Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Mis tekitab grippi valgukomponendi järgi, mida haigestumist? tuntakse kui viiruse pinna antigeene hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi Gripi tekitaja on viirus, mis (N). Viiruses toimuvad pidevalt ründab põhiliselt ülemisi pisikesed geneetilised muutused, hingamisteid nina, kurku, bronhe ja mistõttu tuleb vaktsiini igal aastal harvem ka kopse. Tavaliselt kestab uuendada. A-tüüp muteerub haigus umbes nädal aega. sagedamini kui B-tüüp. Iseloomulik on lühikese aja jooksul
Pärilikkus-looduse seaduspärasus, mille järgi järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.Geneetika-teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi.Genoom-ühesuguses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genotüüp-ühele isendile omaste geenide kogum(sellest sõltub tunnuste esinemine). Fenotüüp-vaadeldavate tunnuste kogum.Replikatsioon-DNA süntees. Eelneb raku jagunemisele. Geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Transkriptsioon- RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transport...
1. viiruste ehitus Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel
seega ei saa ainult LV-ga inimene pikemaks evolutsioneeruda. Appi tõttab pidev uute variantide teke. Seda nii uute mutatsioonide näol kui seksuaalselt paljunevatel liikidel läbi rekombinatsioooni. Kui võimas on mutatsiooniline jõud uute variantide tekitamisel. Ekstreemne näide HIV. Keskmisel AIDSi haigel tekib umbes 1012 uut viirust päevas. Viiruse genoom on umbes 104 nukleotiidi pikk ja mutatsioonikiirus umbes 1 104 nukleotiidi kohta ühes replikatsioonis. Seega on igas uues viiruses umbes üks uus mutatsioon ja iga päev tuleb 1012 uut viirusvarianti. Seega variante on tohutult. Ja tuletame meelde, et 3TC resistentsuseks oli vaja ühte mutatsiooni. See tekib iga päev! Ja ravi alustamisel sõelutakse kiiresti välja. mutatsioonid on juhuslikud ega tüüri evolutsiooni mingis kindlas suunas Mingis suunas toimuvate muutuste korral on suunavaks teguriks valik, mitte mutatsioon. Vastupidine masinavärk: organism tunnetab keskkonna
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. Järelikult on GM taimede tootmine keskkonnaeetika kohalt ebaeetiline. Suurt ohtu näevad GM taimedes mahepõllumajandusega tegelevad põllumehed, sest õietolmu levides saastub ka mahevili. Nii on juhtunud Kanadas, kus kohaliku põllumehe põllult leiti suurettevõtte poolt patenteeritud rapsi, mis oli sinna tuule kaudu levinud. Kohus mõistis põllumehe süüdi patendivarguses.
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5. Osadel bakteritel on kest kaetud valgulise ehitusega piilidega (mille abil bakterid kinnituvad substraadile või üksteisega), piilide vahendusel toimub plasmiidide vahetus 6. ...
(Genoomi järgi jaotamine) · Genoomi katab ja kaitseb valguline kest e kapsiid. · Ümbris on pärit peremeesrakust. · Bakteriofaagid(näevad välja nagu tulnukad) bakteritapjad, nakatab baktereid. Kõigil bakteritel on omad bakteriofaagid. · · Bakteriofaagi osad päis, kaelus, saband, kinnitusplaat. Kõik osad koosnevad valkudest. Alusplaat koos 6 kinnitusniidiga. · Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) · Retroviirused DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil · Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid,
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Ühtlasi suureneb umbrohumürkide kasutamine, mille tulemusel levib looduses rohkem mürkaineid ja tekivad mürgikindlad umbrohud. Kasvab ka surve teatud putukaliikidele, mis mõjutab ökoloogilist tasakaalu. Taimed, kes toodavad ise pestitsiide, eraldavad loodusesse ja toidulauale üha enam toksiine ning geenisiirdamine võib viia horisontaale siirdumiseni ja rekombineerumiseni, millest tulenevalt võivad tekkida uued mikroorganismid ja viiruses, mille mõju on võimatu ennustada. [8] Euroopas suhtutakse GM- kultuuridesse skeptiliselt, sest mõningate uuringute tulemusel näriliste näol on tähendatud muutusi nende seedeekstraktis ja immuunsüsteemis. On avastatud võimalus, et pärilikult muundatud toidu DNA antakse seedeekstraktis edasi toitu lagundavatele bakteritele, mis muudab kogu talitlust. Sellest johtuvalt võivad vallanduda epideemiad, kuna bakter ei allu enam antibiootikumide toimele. Ühtlasi võidakse
koodikirje (A0h või A2h), siis muudetakse tema koodi off-set, liites sinna juurde viiruse pikkuse, ja lõpus kontrollsummat. Kui kirje on esimene koodikirje ja koodi off-set ei ole 100h, siis otsustatakse, et tegemist ei ole COM-faili jaoks mõeldud OBJ mooduliga ja jäetakse fail puutumata. Kui tegemist on viimase kirjega, siis loetakse see mällu, kirjutatakse asemele tavalise koodi kirjena viiruse kood ja pannakse viimane kirje tagasi faili. Mingeid muid kõrvalefekte peale paljunemise viiruses ei esine. Samuti ei sisalda ta mingi hävitavat koodi. Viiruse koodis on lahtiselt näha teksti: Shifting Objective Virus 3.0 © 1994 Stormbringer [Phalcon/Skism] Kudos go to The Nightmare! Viirusega seoses tekib üks probleem. Nimelt on Shifting Objective võimeline korralikult töötama vaid COM-failis, aga OBJ-failis ei ole kuskil kirjas, et konkreetne moodul peaks saama COM-failiks. Keegi ei keela meil COM-failina mõeldud OBJ- moodulit linkimast EXE-failiks
" Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise täpselt, millisel teel nakkust saadakse ja kardavad nakatumist. Ega töötajad nendega ka tegeleda ei tahtvat. "Tsoonis on too X. blokk kõikide põlu all." Aga keegi ei tahtvat viirusekandjaid oma blokki. Oletab, et asi ei ole äkki mitte niivõrd viiruses, kuivõrd selles, et suur enamus on sellised narkomaanid, kellele on olnud omane nn ,,narkari ahnus". Narkomaane olevat praegu paljudes blokkides, aga need suudavad end kontrollida, ei tekita teistele probleeme. Viirusekandjast narkomaanist arvatakse, et just tema tekitab probleeme. Mitte niivõrd ehk oma viirusega, kuivõrd nimelt oma narkoihalusega. Aga lisaprobleeme polevat kellelgi vaja. "Ka vabaduses on kindlasti lisaprobleeme - kui teada saadakse, et oled viirusekandja, siis
) § Vedelsöötmes ~109- 1010 küllastustasemel, bakterite sademes ~ 1012 rakku/g. § Rakutuuma puudumine; § Monokromosomaalsus ja haploidsus; § DNA on kogu oma pikkuses funktsionaalne; § Prokarüootsed rakud poolduvad mitoosita Nukleiinhapped DNA info kandja, säilitaja ja vahendaja; (bakterites, seentes, algloomades, viirustes). DNA jaguneb: § kromosomaalne DNA obligatoorne; § ekstrakromosomaalne DNA pole obligatoorne. RNA info kandja ja säilitaja mõnes viiruses ja bakteriofaagis (onkogeensed viirused, HIV), universaalne info vahendaja (mRNA). Baketerite genoom § DNA kompaktne kogum - nukleoid § Üks kromosoom § Tsirkulaarne kaheahelaline helikaalne DNA § Kahesuunaline § Binaarne pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106
Vesiikulite liikumine on täpselt organiseeritud, see toimub ER-st Golgi suunas ja sealt edasi raku välispinnale. (i sure hope so) 16.)Nimetage organelle mis on ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist. Kuidas ja kus sellised kompleksid tekivad, mis on nende ülesanded? Lipiidse kestaga viiruste (gripiviirus, HIV) sisenemine inimese rakkudesse tagatakse SNARE ja Rab valkude sarnaste ühildumisvalkude (ingl. fusion)olemasoluga viiruses. Need valgud on viiruse kesta integraalsed valgud, mis sisenevad märklaudmembraani lipiidsesse kaksikkihti, mis põhjustab viiruse ja rakumembraani lipiidse kihi lähenemist ja kokkusulamist. Maksarakud produtseerivad peamiselt VLDL (ingl very low density lipoprotein) lipoproteiinseid komplekse, mis struktuurilt on sarnased taimede oleosoomidega (ümbritsetud poolega lipiidsest kaksikkihist). 17.)Kuidas tagatakse valkude õige konformatsiooni teke ER-is. Kuidas märgistatakse ja
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
I-s on 3 vesiniksidet. I hakkab C-ga paarduma, nukleotiidi tähendus on muutunud. See on oluline premRNA splaissimisel, RNA replikatsioonil, RNA degradatsiooni seisukohast. gRNA (guide RNA) esineb kohas, kus kindlas kohas splaissitakse. Selle alusel muudetakse sihtmärk RNA järjestust. RNA toimetamine ja viirusvastuse seos! RNA järjestust muutvad ensüümid seonduvad viiruse RNA-ga. Viirus võtab RNA järjest enam muutva ensüümi ja see tekitab viiruses mutatsiooni. Pärast 3-4 replitseerumist ei suuda viirus toota ühtegi funktsionaalset valku. Viiruste vastu võitlemine. HIV-il on mehhanism, mis kaitseb selle mehhanismi eest. Imetajates on 3 tüüpi toimetamist: 1) U nukleotiidi lisamine (gRNA vahendusel) RNA transkriptil. U nukleotiidid pannakse sinna toimetamise käigus (muidu neid ei ole RNA koosseisus). Toimetamine esineb väga vähestes geenides. Igasugune RNA toimetamne toimub väikeste RNA-de vahendusel, mida nimetatakse gRNA-ks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
