Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused (0)

1 Hindamata
Punktid




Bioloogia(bakterid, viirused, geneetika) BAKTERID- prokarüoodid e eeltuumsed ainuraksed organismid, kes paljunevad pooldudes.
Ürgbakterid e arhed- bakterite eellased, ekstremofiilid (said hakkama keerulistes tingimustes) Piilid - narmastik e fimbriad (vajalikud bakteriraku kinnituseks ja vahel geneetilise informatsiooni
vahetuseks)
Kapsel e kihn - kaitseb (kõige välimine kiht)
Kest - annab rakule kuju  ja kaitseb membraani (keskmine kiht)
Membraan -tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse 
Vibur - tagab liikuvuse
Ribosoomid -toodavad valke, rakuaku
DNA - pärilikkusaine, tuum puudub
Plasmiidid (väike rõngas DNA) - iseseisvad molekulid, toodavad spetsiifilisi valke, mis lubavad 
keskkonnas hakkama saada, määravad raku mitmesuguseid omadusi
Paljunemine: ● Vertikaalne paljunemine (järglased): Geneetilist materjali antakse edasi pooldumise teel tütarrakkudele ehk järgmisele põlvkonnale 
(mitoos)  ● Horisontaalne ülekanne (generatsioon): Tänu sellele saavad sama generatsiooni bakterid uusi omadusi, Tänu sellele toimub kiire 
evolutsioon, mis põhjustab nt resistentsust antibiootikumide suhtes. Kasutab sekspiili, et jagada 
sama generatsiooni bakteritele plasmiide.  ● Bakterid liigitatakse kuju järgi: 1) kerabakterid e kokid 2)pulkbakterid e batsillid  3)spirillid e spiraalsed 4)keeritsbakterid e spiroheelid 5)jätkega bakterid e komajad 6) 
niitjad bakterid


● Bakterid jaotatakse: 1)Autotroofid (fotosüntees) 2)Heterotroofid (aeroobne,  anaeroobne) ● Bakterid looduses: 1)Lagundajad e destruendid mullas 2)Produtsendid ookenides -  tsüanobakterid 3) Sümbiondid taimede, loomade, seentega. MÜGARBAKTERID (mulla 
rikastamine lämmastikuga). 4) Patogeenid e halvad sümbiondid, haigustekitajad. ● Antibiootikumid: ained, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid protsesse ja mida  kasutatakse bakternakkuste raviks. ● Baktereid kasutatakse: 1) Toiduainetööstus. Piim, jogurt -piimhappebakterid. Tainas -  pärm. Biokeefir, biojogurt. Probiootikumid 2) Biokütus- ja materjalitööstus. Bioplast, 
Maagi töötlemine, Bioremediatsioon - biopuhastamine (puhastavad naftajääke 
konteineritest. Prügimägede lagundajad - biogaas. Insuliini tootmine Haigused:  Haigus Sümptomid Levimine Ennetamine Ravi Tuberkoloos Nõrkus, jõuetus, 
palavik, mädane 
röga, 
kauakestev köha Õhu kaudu, 
piisknakkus Vaktsineerimine,
Haigega 
kokkupuute 
vältimine Antibiootikumide
ga ravi vähemalt
6 kuud. Puukborrelioos Väsimus, 
peavalu, nõrkus,
spetsiifiline 
nahapunetus Puugi peal olev 
bakter võib 
nakatada inimest Kanda heledaid 
riideid metsas, 
olla 
tähelepanelik,
Puugi kohene 
eemaldamine! Antibiootikumide
ga ravi Gonorröa e 
tripper
Naistel/meestel 
rohekas-kollane 
eritis 
suguelunditest
Valulikus 
kusemisel Kaitsmata 
vahekord Kondoomi 
kasutamine, 
juhuslike 
vahekordade 
vältimine Klamüdioosi ravi Salmonella Iiveldus, 
peavalu, palavik,
oksendamine, 
äge kõhulahtisus Saastunud toidu 
ja joogiga 
(Eelkõige 
munad, piim) 
Levitajaks 
koduloomad Hoolitseda 
toiduhügeeni 
eest Antibiootikumrav
i Süüfilis Roosakaspunas
ed haavandid, 
lümfisõlmede 
suurenemine Kaitsmata 
vahekord, vahel 
harva 
mittesuguliselt nt
verega Kondoomi 
kasutamine, 
juhuslike 
vahekordade 
vältimine Algses 
staadiumis allub 
antibiootikumravi
le Muhkkatk Lümfisõlmede 
mädane põletik,  Katkuhaiged 
närilised, kelle  Tuleb hoiduda 
närilistest ja  Antibiootikumrav
i


