50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Krisssuu5
Õppematerjali autor
lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga. Kasutatakse sõjaväes, fosfororgaanilised ühendid. Meditsiinis vähe kasutusel. Nt. angiotensiini inhibiitor. ·Pöörduv ensüümi inhibiitor mingil viisil vabaneb, nende interaktsioon ei ole nii tugev. o Konkurentne inhibiitor (I) konkureerib S-ga ensüümi aktiivtsentrisse seostumisel (I on S
reaktsioone · Reaktsioonid alluvad regulatsioonile (aktivaatorid, inhibiitorid) · Ensüümid võivad muuta energia ühte vormi teiseks. Substraat (S) on aine, mille muundumist ensüüm (E) katalüüsib. Produkt (P) on aine, mis tekib substraadist ensüümi toimel . Ühes reaktsioonis võib osaleb mitu erinevat substraati ja tekib mitu erinevat produkti (substraadid A, B,C jne., produktid P, Q, R jne.) Inhibiitor on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni. Tehislikud inhibiitorid on kasutusel kui ravimid - näiteks proteaaside inhibiitorid HIV infektsiooni vastu. Konkurentsed inhibiitorid: seostuvad ensüümi aktiivtsentrisse ja välistavad substraadi seostumise kas blokeerides substraadi sidumistsentri või kutsudes esile valgu konformatsioonimuutuse, mis välistab substraadi sidumise.
produktid. Amplituud näitab vahemikku Teine parameeter eksponendi kiiruskonstant kui kiiresti amplituudi ära teeb. Mida suurem k, seda kiiremini platoo saavutatakse. Poolestusaeg aeg mille jooksul on ronitud poolele platoole. k reaktsiooni kõdumise kiiruskonstant. Platoo tasakaalu aeg. Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga Ligand on see, mis seostub valguga, aga ei läbi keemilist reaktsiooni. Ligandid võivad olla inhibiitorid, teised valgud jne. Ensüüm ei tee ligandiga midagi. Seostub ja tuleb lahti samal kujul. Substraadiga võib ensüüm muutusi. Võib olla ka kasutusel: kon ühinemiskonstant ja koff dissotsiatsioonikonstant kon on teist järku kiiruskonstant (1/Ms), k-off on esimest järku kiiruskonstant, sest on ensüümi ja ligandi dissotsiatsiooni kiiruskonstant (1/s) Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon, k1 on assotsiatsiooni kiiruskonstant.
LIISI KINK 1 BIOKEEMIA test I Vastatud 2012 aasta kordamisküsimustele, mis võetud bioorgaanilise keemia kodulehelt. Vastused on leitud N. Sameli loenguslaididelt, M. Kreeni ja T. Randla koostatud ,,Biokeemia õppematerjal" I, II, III ja IV osadest ning kasutades internetti. Sinul pole selle faili üle õigusi! Ära levita edasi! BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 2 VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 6 AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASS
1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama Pikemalt: Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. (Kips on kips! ja 5=100:5 15=1041) 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II säädus) 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad vabaenergia vähenemise suunas (G<0). Selleks,et G oleks negatiivne, peab H<0 ning seega tingimuseks on see,et protsess peab toimuma madalamatel temperatuuridel H>TS Entroopia vähenemist peab kompenseerima soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga ja seega peab ümbritsev keskkond
17.I järku ensümaatilise reaktsiooni kineetika. Michaelise konstant. Esimest järku reaktsiooni kiirus sõltub aine kontsentratsioonist, pH-st ja katalüsaatorist. Michaelise konstant kirjeldab ensüümreaktsiooni kiiruse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist. Micahelise konstant on arvuliselt võrdne substraadi kontsentratsiooniga, mille juures kiirus on pool maksimaalsest. Mida väiksem on Km, seda madalama kontsentratsiooni juures ensüüm efektiivselt töötab. 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid. Ensüümide lokalisatsioon rakus. Inhibiitorid jagunevad Pöörduvateks (konkurentsed, mittekonkurentsed, ebakonkurentsed ) ja pöördumatuteks. Konkurentne inhibiitor sarnaneb normaalsele substraadile ja konkureerib sellega samasse tsentrisse sidumise pärast. Mittekonkurentne inhibiitor seonduvad mitte aktiivtsentrisse vaid kuhugi mujale, aga mõjutavad sellega ensümaatilist aktiivsust.
sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on 9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: a) sama b) negatiivsem c) positiivsem (võivad olla erinevad reaktsioonid) Entalpia on olekufunktsioon ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Hoopis teine küsimus on, kui palju reaktsiooni käigus vabanevast energiast organism ära suudab kasutada. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Sest isevooluliselt liigub soojus alati soojemalt kehalt külmemale (termodünaamika II seadus) S.t. soojem keha (vesi) annab energiat külmemale kehale (jää), kristallid lõhutakse ja sulab ära. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vee jäätumisel tema korrapära kasvab ehk S<0. Avatud süsteemi isevoolulised protsessid toimuvad
Veterinaarse biokeemia I eksamiteemad KORDAMINE LAHUSED- lahus on kahe või enama puhta aine homogeensed (segu, mille koostis igas ruumipunktis identne) segud. o Lahuses on lahustunud aine e. soluut ühtlaselt jaotunud kogu lahustis e. solvendis. Kuidas lahused tekivad? o Solvendi molekulide pinnal ioonide vahel tõmbejõud o Ioonid ümbritsetakse lahusti molekulidega o Entalpia (H- olekufunktsioon, mille muut konstantsel rõhul on võrdne protsessi soojusefektiga) muutub iga katkeva/tekkiva vastasmõjuga o Ioonid solvateeritakse (ümbritsetakse solvendi molekulidega) o Kui solvendiks on vesi, siis hüdraatimine o Molekulidevaheline jõud: ioon-dipool vastasmõju LAHUSTE OMADUSED Lahus Solvent Soluut Näide Gaas Gaas Gaas Õhk Vedelik Vedelik Gaas Hapnik vees Vedelik Vedelik Vedelik Alkohol vees Ve
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid