2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes" 2011 Paulo Yves Jamiaque'i "Härra Amilcaris" 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) Kauksi Ülle "Pekos" 2011 Mervyn Martin McDonaghi "Kadunud käes" Teistes teatrites 2002 ajakirjanik Kägu August Kitzbergi "Suures kosjasõidus ümber Eesti" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2002 Istvan Kadar Ferenc Molnári "Liilias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Draamateater) 2003 Don Leonard Gersche näidendis "Liblikad on vabad" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, Eesti Riiklik Nukuteater) 2003 Martellus George Bernard Shaw näidendis "Tagasi Metuusala juurde" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö)
Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris · 2004 Kaj Jevgeni Svartsi "Lumekuningannas" · 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003) · Altermann Andrus Kivirähk "Teatriparadiis" (2006) · Pietro Toomas Hussar, Gabriel Garcia Marquez "Sada aastat..." (2006) · Prints, Poiss, Röövel Olav Ehala, Leelo Tungal "Lumekuninganna" (2006) · Felix Humble Charlotte Jones "Mesimees" (2007) · Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppard "Hüppajad" (2007) · Peter C.S. Lewis "Lõvi, nõid ja riidekapp" (2007) · Roger Edward Albee "Kõik aias" (2006)
..... 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................29 LISA.................................................................................................................................. 31 Vorm A.1. Lehekülje külgesitus lehekülje numbrita[2]. .............................................. 32 Joonis B.1. Töö üldstruktuur ja tööosade järjestus [3].................................................. 34 Vorm C.1. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 1) [4]........................................36 3 Vorm C.2. Bakalaureusetöö tiitellehe esikülg (variant 2) [4]........................................37 Vorm C.3. Magistritöö tiitelleht [5]...............................................................................39 Vorm C.4. Bakalaureusetöö tiitellehe sisekülg [4]. ......................................................41 Vorm C.5
Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides. Teema valikul sai määravaks autori varasem töökogemus digiTV valdkonnas ja isiklikud huvid digiTV arenguvõimaluste vastu. Teema aktuaalsust põhjendab asjaolu, et digitaaltelevisiooni ja sotsiaalmeedia rakendustega integreeritud lahendused on saanud lähiaastatel suure arenguhoo ning on muutumas järjest kasutajakesksemaks ja sotsiaalsemaks. Uudsust pakub käesolev bakalaureusetöö ka Eesti digiTV teenusepakkujate lahendustesse ja ennustab, millised võiksid olla tulevikus Eestis toimivad lahendused. Antud bakalaureusetöö uurimusprobleemiks on digiTV ja sotsiaalmeedia sulandumise trendid, millele vastuse leidmine läbi disainiprotsessi, on ühtlasi ka töö pea-eesmärgiks. Eesmärgi saavutamiseks töö autor: 1. Analüüsib, millised olemasolevad sotsiaalmeedia lahendused ja funktsionaalsused võiksid sobida digiTVga integreerimiseks. 2
Kõik vajalikud elemendid paigutatakse eraldi ridadena ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta. Tiitellehele tuleb märkida: kooli nimetus suurtähtedega: TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL (paksus kirjas Bold, kirja suurus 12 punkti); Virumaa Kolledz (Bold, kirja suurus 12 punkti); autori ees- ja perekonnanimi (Bold, kirja suurus 12-14 punkti); töö pealkiri suurtähtedega, (Bold, Kirja suurus 16-20 punkti); töö liik bakalaureusetöö (Bold, kirja suurus 14 punkti); töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi, mille ette lisatakse tema teadulik kraad selle omamisel (Bold, kirja suurus 12 punkti); töö valmimise koht (linn) ja aeg samale reale ilma komata: Tallinn aasta (Bold, kirja suurus 12 punkti); kui töö kirjutatakse vene või inglise keeles, siis tiitellehel töö pealkirja all esitatakse töö pealkiri ka töö keeles (töö pealkiri suurtähtedega, Bold, kirja suurus 14 punkti).
klientide teenindamisele. Suure nõudlusega müügilt tugeva konkurentsiga teenindamisele üle minek nõuab turul tegutsevatelt ettevõtetelt strateegilisi muudatusi. Kuna üleminekuperiood on juba mõnda aega kestnud, on ettevõtted osaliselt asunud oma strateegiad muutma. Kuivõrd tegelikkuses tugeva konkurentsiga teenindussektoris opereerimiseks on ettevõtted sunnitud läbi tegema põhjalikud strateegilised muudatused, tuleb esimese sammuna paika panna fundamentaalsed alused. Käesolev bakalaureusetöö käsitleb ühte teenindusettevõtete tegevuse fundamentaalse aluse – strateegilise teeninduskontseptsiooni – olemust. Teema on sedavõrd tähtis, kuna analüüsialuse ettevõtte edasiseks arenguks on kriitiline viia tegevus vastavusse strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega. Töö eesmärgiks on analüüsida ettevõtte tegevuse vastavust strateegilise teeninduskontseptsiooni põhimõtetega. Analüüsi aluseks on valitud Eesti
Raamatukogu ülesanne Kristin Vaher a) Neli märksõna seoses Jerl Nordeni lõputööga „Ülevaade visuaali eripäradest koomiksis“ : • „Koomiks“ Asendab: sarjapildid Kitsamad: mangad manga's Seotud: Batman (tegelaskuju) Batman (character); Dark Knight graafilised romaanid graphic novels huumor humour joonistus drawing pildiraamatud picture books Ämblikmees (tegelaskuju) Spider-Man (character) Valdkonnad: AJAKIRJANDUS. KOMMUNIKATSIOON. MEEDIA. REKLAAM. KUNST. ARHITEKTUUR. • „Lõputöö“ Laiemad: üliõpilastööd undergraduate theses Seotud: kutseõpe vocational training täienduskoolitus continuing training; further training; in-service training Valdkonnad: HARIDUS. PEDAGOOGIKA. • ...
48psühholoogia esimese kursuse tudengeid ning uuringust selgus, et 46% üliõpilastest peaaegu 49alati viivitasid oma kodutööde kirjutamisega ja 35% leidsid, et tegu on probleemiga. Sirin 50(2011) aga viis läbi uuringu 1543 üliõpilase seas, kust selgus, et valdav enamus oli arvamusel, 51et prokrastineeriv käitumine on mõjutanud nende akadeemilisi saavutusi. 52 Autorile teadaolevalt on Eestis prokrastinatsiooniülikoolis vähe uuritud. 2014. aastal 53uuriti bakalaureusetöö raames prokrastineerivat käitumist TÜ filosoofia- ja matemaatika- 54informaatikateaduskonna tudengite seas, millest selgus, et enamus tudengitest 55prokrastineerisid akadeemiliste tegevustega. Uurimuses osalejatest 68,8% prokrastineerisid 56kirjalike töödega ning 57,1% prokrastineerisid eksamiteks õppimisel. Prokrastineerivat 57käitumist soovisid vähendada üle pooled uurimuses osalejatest (Joonas, 2014). Autorile 58teadaolevalt rohkem selle teema kohaseid uuringuid ei ole. 59 2009
Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas'' Kadri Tammar magistritöö ''Kooli ja vanemate tõlgenused koduõppest kui koostööst'' Hanna Kruusamägi magistritöö ''Koduõpe alternatiivne haridusvõimalus Eesti ja USA Kansase osariigi näitel'' http://www.homeschool.com/ http://www.koduope.ee/ http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-214/Kodu%C3%B5pe-%E2%80% https://www.riigiteataja.ee/akt/13349120 http://articles.familylobby.com/212-the-most-common-home-schoolin
Kodus õppival lastel kõrgemad testide tulemused Sotsialiseerumine pole probleem Müüdid ''Lapsed ei sotsialiseeru'' ''Koduõppe lapsed passivad päev otsa kodus'' ''Keegi ei võta koduõppes saadud hindeid tõsiselt'' ''Õpitakse kodus, sest koolist visati välja'' ''Koduõppe lapsed on kohutavalt häbelikud'' ''Koduõppe peredel pole piisavalt Kasutaud kirjandus Hanna Kruusamägi bakalaureusetöö ''Koduõpetus Eestis ja Ameerikas'' Kadri Tammar magistritöö ''Kooli ja vanemate tõlgenused koduõppest kui koostööst'' Hanna Kruusamägi magistritöö ''Koduõpe alternatiivne haridusvõimalus Eesti ja USA Kansase osariigi näitel'' http://www.homeschool.com/ http://www.koduope.ee/ http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-214/Kodu%C3%B5pe-%E2%80% https://www.riigiteataja.ee/akt/13349120 http://articles.familylobby.com/212-the-most-common-home-schoolin
Kui inimene pöörab piisavalt tähelepanu liigikaitsele, siis on võimalik, et ka mustlaik- apollode arv Eestis suureneb. 9 Kasutatud kirjandus Ader, A. ja Tartes, u. (2010). Eesti looduskaitse. Tallinn, Keskkonnaamet. Boronina, V. ja Kabucis, L. (2011). Saagem tuttavaks niidud. Lätimaa Looduse Fond Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö Sterry, P. ja Mackay, A. (2005). Looduse taskuraamat. Liblikad. Tallinn, Varrak. Viidalepp, J. (2000). Mustlaik-apollo. ( Parnassius mnemosyne) Eestis. Tallinn, Teaduste Akadeemia kirjastus. http://et.wikipedia.org/wiki/Mustlaik-apollo http://koolielu.ee/waramu/view/1-b07ac97d-551c-4ab7-b8c7- c9711fe6eeaa 10
sidumistaskusse. Enamlevinud inhibiitorid on ATP- konkurentsed inhibiitorid. · ATP- konkurentseid inhibiitoreid arendatakse eelkõige ravimitööstuses erinevate haiguste raviks. Näiteks üheks paljutõotavaks ravimikandidaadiks on 4-fenüülamino- kinasoliiniderivaat ZD 1839, mis on disainitud vähi raviks. KASUTATUD KIRJANDUS · ENE 3 · www.google.ee · www.neti.ee · Tartu Ülikooli Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna Keemia Instituudi bakalaureusetöö. · Biokeemilise katalüüsi ja metabolismi 30.08.2005. a. loeng.
3. pöörata tähelepanu õigele istumisasendile (vt joonis 1). Kui tekib vajadus töötada kohas, kus pole korralikku töölauda ja tooli, tuleb kehaasendit tihti vahetada, teha sagedamini ja pikemaid pause. Joonis 1. Korrektne istumise asend arvutiga töötamisel. Allikas: http://www.accessbackcare.com Kasutatud allikad: Grossmann, T. (2009). Arvuti ja õpilase tervis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Eesti mehe statistiline portree. (2012). Külastatud aadressil http://statistikaamet.wordpress.com/2012/11/08/eesti-mehe-statistiline-portree/ Luik, P. (2008). Õpilaste teadmised ja huvitatus arvuti riistvarast. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele. (2001). Riigi Teataja. Külastatud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/27096 The importance of good posture. (2013)
Küsitluse eesmärgiks on saada aimu tudengite reisiharjumustes ning vastamisega annate panuse turismivõimaluste soodustamiseks tudengite jaoks. Küsitlus koosneb neljateiskümnest küsimusest ning vastamine võtab aega umbes 5 minutit. Vastamiseks tõmmake sobivaimale variandile ring ümber. Vastused on konfidentsiaalsed ning ei kuulu avalikustamisele kolmandatele isikutele. Saadud andmeid kasutatakse üldistatud kujul vaid bakalaureusetöö raames. Küsimuste korral palun saata kiri aadressile [email protected] Kõigi vastajate vahel loosime välja kolm 50€ väärtuses Nordica kinkekaarti. Jõudu tööle! *Reisi all peetakse silmas Eestist eemal viibimist vähemalt 24h turismi eesmärgil. 1. Kui reisihimuliseks peate ennast? Ei pea üldse 1 2 3 4 5 Olen väga reisihimuline 2
Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp Tärklise keemiline koostis (taimsete polüsahhariidide kogum) · Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs mis reageerib veega. · Koosneb glükoosijääkidest-Tärklist leidub kahe põhivormina:amüloosi ja amülopektiiniga.Amüloos(molekumass on väiksem)Amülopektiin(ruumikas ja haruline st...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre:
Konfliktile lahenduste leidmist raskendab asjaolu, et osapooli on palju ning ei tehta omavahel koostööd. Kodusõja tagajärjel on tekkinud Euroopas põgenike kriis, mis on lõhestanud siinsed inimesed ning sütitanud võõraviha paljudes inimestes. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C3%BCria#Ajalugu https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/suuriamaailmakultuurilooukshalle/ https://en.wikipedia.org/wiki/Temple_of_Bel#cite_noteGates1 Marek Goldmani bakalaureusetöö "Süüria kodusõja põhjused: Süüria kodusõda kui religioonidevaheline konflikt" 2016 https://www.theguardian.com/environment/2016/mar/02/syrias-drought-has-likely-been-its-worst- in-900-years www.bbc.com/news/world-europe-34131911
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused
Toodet võib põletada Leegiga tikk - tähistab põhiliselt plastiktooteid ja -materjale, mida võib põletada. Viska prügikasti (Trash it) Selle ökomärgiga soovitakse kauba ostjale meelde tuletada, et ta selle pakendit (jäätisepaberit, suitsupakki jne) hooletult maha ei viskaks WWF Panda Märk on kujunenud rohkem informeeritavaks ja ei suuda konkureerida ökomärgistega. Kasutatud allikad. Andres Viia bakalaureusetöö. http://www.keskkonnaveeb.ee/okomark/okomark.php http://www.rescue.ee/files/ohutunnused.html
Kalanduslikud rajatised jõgedel Luua Metsanduskool LRJ II Hüdroenergia ulatuslik kasutamine ohustab meie loodust Ahvatlevad eesmärgid: odava keskkonnahoidliku, rohelise elektrienergia tootmine silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine kalapüügivõimaluse loomine Milleks küsitava tasuvusega võimalusi iga hinna eest täide viia kui meie vooluvete vee-energia hüdroenergeetiline potentsiaal on kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest elutingimuste muutmine haavab kiirevoolulise jaheda ja puhta vee ohustatud kaitsealaseid asukaid: lõhe, meri- ja jõeforelli, harjust ning ebapärlikarpi, takistab ka silmude ja kõikide teiste kalade kudemisrännet paisjärvede ja nende ebaõige majandamise tõttu nõrgeneb või hävib terviklik ja tugev vooluvete asurkond paratamatult Inimese poolt rajatud ehitised on kaladele probleemiks rändel nii üles- kui ka allavoolu Lõ...
AIDS ja HIV MIS ON AIDS JA HIV? HIV ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus (human immunodeficiency virus) on retroviirus, mis põhjustab AIDSi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi (acquired immunodeficiency syndrome).Teadlased isoleerisid HI-viiruse 1983. aastal. HI- viiruse päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et haigus sai alguse Kesk-Aafrikast, kust kandus Haiitile ning sealt edasi USAsse. Viirus on inimesele levinud tõenäoliselt ahvidelt. HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Vi...
aruanne. Kalle Remm, Anneli Palo & Madli Linder. 2007. Käpaliste kaardistus Hendrik Relve, 2007. Põlispuude inventuur Valga- ja Võrumaal. 2006 Mare Leis. 2006. Otepää looduspargi lõunaosa brüoloogiline inventuur. Aruanne. EMÜ Põllumajanduse ja keskkonna instituut. Tartu. Toomas Kalda & Aivar Arik. 2006. Otepää looduspargi maa-asustuse muutused. Lõpparuanne. Monika Suskevics. 2006. Teadlikkus ja kaasamine Natura 2000 avalikustamisel Otepää looduspargis. Bakalaureusetöö. Juhendaja Mart Külvik. Meie kasu Otepää looduspargis on hea telkida, matkata, on suurepärased vaated. Seal on väga palju erinevaid puu- ja taimeliike. On arenenud turism. Seal saab talvel snowbord-ida ja swontube-ida, mägisuusatada jne. Bussiga sõitmine ei ole kallis, soovitan matkata! Lõpp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
SISUKORD 1.venni diagrammi ülevaade..............................................................................................3 1.1.Ajalugu....................................................................................................................3 1.2.Venni diagrammi olemus.........................................................................................3 1.3.Venni diagrammi loomine........................................................................................4 SISSEJUHATUS Väga tihti kasutavad õpetajad oma koolitundides Venni diagrammi, mis on hea moodus õpilastel sarnasuste ja erinevuste leidmiseks, samuti annab selline diagramm kiire ja selge ülevaate hulgateoreetilistele avaldistele vastavatest hulkadest. Väga aktuaalne oli see loodusõpetuse tundides, kus pidi ühisesse ossa kirjutama teatud liikide sarnasuse tunnused ja eraldi ringidesse nende erinevused. Referaadi eesmärgiks on tutvustada Ven...
Lugupeetud õppejõud, ülikooli esindajad ja külalised. Kallid kaastudengid. Meil on nüüd diplom käes. Kes oli siin vaid diplomi pärast võib endale nüüd öelda tehtud ja elama hakata. Bakalaureus ei ole akadeemilises mõttes küll päris tipp, kuid küllaltki oluline teekond on nüüdseks läbitud. Eks igaüks teab ise kui keeruline siia aulasse jõudmine tema jaoks oli, kuid täna siin istudes võime julgelt öelda, et oleme tublid olnud. 15 ja paljudel ka enam aastat haridusteed on edukalt selja taha jäänud. Viimane osa teekonnast viis meid kokku ilmselgelt liiga väheste pistikutega õpperuumides, tapvate filosoofia kodutöödega, tahvlitäie statistika valemite ja sadade lehekülgede õppematerjalidega, mis tuli läbi võtta tihti järgmisel päeval toimuvaks eksamiks. Nüüd on see siis möödas. Päris hea tunne on. Suur tänu õppejõududele, kes on suutnud suuri, saja ja kohati enama tudengiga loenguid vedada ja meie lõputuid kirjalikke töid parandada. Hetkel si...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Grete Hussar RATSASPORDISPETSIALISTIDE HINNANG HARRASTUSSPORDILE Bakalaureusetöö Juhendaja: Reeda Tuula ..................... (Juhendaja allkiri) Tallinn 2013 SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT ..................................................................
org 13 Keskkonnaministeeriumi keskkonnaseire programm. 2010. (alla laetud 8.03.2012) http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=628219542&subprog_id=-651348707 14 Keskkonnaministeerium. 2010. Riikliku seire tulemused. (alla laetud: 14.02.2012) http://www.envir.ee/1170135 15 Käärt, U. 2010. Väljasuremisohus ebapärlikarpe asutakse tehistingimustes paljundama. Eesti Päevaleht, 13.12. 16 Mägi, M. 2010. Ebapärlikarbi bioloogia ja kaitse Euroopas. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool. (alla laetud 14.02.2012) http://pk.emu.ee/userfiles/LIMKESKUS/Margus_Magi_2010.pdf Esikaane foto: Fresh water pearls. http://estrella-pearls.com/shop/index.php? main_page=page&id=4
Binge. [WWW] http://toitumine.ee/toitumine-ja- haigused/soomishaired/binge (25.10.2016) [2] Haabpiht, L. Ülesöömishoogude ja toidu tarbimise seosed positiivsete ja negatiivsete emotsioonide kogemisega: magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2014. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43474/haabpiht_liisa_ma_2014.pdf (01.10.2016) [3] Wikipedia. Food addiction. [WWW] https://en.wikipedia.org/wiki/Food_addiction (26.10.2016) [4] Liivsoo L. Söömishäired spordis: bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool, 2013. [WWW] http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31137/liina_liivsoo2013.pdf? sequence=1&isAllowed=y (20.10.2016) [5] Hillep P., Pärnamets R., Trubetskoi E., Olev H. Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga: uuringu aruanne, 2012. [WWW] https://intra.tai.ee//images/prints/documents/134564581422_Koolitoidu_uuring. pdf (22.10.2016) [6] Martin J., Tsäro K. Psühholoogilised toitumishäired Viljandimaa noorte näitel: uurimustöö
Alla laaditud 15.03.17 http://infed.org/mobi/robert-putnam-social-capital-and-civic-community/# Säästva Eesti Instituut. (2017). Kogukond. Tallinn. Alla laaditud 15.03.17 http://www.seit.ee/sass/? word=kogukond&ID=1&showing=2&search_word=Otsi&keel=ee&type=hagus) Toplaan, J. (2014). EELK Tartu Pauluse koguduse sotsiaaltöö. Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut. Tartu. Bakalaureusetöö. Alla laaditud 15.03.17 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/43296/toplaan_johanna_ba_2014.pdf Vihma, P., Lippus, M. (2014). Eesti kogukondade hetkeseis. Uuringuraport. Tallinn: Linnalabor ja Eesti Külaliikumine Kodukant. Alla laaditud 15.03.17 http://www.kysk.ee/failid/Upload/files/Uuringud/Kogukonnauuring.pdf
Kolmas variant · Kolmanda variandi järgi pidi kirik algul ehitatama metsa, kus praegugi on kõrge kiviküngas, aga Sarviline loopinud öösel kivid laiali. Härg karjus: "Ambluh!" 21 4/11/19 Kirjandus · Perno Postimees nr 1, 5. juuni (17. juuni) 1857, lk 3 (tulekahjust). · Ave Prints on Ambla kiriku ja koguduse ajaloost kirjutanud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas bakalaureusetöö (1997). · http://et.wikipedia.org/wiki/Ambla_kirik · Google.ee 22 4/11/19 Youtube · http://www.youtube.com/watch?v=Uy8cH0lW yaM · http://www.youtube.com/watch?feature=end screen&NR=1&v=jv2kI3QEBpM · http://www.youtube.com/watch?v=vRlimMf2LJ g · http://www.youtube.com/watch?v=1ucn6eiPInE · http://www.youtube.com/watch?v=Ee0qJg2mP Iw 23 4/11/19
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika instituut ATR40LT 2012. AASTA SAARE- JA HIIUMAA PIIRKONNA ELEKTRIKATKESTUSTE ANALÜÜS Bakalaureusetöö Instituudi direktor ....................... prof. Juhendaja ....................... dots. Lõpetaja ....................... Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Kõik selle koostamisel kasutatud teiste
03.2013) Luik, P. (2009) Sotsiaalsed probleemid virtuaalmaailmas. Tartu Ülikool. [elektrooniline õppematerjal] (12.03.2013) Papp, Ü. Infoühiskonna sotsiaalsed probeelmid. [elektrooniline õppematerjal] (12.03.2013) Papp, Ü. Digitaalne kirjaoskus ja interneti turvalisus [elektrooniline õppematerjal] (19.03.2013) Pikk, S. (2011) Eesti, Suurbritannia, saksamaa ja Soome 9-16 aastaste laste ja nende vanemate arusaamad online-riskidest. (EU Kids Online küsitluse lahtiste vastuste põhjal) : Bakalaureusetöö. Tartu : Tartu Ülikool http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2011/02/pikk_signe.pdf (21.03.2013) Yur'yev, A. (2012 ) Sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu. Sotsiaaltöö (2), 13-17. (20.03.2013)
Kasutatud 19.09.2016 http://iris.cs.aau.dk/tl_files/volumes/volume07/no1/01_karsten_p3- 32.pdf Lilienthal, A. (2016). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine sotsiaaltöös ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Magistritöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Naaber, M . (2013). Praktikateooriast inspireeritud käsitlused tehnoloogiatest organisatsioonikommunikatsioonis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut. Suurna, R. (2005). Mobiilne töövahend infrastruktuuride kaardistamiseks. Keskkonnatehnika, 6. Kasutatud 19.10.2016 http://www.alphagis.ee/data/img/mobile_gis_artikkel.pdf 8
võimaluse lihtsalt alla laadida muusika MP3 faile, tasuta. Oma hiilgeaegadel oli Napsteril 80 millionit registreeritud kasutajat. Internetipiraatlus on Eesti noorte seas üldlevinud praktika ja moraalipiinu teoste ning programmide allalaadimine neis üldjuhul ei tekita. 2011 aasta juunikuu alguses Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöös käsitleb Annika Teder Eesti noorte hoiakuid internetipiraatluse suhtes. Bakalaureusetöö üheks aluseks on kevadel läbiviidud Facebook’i küsitlus ja järeldused kujundas töö autor 882 inimese, kellest suurem osa olid 19 - 24 aasta vanused tudengid, vastuste põhjal. Küsitluse tulemused näitavad, et internetipiraatlusega on tegelenud 91 protsenti vastanuist ja 64% jaoks on sellest kujunenud harjumus. Bakalureusetöös tehakse järeldus, et kuna Eestis pole kedagi filmide allalaadimise eest karistatud (13 000 kroonise trahvi on saanud ainult üks inimene filmi
Telegram. http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/raputatud-lapse-sundroomi-pohjuseks-ei-ole-alati- vanemate-hooletus#.Usrol9JdXpV (06.01.2014) Talvik, I. (2009). Raputatud lapse sündroom ja imiku nutt. Tartu Ülikooli Kliinikum. Kliinikum. http://www.kliinikum.ee/leht/arstiteadus/239-raputatud-lapse-suendroom-ja-imiku-nutt (06.01.2014) Ainsalu, K. (2004). Ennetustöövõimalused raputatud lapse sündroomi puhul. Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Tartu. Bakalaureusetöö. Ninn, E. (2011). Nutva lapse raputamine võib ta eluajaks invaliidiks muuta. Tarbija24. http://www.tarbija24.ee/657516/nutva-lapse-raputamine-voib-ta-eluajaks-invaliidiks-muuta (06.01.2014) Talvik, I. (2007). Inflicted traumatic brain injury/shaken baby syndrome in Estonia - epidemiology and outcome. Tartu Ülikool. Doktoritöö. Rattus, S. (2011). Nutva lapse raputamine võib ta tappa või eluajaks invaliidiks muuta. Pealinn. http://www.pealinn.ee/?pid=164&nid=9253&lang=5 (06.01.2014)
pidevalt koos. Loodetavasti hakatakse varsti Eestis hooldusperede süsteemiga intensiivsemalt tegelema, et asi käima lükata. Näiteks võiks ministeerium, kui ta tõesti tahab pigem hooldusperesid toetada, võtta tööle inimese, kes hakkaks hooldusperedesse laste vahendamist otseselt organiseerima, või teha muud, et kasuperendust soodustada. Kasutatud kirjandus: 1. Siplane, A. (1999). Kasuperede arengust Eestis, bakalaureusetöö. Tallinna Pedagoogikaülikool. 2. Kõiv, K. (2003). Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Artiklite kogumik. 3. Ibrus, K. (2011). Analüüs: Riik toetab endiselt pigem lastekodusid kui kasuperesid. Eesti päevaleht. 4. Petoffer, S. (2010). Rootsis on lastekodude asemel professionaalsed kasupered. Pealinn. 5. Perekonnaseadus. Riigi Teataja 1994. 6. Sotsiaalhoolekandeseadus. Riigi Teataja 1995. 7
Nikolai Baturin ,,Karu süda". Tallinn: Elmatar 2001 Autorist Nikolai Baturin on sündinud 5.augustil 1936 Eestis. On lõpetanud keskkooli, põllumajanduskooli ja merekooli. Seejärel teenis ta 5 aastat NSV Liidu mereväes, töötas 6 aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ning oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas. Samal ajal kirjutas Baturin luulet, proosat, näidendeid ja esseistikat. Ta on oma raamatuid ise illustreerinud ja ka näidendeid ise lavastanud. Tema teoseid on tõlgitus vene, ukraina ja leedu keelde. Baturin on Eesti kirjanike liidu liige aastast 1973. N.Baturin on saanud romaanipreemiaid ja dramaturgipreemiaid. Sisu ja kesksed tegelased 1 Peategelane hakkab jutustama oma elust, sattumisest loodusrahva hulka. Raamat algabki Niika- Nganassaani sattumisega taigasse ja tema sünnimüüdiga. Nganassaan tähendab 'inimene'. Selle nimega kaasneb ka kohustus olla Nganassaan- saada inimeseks. ,,Seda ei tehta kaks korda, sed...
Selles protsessis tuleb läbida palju etappe, mis on nii profesionaalsed kui ka isikliku arengu etapid. Allikate loetelu Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (13.10.2012) Peets E. 2006. Fazer Amica juhtide poolt rakendatavad juhtimisstiilid ja nende eripärad Hersey-Blnchardi meetodi põhjal. Bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikooli majandusteaduskond Levald H. 2010. Kvaliteedijuhtimine ja selle rakendamine avalikus juhtimises (online) http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14298&op=archive2 (13.10.2012) Alas R. 1999. Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused: Riigi -ja kohaliku omavalitsuse ametnike pädevuskoolituse õppematerjal (online). http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orsgps.htm#1.3. (14.10.2012) Türk K. n. d
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Mariliis Samberk NAHKHIIRTE ARVUKUS LAAGRI PÜSIELUPAIGAS TALVITUSPERIOODIDEL 2007/2008 JA 2008/2009 Bakalaureusetöö Juhendaja: Triinu Tõrv, MSc Tallinn 2009 2 SISUKORD Resümee......................................................................................................................... 5 Summary........................................................................................................................ 7 Lühendite loetelu...............................................
Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele. Eestlased on haridust alati au sees hoidnud ja tasuta kõrgharidus pakub seda kõigile võimekatele õppuritele. Tasuta kõrgharidus paneb ülikoolidele kohustuse senisest hoolikamalt valida neid, keda nad õppima võtavad. Suvel oli 3 korralik skandaal, kui Tartu Ülikoolis õnnestus edukalt ära kaitsta bakalaureusetöö, kus muude jaburuste kõrval olid sassi aetud saksa usu-uuendaja Martin Luther ja USA mustanahaliste eestkõneleja Martin Luther King. See ei ole kõrgharidus. IRLi plaan on lihtne riik annab ülikoolidele lisaraha ning ülikoolid võtavad tasuta õppima kõik, kes seda väärt on. Tasuta kõrgharidus parandaks hariduse kvaliteeti ja paneks ülikoolid rohkem vastutama selle eest, kellele nad oma diplomi annavad. Vahel on tunne, et diplomeid on võimalik ülikoolidest ka lihtsalt osta.
[PDF] from emu.ee [PDF] PIIMAFARMI INFOSÜSTEEM JA SELLE ALAOSAD O Põldmaa - agrt.emu.ee Infosüsteemide kasutamise algusaastaks loomakasvatuses võiks lugeda 1970. aastat, kui USA-s California osariigis hakati looma andmepanka piimalehmade kohta. Praegu teenindab osariigi farmereid pidevalt uuenevate andmetega infosüsteem “AGRIDATA”, ... Cite Save More Infosüsteem materjalide haldamiseks RAJU keskusele M Suvorov - 2011 - dspace.utlib.ee Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli luua infosüsteem, mis haldaks RAJU keskuse poolt loodud LEGO MINDSTORMS NXT robotite ja neile mõeldud andurite õppematerjale ning töölehti. Materjalide loomine ja jagamine peaks olema võimalikult lihtne. ... Cite Save More [CITATION] Arhiivi infosüsteem 2.0 T Kärberg - 2012 - dspace.utlib.ee Nimi:ANNERIIN TRUU Õpperühm:IK 12 Arhiivi infosüsteem 2.0. DSpace/Manakin Repository. Login. ... Some features of this site may not work without it. Arhiivi infosüsteem 2.0
....................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:............................................................................................„ „20XX Tallinn 2016 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev bakalaureusetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmisele esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ............................ ................................... (kuupäev) (autor) Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
London: SAGE Pubications, 3-26. 60 61 Edovald, T. (2001). Lapse emotsionaalse väärkohtlemise 24. hindamise metoodika rakendamine lastekodu tingimustes. Kõiv, K. (2001a). Käitumishälvikute ja tavakooli õpilaste ning Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. nende vanemate suhtumine lapse väärkohtlemise Edovald, T. (2003). Projekti käigus ilmnenud muutused lapse väär- erinevatesse liikidesse. Rmt.: I. Kraav ja K. Kõiv, kohtlemise sageduses põhikooli õpilaste seas. Rmt.: K. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu: OÜ Vali Press, 121-127.
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS................................................................................................
............................................................................... 19 2.3. Õpimapp ehk portfoolio................................................................................ 20 Eesmärk........................................................................................................20 Õpimapi koostamine.....................................................................................20 3 Seminari-, diplomi- ja bakalaureusetöö.................................................................21 3.1. Eesmärgid......................................................................................................21 3.2. Nõuded seminari-, diplomi- ja bakalaureusetööle.........................................22 4. Väitekirjad............................................................................................................23 4.1. Magistritöö.................................................
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud.
Inimesed muutuvad teadlikumaks sellest, mida nad söövad ja kust söödav toit tuleb. Teema aktuaalsus kajastub ka erinevates meedia- ja sotsiaalmeediakanalites, kus avaldatakse videosid erinevatest julmadest viisidest, kuidas farmides loomi tapetakse, lihas sisalduvatest kahjulikest ainetest, arvamuslood taimetoidu tervistavast väest jpm. Veganluse kohta on tehtud varasemaid uuringuid. Üks uuring, mis viidi läbi puudutab otse veganeid, selle töö teema on ,,Veganlus ja sport" ning bakalaureusetöö autor on Ivika Jürgenson(2016). Teine bakalaureusetöö teema on ,,Moraalsed argumendid taimetoitluse ja täistaimetoitluse jaoks", selle autor on Keit Paju (2016), see küll otseselt ei puuduta veganlust, kuid on sellega seotud. Ning veel üks uurimus, mis viidi läbi oli proteiini tarvitamise kohta, kas inimesed tarbivad taimset või loomset proteiini (Laas jt,2016). Lähtuvalt eelnevast oleks käesoleva uurimistöö probleemiks noorte vähene teadmine
Samal ajal eestlased ebaõnnestunud diplomaatia tõttu kaotasid iseseisvuse ning alistusid võõrvõimule nagu seda tegid teised Balti riigid. 6 Kasutatud kirjandus: 1. Jakobson, M. ,,Talvesõja diplomaatia" (Tänapäev ,2004) 2. Riim, T. ,,Eesti julgeolek:väikese riigi ellujäämine uues rahvusvahelises julgeolekupoliitilises oluorras" Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna politoloogia osakonna bakalaureusetöö 1997 3. Turttola, M. ,,President Konstantin Päts. Eesti ja Soome teed" (Tänapäev, 2002) 4. Turtola, M. Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-40 (Tänapäev, 2008) 5. ,,Eesti Vabadusvõitlejate pöördumine Riigikogu poole" 06.07.2004 Kultuur ja Elu 2/2004 7
· Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003. Ilvese (Lynx lynx) ja pruunkaru (Ursus arctos) küttimisvalimi vanuseline struktuur Eestis kihva tsemendi aastarõngaste alusel. Bakalaureusetöö zooloogias, TÜ ZHI, 31 · Vulla, E., Korsten.M, Valdmann, H. 2003. Jahimehe saak millised hundidkarudilvesid langesid jahimehe saagiks. Eesti Jahimees 8/9: 5254 · Vulla, E. 2006. Pruunkaru (Ursus arctos) toitumine ja sügisene elupaigakasutus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 66 · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Karula rahvuspark..........................................................................................................................4 1.1.Ajalugu ja asukoht...................................................................................................................4 1.2. Piirid ja vööndid.....................................................................................................................4 1.3.Eesmärk ja visioon...................................................................................................................5 2.Loodus...........................................................................................................................................6 2.1.Maastik.................................................................
1331-1335. Schardl, C.L. & Craven, K.D. 2003. Interspecific hybridization in plant-associated fungi and oomycetes: a review. Molecular Ecology 12: 2861–2873.lishing Zolan, M.E. 1995. Chromosome-length polymorphism in fungi. Microbiological Reviews, 49: 686–698. Tamm, H. 2004. Seeneperekonna Peziza (Pezizales, Ascomycota) gruppide P. varia ja P. violacea ning lähedaste liikide fülogeneetiline analüüs rDNA ITS regiooni alusel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. Käsikiri. Tamm, H., Kullman, B. & Kullman, K. 2005. Fungal Genome Size Database. In: Programme and Book of Abstracts of XVI Symposium of Mycologists and Lychenologists of Baltic States. 44. Cesis, Latvia. Taylor, W., Jacobson, D.J. & Fisher, M.C. 1999. The evolution of asexual fungi: reproduction, speciation and classification Annual Revue of Phytopathology 37: 197–246. Taylor, J.W., Jacobson, D.J, & Kroken. S. 2000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