hingamisteede 
põletik, palavik, 
peavalu karvades on 
kirbud katkuhaigetest Koolera Oksendamine, 
peavalu, palavik,
nõrkus, kuiv 
nahk Saastunud 
joogivee ja 
toiduga Vaktsineerimise
ga on võimalik 
ennetada. 
Hoolitseda 
toiduhügeeni 
eest, juua 
puhast vett Antibiootikumid, 
mis hävitavad 
koolerabakterit VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes 
paljunevad bioloogilised objektid.
Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid
1796 - I vaktsiin rõugete vastu
Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab 
vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. 
Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped
● Evolutsioneeruvad
● Muteeruvad ● Puudub ainevahetus
● Ei paljune peremeesrakuta
● Puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakestena e virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Kapsiid - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viituse genoomi peremeesrakku. 
Ümbris - moodustub tavaliselt peremeesraku membraanist!
Viiruse mRNA sünteesitakse vastavalt peremeesraku olenevalt kas tuumas või 
tsütoplasmas.Viiruse mRNA pealt sünteesitakse valke, mida on vaja viiruse paljunemiseks. 
Viiruse genoom võib siseneda ka peremeesraku genoomi. 
Geenide ülesanded:  ● Replikatsioonigeenid - kindlustavad viiruse genoomi paljunemise


● Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesraku ainevahetust endale soodsamaks
● Struktuurgeenid- kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused jaotatakse nukelotiinhappe alusel:  ● DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom)
● RNA-viirused (punetised, puukensefaliit, lastehalvatus)
● DNA ja RNA (HIV, B-hepatiit) Viiruste paljunemise etapid:  1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile
2. Viirus siseneb rakku
3. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani
4. Viirusosakese nukeliinhape koos kapsiidiga sisenevad raku tsütoplasmasse
5. Viirusosake (DNA/RNA) vabaneb kapsiidist  Edasi läheb kas lüütiline v lüsogeenne:  Lüütiline (Aktiivne elutsükkel) Lüsogeenne (Passiivne) 1. Viiruse nukleiinhape replitseerub  rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustuvad uued viirusosakesed,  sünteesitakse ümber kapsiid 3. Rakumembraan laguneb, rakk  hukkub, viirused väljuvad 4. Peremeesraku  membraanist  võetakse osake kaasa ümbriseks 1. Viirusel nukleiinhape seostub  bakteriraku kromosoomi 2. Viiruse nukleiinhappe on mõni aeg  inaktiivses olekus 3. Bakterirakk paljuneb
4. Järgneb lüütiline tsükkel  Sellised haigused on nt HIV ja herpes 
(kroonilised haigused) Haigused: Viirushaigus Sümptomid Levimine Ennetamine Gripiviirus. -RNA 
viirus.  Palavik, nõrkus, 
hingamisteede 
ärritus, valulikud 
silmad Piisknakkus Käte pesemine ja 
pindade 
desifitseerimine, 
Nakatunuga 
kokkupuute vältimine.
Vaktsineerimine C-hepatiit. +RNA 
ahelaga viirus Haigus kulgeb 
enamasti 
sümptomiteta. 
Kollasilmsus. Verekontakt, 
steriliseerimata 
meditsiinitarvikud, 
narkootikume 
süstides Mitte süstida 
narkootikume ja neid 
süstlaid jagada. 
Steriliseerida 
meditsiinitarvikuid Rõuged. DNA viirus Villid kehal, palavik  Piisknakkus, õhu 
kaudu Vaktsineerimine AIDS. RNA genoom, 
mille põhjal 
sünteesitakse DNA  Immuunpuudulikkus, 
mis teeb organismi 
vastuvõtlikuks teistele
haigustele Seksuaalkontakt, 
rinnapiim, veri Kasutada vahekorra 
ajal kondoomi, et 
ennetada HIVi. 
Otsene ravi puudub. Papilloomviirus Soolatüükad,  Levib lähedase  Vaktsineerides saab 


kondüloomid füüsilise kontakti teel 
nahalt nahale ennetada. Herpes Stressi korral 
avalduvad 
ebameeldivad villid 
suupiirkonnas või 
gentiaalidel. (90% 
inimkonnast)  Nahkkontakti kaudu, 
kehavedelikud Ennetamine: idk ärge
pange illi vms. Rakenduslik BIOTEHNOLOOGIA. 1. Geenitehnoloogia - teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude,  organismide ja viiruste geneerilist infot.  2. Geeniteraapia - haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel
3. Geneetiliselt muundatud organism - organism v viirus, mille geene on  geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud v mille genoomi on siirdatud uusi geene 4. Biotehnoloogia - rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse inimestele vajalike  ainete tootmiseks 5. Bioremediatsioon - bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete  eemaldamiseks keskkonnast 6. Bioinformaatika - bioloogia ja informaatika teadmisi ühendav teadusharu, milles  töötatakse välja meetodeid bioloogilise info analüüsimiseks arvutites 7. Nanotehnoloogia - rakendusteadus, mis tegeleb nanomeetrites mõõdetavate seadmete ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega.  8. Farmakogenoomika - teadusharu, mis püüab luua igaühele kõige paremini sobivat  ravimit, võttes arvesse genotüüpide erinevusi 9. Proteoomika - teadusharu, mis uurib valkude avaldumistasemete seoseid, kasutades  tõhusaid analüüsiseadmeid ja infotehnoloogiat. 10.  Funktsionaalsed toiduained - biotehnoloogiliselt töödeldud toidutained, mis peaksid  aitama inimestel haigusi vältida Loodusteadused: 1) Fundamentaalteadused (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia) 
2)Rakendusteadused (Rakendusbioloogia) Biotehnoloogilised eelised Puudused ● Energiasäästlik
● Odav tooraine
● Jäätmevaba ● Võtab palju aega
● Saab toota ainult organismide  elutegevuse tagajärjel moodustuvaid 
aineid ● Organismid on tundlikud  keskkonnategurite suhes Biotehnoloogia toiduainetööstuses:  ● Piimatooted (piimhappebakterid), alkohol(käärimine)
● Hapendamine - kapsas, kurk. Pärm - tainas
● Hallitusjuust, salaami -pintselhallik
● Funktsionaalne toit.
● Baktereid kasutatakse : hapupiim, äädikas, jogurt, hapukapsas,salaami


Põllumajandus:  ● Bakterid silo valmistamisel
● Mügarbakterid küntakse mulda - lämmastikuringe
● Biotõrje, bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt Tööstus:  ● kütused  - raps, etanool, metaan
● Bioplast - teatud bakterid võimaldavad looduslagunevat bioplasti toota.
● Biogaas- metaan, bakterite abil toodetakse loomasõnnikust, reoveesettest, biomassist  jne ● Bakterid puhastavad reovett. Akiivmuda - lagundavad orgaanilisi aineid.  Meditsiin:  ● Antibiootikumid (hallitusseened), penitsiliin 
● Insuliin (tänu bakterile)
● Kasvuhormoon (bakter)
● B-hepatiidi vaktsiin (pärmseen)
● Papilloomi vaktsiin (putukas)
● Mitmed ensüümid, hormoonid KLOONIMINE:  - Geneetiliselt identsete järglaste saamine üksikobjektist (DNAst, rakust, organismist) 1. EMBRÜONAALKLOONIMINE(varajase loote nt moorula rakkude kasutatamine  järglaste saamiseks) -Varase embrüo rakud on totipotentsed (totaalne potentsiaal), need eraldatakse ja viiakse 
mitmetesse emasloomadesse
-Igast rakust saab areneda tervikorganism
-Kõik nad on geneetiliselt ühesugused ja sarnane sügoodiga.  2. TUUMKLOONIMINE (keharaku tuuma viimisel tuumata munarakku saadakse uus  organism) Etapid: 1) Võetakse ühe looma somaatiline diploidne keharakk ja teise looma munarakk. 2
Eemaldatakse tuum keharakust ja munarakust. 3) Keharakust võetud tuum pannakse 
munarakku 4) munarakule antakse elektrilöök, et algaks jagunemine 5)munarakk uue tuumaga 
pannakse surrogaatlooma kasvama. 
-1997. A klooniti  DOLLY 
-Täiskasvanud imetaja keharakku saab muuta tagasi tüvirakuks, mida saab muuta misiganes 
rakuks, sest on olemas  kogu organismi geneeriline informatsioon 3. RAVIKLOONIMINE TÜVIRAKKUDEST - Tüvirakud, mis on totipotentsed, (saadakse mõne päeva vanusest embrüost) võivad areneda 
peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks
-Eraldatakse tüvirakud, kasvatatakse ja paljundatakse laboratooriumis
-Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muutuvad vastava koe 
rakkudeks ning asendavad kahjustunud rakke
(- alternatiivina võib tüvirakkudest vajalikud rakud kasvatada ka laboris enne nende organismi 
siirdamist)
Meristeempaljundus: ● Kasutatakse taime algkoe rakke


● Saadakse raskestipaljundavate liikide istutusmaterjali kiire järelkasv
● Tekkivad taime-isendid on üksteise kloonid
● Saadakse kindlaste sordiomadustega taimed
● Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised e totipotentsed. Milleks kloonida?  ● Selleks et saada heade omadustega järglasi 
● Hävimisohus olevate liikide säilimiseks
● Ravikloonimisel saadud embrüo in vitro rakke kasutatakse ravi otstarbel
● Transgeensete organismide saamiseks Hübridoom saadakse valge verelibled + kasvajarakud
Monoklonaalsed antikehad: ● Kasutatakse nt raseduse testimisel rasedushormooni määramisel uriinis
● Sobivad viiruse kindla tüve määramiseks
● Monoklonaalsete antikehade teke kutsutakse esile mingi kindla antigeeniga.  Rakuteraapia - tüvirakke kahjustanud kudede taastamisel (embrüonaalsed tüvirakud, 
nabaväädi tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud)
GMO - transgeensed organismid, kellesse on viidud võõraid geene (geneetiliselt muundatud 
organismid)
GMO toidu miinused:  ● Looduslik geeniülekanne kultuurtaimelt umbrohule
● Allergianähtuste sagenemine GMOde kasutamisel toiduks
● Teadmata koosmõjud sisseviidud uue geeni ning olemasoleva geenide vahel
● Eetikaprobleem
● Võimalik negatiivne mõju keskkonnale ja inimese organismile GMO toidu eelised:  ● Suurem saagikus lahendaks näljaprobeeme
● Kultuurtaimede suurem elujõulisus
● Soovitud tulemus saadakse kiiresti
● Keskkonna saastuse vähendamine
● Geenide avaldumist saab reguleerida
Vasakule Paremale
Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #1 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #2 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #3 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #4 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #5 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #6 Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 416419 Õppematerjali autor
Bakterid, viirused, geneetika, haigused lühikonspekt

Sarnased õppematerjalid

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl
8
pdf

Viiruste ja bakterite KT konspekt-12 kl

DNA-lõik võis ajapikku hankida endale kaitsva valguümbrise ja omandada võime ühest rakust teise liikuda. Viiruste ehitus. Erinevate osade ülesanded Genoom (DNA või RNA) – sisaldab pärilikku infot Kapsiid (valguline kate) – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist Viiruste paljunemisvõimalused Lüütiline tsükkel Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab rakku oma genoomi Viirus sisestab rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesraku genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber hulka Viiruse genoom püsib pikka aega inaktiivsena Peremees rakus paljundatakse viiruse genoomi

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.

Bioloogia
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.

Bioloogia
Bioloogia viirused ja bakterid konspekt
3
doc

Bioloogia viirused ja bakterid konspekt

Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.

Bioloogia
Bakterid ja viirused
8
doc

Bakterid ja viirused

Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega.

Bioloogia
Molekulaargeneetika alused ja viirused
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.

Bioloogia
Keskkooli konspekt bioloogias
9
doc

Keskkooli konspekt bioloogias

Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.

Bioloogia
Viirused-bakterid ja GMO
10
docx

Viirused, bakterid ja GMO

Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaarsed mRNA-molekulid Bakteriofaag – viirus, mis nakatab baktereid

Mikrobioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun