeb
enamasti
sümptomiteta.
Kollasilmsus.
Verekontakt,
steriliseerimata
meditsiinitarvikud,
narkootikume
süstides
Mitte süstida
narkootikume ja neid
süstlaid jagada.
Steriliseerida
meditsiinitarvikuid
Rõuged. DNA viirus
Villid kehal, palavik
Piisknakkus, õhu
kaudu
Vaktsineerimine
AIDS. RNA genoom,
mille põhjal
sünteesitakse DNA
Immuunpuudulikkus,
mis teeb organismi
vastuvõtlikuks teistele
haigustele
Seksuaalkontakt,
rinnapiim, veri
Kasutada vahekorra
ajal kondoomi, et
ennetada HIVi.
Otsene ravi puudub.
Papilloomviirus
Soolatüükad,
Levib lähedase
Vaktsineerides saab
kondüloomid
füüsilise kontakti teel
nahalt nahale
ennetada.
Herpes
Stressi korral
avalduvad
ebameeldivad villid
suupiirkonnas või
gentiaalidel. (90%
inimkonnast)
Nahkkontakti kaudu,
kehavedelikud
Ennetamine: idk ärge
pange illi vms.
Rakenduslik BIOTEHNOLOOGIA.
1. Geenitehnoloogia - teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,
organismide ja viiruste geneerilist infot.
2. Geeniteraapia - haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
3. Geneetiliselt muundatud organism - organism v viirus, mille geene on
geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud v mille genoomi on siirdatud uusi geene
4. Biotehnoloogia - rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse inimestele vajalike
ainete tootmiseks
5. Bioremediatsioon - bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete
eemaldamiseks keskkonnast
6. Bioinformaatika - bioloogia ja informaatika teadmisi ühendav teadusharu, milles
töötatakse välja meetodeid bioloogilise info analüüsimiseks arvutites
7. Nanotehnoloogia - rakendusteadus, mis tegeleb nanomeetrites mõõdetavate seadmete
ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega.
8. Farmakogenoomika - teadusharu, mis püüab luua igaühele kõige paremini sobivat
ravimit, võttes arvesse genotüüpide erinevusi
9. Proteoomika - teadusharu, mis uurib valkude avaldumistasemete seoseid, kasutades
tõhusaid analüüsiseadmeid ja infotehnoloogiat.
10. Funktsionaalsed toiduained - biotehnoloogiliselt töödeldud toidutained, mis peaksid
aitama inimestel haigusi vältida
Loodusteadused: 1) Fundamentaalteadused (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia)
2)Rakendusteadused (Rakendusbioloogia)
Biotehnoloogilised eelised
Puudused
● Energiasäästlik
● Odav tooraine
● Jäätmevaba
● Võtab palju aega
● Saab toota ainult organismide
elutegevuse tagajärjel moodustuvaid
aineid
● Organismid on tundlikud
keskkonnategurite suhes
Biotehnoloogia toiduainetööstuses:
● Piimatooted (piimhappebakterid), alkohol(käärimine)
● Hapendamine - kapsas, kurk. Pärm - tainas
● Hallitusjuust, salaami -pintselhallik
● Funktsionaalne toit.
● Baktereid kasutatakse : hapupiim, äädikas, jogurt, hapukapsas,salaami
Põllumajandus:
● Bakterid silo valmistamisel
● Mügarbakterid küntakse mulda - lämmastikuringe
● Biotõrje, bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt
Tööstus:
● kütused - raps, etanool, metaan
● Bioplast - teatud bakterid võimaldavad looduslagunevat bioplasti toota.
● Biogaas- metaan, bakterite abil toodetakse loomasõnnikust, reoveesettest, biomassist
jne
● Bakterid puhastavad reovett. Akiivmuda - lagundavad orgaanilisi aineid.
Meditsiin:
● Antibiootikumid (hallitusseened), penitsiliin
● Insuliin (tänu bakterile)
● Kasvuhormoon (bakter)
● B-hepatiidi vaktsiin (pärmseen)
● Papilloomi vaktsiin (putukas)
● Mitmed ensüümid, hormoonid
KLOONIMINE:
-
Geneetiliselt identsete järglaste saamine üksikobjektist (DNAst, rakust, organismist)
1. EMBRÜONAALKLOONIMINE(varajase loote nt moorula rakkude kasutatamine
järglaste saamiseks)
-Varase embrüo rakud on totipotentsed (totaalne potentsiaal), need eraldatakse ja viiakse
mitmetesse emasloomadesse
-Igast rakust saab areneda tervikorganism
-Kõik nad on geneetiliselt ühesugused ja sarnane sügoodiga.
2. TUUMKLOONIMINE (keharaku tuuma viimisel tuumata munarakku saadakse uus
organism)
Etapid: 1) Võetakse ühe looma somaatiline diploidne keharakk ja teise looma munarakk. 2)
Eemaldatakse tuum keharakust ja munarakust. 3) Keharakust võetud tuum pannakse
munarakku 4) munarakule antakse elektrilöök, et algaks jagunemine 5)munarakk uue tuumaga
pannakse surrogaatlooma kasvama.
-1997. A klooniti DOLLY
-Täiskasvanud imetaja keharakku saab muuta tagasi tüvirakuks, mida saab muuta misiganes
rakuks, sest on olemas kogu organismi geneeriline informatsioon
3. RAVIKLOONIMINE TÜVIRAKKUDEST
- Tüvirakud, mis on totipotentsed, (saadakse mõne päeva vanusest embrüost) võivad areneda
peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks
-Eraldatakse tüvirakud, kasvatatakse ja paljundatakse laboratooriumis
-Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muutuvad vastava koe
rakkudeks ning asendavad kahjustunud rakke
(- alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi
siirdamist)
Meristeempaljundus:
● Kasutatakse taime algkoe rakke
● Saadakse raskestipaljundavate liikide istutusmaterjali kiire järelkasv
● Tekkivad taime-isendid on üksteise kloonid
● Saadakse kindlaste sordiomadustega taimed
● Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised e totipotentsed.
Milleks kloonida?
● Selleks et saada heade omadustega järglasi
● Hävimisohus olevate liikide säilimiseks
● Ravikloonimisel saadud embrüo in vitro rakke kasutatakse ravi otstarbel
● Transgeensete organismide saamiseks
Hübridoom saadakse valge verelibled + kasvajarakud
Monoklonaalsed antikehad:
● Kasutatakse nt raseduse testimisel rasedushormooni määramisel uriinis
● Sobivad viiruse kindla tüve määramiseks
● Monoklonaalsete antikehade teke kutsutakse esile mingi kindla antigeeniga.
Rakuteraapia - tüvirakke kahjustanud kudede taastamisel (embrüonaalsed tüvirakud,
nabaväädi tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud)
GMO - transgeensed organismid, kellesse on viidud võõraid geene (geneetiliselt muundatud
organismid)
GMO toidu miinused:
● Looduslik geeniülekanne kultuurtaimelt umbrohule
● Allergianähtuste sagenemine GMOde kasutamisel toiduks
● Teadmata koosmõjud sisseviidud uue geeni ning olemasoleva geenide vahel
● Eetikaprobleem
● Võimalik negatiivne mõju keskkonnale ja inimese organismile
GMO toidu eelised:
● Suurem saagikus lahendaks näljaprobeeme
● Kultuurtaimede suurem elujõulisus
● Soovitud tulemus saadakse kiiresti
● Keskkonna saastuse vähendamine
● Geenide avaldumist saab reguleerida
Bakterid, viirused, geneetika, haigused lühikonspekt
Sarnased õppematerjalid
8
pdf
Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise
liikuda.
Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded
Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot
Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi
peremeesrakku
Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist
Viiruste paljunemisvõimalused
Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel
Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi
Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi
Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber
hulka
Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena
Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi
6
docx
Molekulaargeneetika ja viirused
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
Pärilikkus
1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad
ehituselt ja talitluselt vanematega
2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi
3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23
4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist
5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks
kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine
6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles
ehitada.
6
docx
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
Pärilikkus
1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad
ehituselt ja talitluselt vanematega
2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi
3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23
4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist
5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks
kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine
6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles
ehitada.
3
doc
Bioloogia viirused ja bakterid konspekt
Viiruste avastamine
Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi.
1796 esimene vaktsineerimine.
?Koch ja Pasteur
1880 esitasid haiguse "idu teooria
?Kas viirused on elus või eluta?
Elus organismid:
1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped
2) evolutsioneeruvad
3) muteeruvad
Eluta organismid:
1) puudub iseseisev ainevahetus
2) ei pajune ilma peremeesrakuta
3) puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad
bioloogilised objektid.
Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid.
?Viiruste ehitus
Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud,
mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk.
?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
8
doc
Bakterid ja viirused
Kordamine
Viirused ja bakterid
1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema?
Miks mõnel viirusel on ümbris?
Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid:
Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni
Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle
Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi
Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis
2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega.
7
docx
Molekulaargeneetika alused ja viirused
leida.
Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu
molekulis
Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku
kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva
põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või
peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine.
Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises
olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku
sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks.
Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis
korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku
geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.
9
doc
Keskkooli konspekt bioloogias
Viiruste avastamine
Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi.
1796 esimene vaktsineerimine.
?Koch ja Pasteur
1880 esitasid haiguse "idu teooria
?Kas viirused on elus või eluta?
Elus organismid:
1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped
2) evolutsioneeruvad
3) muteeruvad
Eluta organismid:
1) puudub iseseisev ainevahetus
2) ei pajune ilma peremeesrakuta
3) puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad
bioloogilised objektid.
Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid.
?Viiruste ehitus
Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud,
mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk.
?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
10
docx
Viirused, bakterid ja GMO
Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte
Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda
ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest
Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate
Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi
ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda
DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA
RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA
Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada
otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi
paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu
Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne
valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid
Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid