Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Koduõppe liikumise esitlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Koduõppe liikumise esitlus #1 Koduõppe liikumise esitlus #2 Koduõppe liikumise esitlus #3 Koduõppe liikumise esitlus #4 Koduõppe liikumise esitlus #5 Koduõppe liikumise esitlus #6 Koduõppe liikumise esitlus #7 Koduõppe liikumise esitlus #8 Koduõppe liikumise esitlus #9 Koduõppe liikumise esitlus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MannuM Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
docx

Koduõppe liikumine

Miks valisin? Ei tea sellest midagi, tahan saada lasteaiaõpetajaks ja kui lapsevanem peaks küsima, miks ta võiks/ei võiks oma last edasi kodus õpetada, siis oskan vastata. Magistritöös tuli välja see, et need õpetajad, kes koduõppest midagi ei tea, ei ole selles suhtes kuigi sallivad ja postitiivsed ning näevad koduõppes isegi konkurentsi 2. Slaid ­ olemus Laps võib olla koduõppel vanema soovil või tervislikel põhjustel Oma lapsi kodus õpetav ema näeb koduõppes elustiili, koduõppe õpilane näeb seda pideva õppimisena ning haridusteoreetiku jaoks on koduõpe eelkõige lapsevanema vastutuse võtmine oma lapse heriduse eest . Nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõppel olevale lapsele koostatakse uue koduõppe korra järgi individuaalne õppekava. Alates sügisest 2008 on nii vanema soovil kui tervislikel põhjustel koduõpe lubatud kuni põhikooli lõpuni. Kod

Pedagoogika alused
thumbnail
10
odp

Koduõppe liikumine

Koduõppe liikumine Oktoober 2012 Koduõppe olemus Õppetöö korraldus väljaspool kooli ruume Tervislikud põhjused Lapsevanema soovil Õppetulemusi kontrollib kool Miks valivad vanemad koduõppe? 1970-1980ndatel usulised tõekspidamised/isolatsioonis elamine Soov lastega rohkem koos olla Koduõpe ei võta lastelt nii palju aega kui koolis käimine Tahetakse, et laps õpiks suhtlema rohkem täiskasvanutega Pakkuda ise oma lapsele moraalset ja religiooset õpet Vanemate töö on reisiva sisuga Ei olda rahul kohalike koolidega Koduõppe puudused Rahaline pool Ajanappus Vanemad peavad olema kannatlikud, motiveerima Teadmiste/oskuste/kogemuste nappus Suurem vaev, et laps sotsialiseeruks Koduõppest.. 18. saj lõpus ja 19. saj. I poolel domineeris Eestis koduõpe 1970. aastatel Ivan Illich ­ koolideta

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
25
doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999.............

sotsiaalpoliitika
thumbnail
28
docx

Eesti koolisüsteem

Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine............................................................................................................. 8 1.4

Ühiskond
thumbnail
20
pdf

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2. Õigussüsteem ............................................................................................................... 5 1.3. Hariduslike erivajaduste märkamine ........................................................................... 6 2. TEENUSTE SUUNATUS JA STRUKTUUR .................................................................... 9 3. KASUTATAVAD SPETSIALISTI

Eripedagoogika
thumbnail
7
docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste ­ 1.­3. klass; 2) II kooliaste ­ 4.­6. klass; 3) III kooliaste ­ 7.­9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid

Eripedagoogika
thumbnail
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....

Turundus
thumbnail
11
doc

Vaatluspraktika teine kodutöö

ISESEISEV TÖÖ NR 2 Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. NB! Olen püüdnud tuua kõigist seadustest esitada antud konspektis kõige olulisemaid osi. Mõned seaduste paragrahvid on terviklikud, teisi olen lühendanud suurema selguse saavutamise eesmärgil. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koo

Vaatluspraktika



Lisainfo

Põhjalik esitlus koduõppe kohta Eesti ja USA näidetel

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun