Ajurünnak: *olla õnnelik, seeläbi aidata teisi. *armastada *eluajal enda jaoks midagi saavutada *perekond *reisimine *anda endast killuke maailma *õpetamine *erinevad väärtused kogu elu vältel *inimlikkus, tolerants *elu mõtte otsimine läbi elu *pidev probleem *sisemise mina tervis *terve elukeskkond. Mis on elu mõte? Mõistet ,,elu mõte" ei saa inimkonnale ühe kindla faktina ette visata ja selle poole püüdlema panna, sest iga inimene on eraldi persoon, kellel on omad hinnangud väärtused ja põhimõtted. Elu mõtteks on teekond, mida me asjade, tunnete ja tegude poole püüeldes läbime, sest inimkond on juba nii loodud, et inimesed tahavad perekonda, armastust, saavutusi, et jätta endast killuke maailma, et saaks hallipäisena öelda:"ma olen nii mõnelegi andnud enda mõtete ja tegude läbi uue suuna, mu elu pole tühja raisatud"- sel juhul on ta endaga rahul, õnnelik, enda jaoks eesmärgi täitnud. Iga ini...
Inimese elu on tema enese nägu Maailmas on palju seadusi ning määrusi sätestamaks inimeste õigusi ning võimalusi . Avaramalt mõeldes, tuleb tõdeda, et tegelikult sündisime siia ilma võrdsetena ning leidub asju, mida seadustega ei saa määratleda. Keegi ei saa endale valida vanemaid, rahvust,välimust, võimeid. Elu jooksul on kõigil võimalus end täiendada ning arendada,juhul kui peame seda vajalikuks. Tahtejõuga pole miski võimatu, kuid oluline on meeles pidada, et me kõik oleme erandjuhtumid. Igaüks oma miinuste ning plussidega moodustab eraldi isiksuse kellesarnast teist ei ole.
ilmselt sellepärast, et osad tudengid laevad internetist faile alla, seega on interneti kiirus meie enda teha. Kuna mul puuduvad head infotehnoloogi oskused, siis tööl ma ei käi, kuid tegelen spordiga, ja ka see on kurnav ning mõjutab tulemusi koolis. Erialasele tööle plaanin minna pärast bakalaureusekraadi omandamist. Kindlasti ei ole ainuüksi bakalaureusekraad piisav, et töötada mingil töökohal. Ma arvan, et pean lisaks koolis õpitavale ka ise infotehnoloogia valdkonnas avaramalt ringi vaatama ja hulganisti juurde õppima(näiteks koostan lihtsamaid mänge Apple'i ja Android'i süsteemidele programmiga ,,GameSalad"), sest kogemused tulevad töö ja harjutamise käigus.
Väike prints rõõmustas väga kui nägi üht inimest kes tegi kasulikku tööd. Nimelt tema süütas laternaid. Viimane planeet kuhu prints jõudis oli planeet maa. Nii väike prints siis tuligi üle mägede ja jõgede siia kõrbesse, kust lugu algas. Teoses on et mina tegelane kukub lennukiga Sahara kõrbe. Võib aimata, et tegu on sama ajaga mil Saint-Exupery Sahara kõrbes alla kukkus. Teos inspireerib lugejat taasavastama süütut hinge, lapselikkust ja nägema asju avaramalt. Teos räägib ka sellest kuidas suured inimesed näevad seda mida pilt näitab mitte seda mis võiks seal pildil olla teisiti. Suured inimesed ei näe kastis lammast ega poamadu kes on elevandi alla neelanud, nemad näevad ainult kasti ja kübarat.
üksikulist vabadust. Autori looming on kirglik, hoolimatu ja looduslik. Alliksaare luules võib näha kolme põhikihistust. Tee luulesse, traditsiooni isikupärane omandamine, kindluse saavutamine luule juurdunud avaldumisvormides. Sidemete katkestamine traditsiooniga, hoogne eksperimenteerimine sõnaga, püüd luulekujundit uuendada, saavutada täielik sõltumatus. Alliksaare põhimotiivid ja tähised on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid,
seada. Kahjuks ei kasutanud Märt seda ära. Juhul kui inimesed armastavad raha kõige enam maailmas, juhtub, et nad kaotavad enda kõrvalt lähedased. Tulemuseks võib olla inimese hukk ja seda vaimsel tasandil. Märt kaotas oma kõrvalt naise, kes suri kurvastusse. Tütre ja poja, kes mõlemad läksid manalateele isa hooletuse ja raha ületähtsustamise tõttu. Sellist saatust ei taha keegi enda lähedastele. Kui Märt oleks osanud avaramalt mõelda, ei oleks ta pürginud mitte ainult rikkuse poole materiaalses mõttes, vaid jäänud eelkõige inimeseks. Nimelt inimest vajasid oma kõrvale tema pere liikmed. Kauka jumal - Mogri Märt, jäi neile võõraks. Ei aidanud raha, sest sellel puudus võim armastada ligimest.
Ta võib olla terav, vastast pilgatagi, kuid autori enesehinnang peab essees kajastuma tagasihoidlikumalt. Ta pigem vestleb, vaidleb, ent ei püüa ennast ülendades teist kui isikut maha suruda. · Esseesse ei kuulu abstraktne targutus ega ka moraliseerimine. Kui hinnangut jagatakse, siis mina-vormis, just nagu vaidlusse kutsudes. Ammugi ei kõlba essees vihastuda ja jäädagi vihaseks. · Mida avaramalt esseist põimib oma kirjutisse fakte või tsitaate, seda suurem oht on tal ka libastuda. Häirivalt mõjuvad vigased või poolikud tsitaadid. · Oluline on ajas püsimine. Esseist kirjutab olevikule, kuid tunneb minevikku ja peab silmas tulevikku. Kompositsioon 1. Otstarbekas on silmas pidada mõttearenduse katkematust. Ei tohiks tekkida tühikuid üksikute väidete vahele. Mõte peab jääma pingestatuks, tähelepanu teravdatuks. 2
käib sõda ju ka praegu. Pidevalt esitatakse meile küsimusi. Kogu aeg tahetakse vastuseid. Kui keegi soovitab siinsete venelaste probleemidele tähelepanu pöörata, siis käratatakse: "Aga mis nad siis tulid siia!" - Kui meid nimetatakse fashistideks, siis on esimeseks vastuseks: "Aga vaadake, missugused te ise olete!" - Ei näita vist erilist mõttetarkust ega ärata ka usaldust. Suurem osa meie rahvuslikkust ja isamaalikkust toetavatest populaarsetest argumentidest on ju vähegi avaramalt mõtestatud taustal lihtsalt nõrgad, naeruväärsed või lausa jaburad. Enesehaletsemine ja teiste süüdistamine ei ole ju vist eriti tõsiseltvõetavad tegevused. Ega ka mitte uhkeldamine ja ülbamine. Ma ei tea, kas keegi on üldse üritanud sõnastada kõige olulisemaid ja üldisemaid küsimusi meie rahvusliku filosoofia jaoks. Alustada võiks sellest, et küsida, mis mõte on üldse meie rahval. Mis kasu on meist maailmal? Miks me üldse rahvana olemas peame olema? Ja sealt edasi
Nõustamist võib käsitleda teatud tüüpi nõustamismänguna. Nõustamises nagu mänguski on väga oluline märgata mitte üksnes seda, mida teine hetkel teeb, vaid näha ette nii tema kui minu enda järgmisi käike. See sunnib süvenenult vestluses osalema ja samaaegselt hoidma oma kujutlusvõime avatuna lähitulevikus tõenäoliselt toimuma hakkava suhtes. Tähelepanelik inimene näeb olukorras rohkem nüansse ning konteksti avaramalt kui tavaline pealtvaataja. Vastastikune mõistmine kujuneb ühise tegevuse käigus. Nõustamismängu eesmärk on aidata kaasa koostöö kujunemisele nõustaja ja nõustatava vahel ning oodatavaks tulemuseks selginenud arusaamine olukorrast, kogemuste sõnastamise oskus, kriitiline mõtlemine, initsatiivi haaramine oma võimete arendamisel, enesehinnangu tõus, planeerimisoskuste kujunemine, sotsiaalne toetus ning senisest edukam osalemine ühiskondlikus elus
Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus. Igal kasvatajal on õigustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid, millele tegevuses toetutakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Kasvatuse abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. T. Kuurme arvates võiks kasvatust kõige avaramalt mõista kasvamise kaasabina. Siiski näeb ta kasvatust rohkem tajutavat ühiskonna ettekirjutustega kohanemise ehk piirangutena. Kasvatuse võiks mõelda hoopis saatjaks ja vabastajaks, mitte piirajaks. Kasvatusel oleks ühtaegu küll võim, kuid samas on ta võimetu tegema seda, mida temalt loodetakse. Kasvatuse võimule ja võimetusele mõeldes on küsimuseks ideede-ideaalide ning tõsiasjade omavaheline suhe. (Kuurme, 2003, lk 5) 3
Kindlasti on valdav enamus kunagi kuulnud rahvasuus levinuid väljendeid, et nii oma silm kui ka klient on kuningas. Mõlemad küll erinevas kontekstis. Öeldakse, et oma silm on kuningas. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui oled ise näinud, siis võid asjas kindel olla. Tõsi, mõnes mõttes lihtne ja loogiline, kuid kas on alati põhjust teistes kahelda vaid enda rinnale koputamise nimel? Kedagi/midagi ei saa kunagi täielikult usaldada, ka mitte enda silmi või avaramalt võttes, enda kogemusi. Samuti on majandusõpikutes uhkelt väidetud, et klient on kuningas. Kuid kas see tähendab seda, et ka kõige võimatuma kliendi rahuldamiseks peab ronima mööda seinu ning suudlema ta jalgu? Või on klient kuningas siis, kui ta ise kuninglikult käitub? Tavapäraselt eeldatakse, et nähtu on olemas ning eksisteerivad vaid reaalsed asjad, mida on võimalik näha ja tajuda. Kuid kuidas usaldada enda silmi, kui maailmas, milles elame, on
üks kokkuhoidev ja küllaltki liberaalse kasvatusega perekond. Olen kindel, et kui perekonnal oleks võimalus saada üheselt koos abi ning üritada üksteist mõista, siis ei oleks perekonna saatus olla lagunenud. Olen arvamusel, et sellises olukorras tuleks teha otsuseid mitte vaid lähtudes enda seisukohtadest vaid ka vaadata probleemi justkui kõrvalt. Suuta suruda vähegi alla oma kindlamad printsiibid ja vaadata homoseksuaalsuse tabu veidike avaramalt ja mõista, et raske on oma loomust alal hoida ning tundeid sundida. Ka sellest tulenevalt on raske perekondadel abi otsida, sest kardetakse teiste arvamust ja avalikku häbi. Oma last peaks armastama sellisena nagu ta on ning sellisel eluetapil püüdma talle igati toeks olla. Arvestama peaks ka juba sellega, et noor võttis endale kohustuse üldse oma huvist samasooliste vastu oma vanematele rääkida ja tunnistada. Arvan, et see tähendab
Proosavormilistest töödest on B.Alver avaldanud paar laastu ja pikema novelli ,,Kõmpa", millele andti F.Tugalase novelliauhind. ( 2, 402-403) Tänavu tähistatakse Jõgevas Betti Alverile pühendatud luulepäevi ,,Tähetund". 6 KOKKUVÕTE Üldine arengutendents näitab liikumist minakeskselt lüürikalt ühiskonnakesksele, romantiliselt häälestuselt realistlikule kujutusele, kitsama tähendusega kujundilt avaramalt üldistavale, semantikalt paljutähenduslikumale, klassikaliselt kirjanuduslikult traditsioonilt individuaalsemale ja rahvaomasemale väljendusele, luulekeele võimaluste erakordselt rikkale kasutamisele. 7 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://www.annaabi.com/Betti-Alveri-elu-ja-looming-m60181.html 20.11.2012 2. AILI PAJU ,,Betti, kibuvist õitseb" Tartu, 1992 3. ANNUS, E., EPNER L., JÄRV A., OLESK S., SÜVALEP E., VELSKER M. ,,Eesti
iseloomustatakse põhjalikult, kõrvaliine eriti ei ole, peategelase keskne. Paralleelne:Suurem arv keskseid tegelasi, kellel saatused kord hargnevad eri suundadesse ja liiguvad paralleelselt, kord ristuvad ja põimuvad. Iga keskse tegevuse puhul kujuneb oma tegevus liin. Autor liigub ühe tegelas punkti juurest teise juurde. Ühe romaani piires kujuneb otse kui mitu romaani ja mitu paralleelset tegevusliini eesmärgiks on avada idee ja mitme külgsemalt ja avaramalt. Annab laiema pildi kujutatavast ühiskonnast. Enamasti kasutatakse ikka mõlemat. Tegevus kujutatakse kahte moodi: otsesed sündmused, mis toimuvad romaani jooksul, mitme sugused eellood ja lavataga toimuvad sündmused. 10 september: Kirjaniku eesmärk on, et kangelase käitumine oleks sotsiaalselt ja psühholoogiliselt mõistetav/motiveeritud. Tegevuse arendamise ajaline järjestus on romaanis vaba. Romaani tegevuse ajalise järjestusega soovib autor tekitada dramaatilist pinget
seeega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast. (Kraav, 2000) Kuna koolieelses eas ja põhikooli esimesel astmel õppiva lpase jaoks on kõige olulisem tema psüühiliste protsesside arenemine, peaksid toimuma erinevad (õppe)tegevused lasteaias ja kooliski nii, et need moodustaksid lapse jaoks arengusoodsa keskkonna (kasutatavad töövõtted looksid võimalusi tajude, kujutluste ja mõtlemise arenemiseks avaramalt kui konkreetse oskuse õppimine vajab). (Kraav, 2000) 6 7 KOKKUVÕTE Pole olemas ühte ja parimat õppimise viisi – õppimise edukus sõltub õppijast, probleemist, situatsioonist, ajahetkest. Seda mõjutavad õppija rohkem või vähem teadvustatud eelteadmised, hoiakud ja uskumised. Õppimist mõjutavad kool, klassikaaslased ja õpetajad, õppimine toimub ka väljaspool kooli
pallike, sest see tekitab koduse ja sõbraliku õhkkonna. Seal aga,kus on vaja õppida, elada sissepoole, peaks olema vähem päevavalgust. Selle otsrarbega ruum või ruumi osa võiks olla kinnisem, vaiksem, õdusam ning mugavam. Fookus oleks siin suunatud omavahel suhtlemisele, et harjutada laste kõne- ja kuulamis-oskusi. Lasteaiaruumides peaks olema esindatud mõlemad valgustustüübid intiimsemalt valgustatud ja avaramalt valgustatud ruumid. Kontrast nende vahel tekitab lastes huvi ning uudishimu. 8. Milline on laste füüsiline reaktsioon värvidele? Keskkond ütleb lastele palju milline koostöö ning käitumismustrid on seal teretulnud. Uurimused on näidanud, et lastel on füüsiline reaktsioon kindlatele värvidele, mis on keskkonnas esitletud. Järelikult peab seda arvestama ruumi planeerimisel ja kujundamisel ja olema kindel, et lastele valitakse kõige sobivad värvid, mis toetaks nende arengut. 9
ülesehituse tõttu ei sobi "Faust" tegelikult draama traditsioonilistesse zanripiiridesse, teda võib vaadelda pigem kui filosoofilis-dramaatilist poeemi. 16. Sajandi rahvalegendil põhineva "Fausti" kirjutamisel oli Goethe mõjutanud ka renessansidramaturgi Christopher Marlowe'l (nagu legendiski) on kuradiga liitu astunud inimene põrgutules põlemise vältimatult ära teeninud, olgu selle inimese eesmärgid pealegi üllad, siis Goethe vaatleb inimese saatust ja inimelu väärtust avaramalt. "Fausti" I osa on vaatusteks jaotamata. Avalugu "Eelmäng teatris" käsitleb draamakirjandust: teatridirektor, komödiant ja luuletaja arutavad oma humoorikas kolmkõnes, milline peaks olema ideaalne saksa näidend. Teine eellugu "Proloog taevas" on otsekui võti kõige järgneva mõistmiseks. Issanda ja peainglite kõrvale ilmub langenud ingel Mefistofeles, kes iseloomustab inimeste elu: nende "põlv on nii paha, et seda nähes kurati ei taha neid enam kiusata"
allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2
pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne
must vari rändab all, kus linnusülge kortslehel särab, kuna taeval tõmbleb hoovihma tuule sasit juukseid kaugel. Pikk laulurästa vidin justkui õmbleb mind selipidi noore rohu külge. (Bernard Kangro) 6 Uku Masing Uku Masing(1909-1985, 1937. aastani Hugo Albert) on Eestis silmapaistvam usuliste tunnete ja otsingute luulendaja. Ta viis edasi Enno algatust, kui hoopis teadlikumalt, süvenenumalt ja avaramalt: teoloogiastuudiumi ajal ülikoolis ja hiljem õppis Masing tundma ajas ja ruumis kaugeid kultuure ja usundeid ning vaimustus ida filosoofiast. Tema keelteoskus oli hämmastav. Kodutalust võttis ta kaasa põlise kiindumuse loodusesse. Luule oli vaid osa Masingu loovast tööst, rohkem eneseselgitus ja pihtimus kui pöördumine lugeja poole. Esikkogule ,,Neemed Vihmade lathe"(1935) hakkas välismaal uusi värsiraamatuid lisanduma alles 1965. aastast.
Kui mees kaldub liigselt klammerduma oma mina külge ja ajama taga isiklikke saavutusi, siis hool lapse eest sunnib teda pingutama selle nimel, et asetuda enesest väljapoole. Seeläbi suurenevad tema paindlikkus ja empaatiavõime. Lastega palju tegelevatel isadel on vähem stereotüüpseid soolisi arusaamu, nad on sõbralikumad ja peavad laste eest hoolitsemist eriliseks rikastavaks kogemuseks. Tänu maailmapildi laienemisele suudavad nad ka ennast hoopis avaramalt teostada. Isaks saamine võimaldab mehel saada täiesti täiskasvanuks ja sotsiaalselt küpseks. Viimasel ajal on kogu maailmas viidud läbi uuringuid, mille uuritud nii isade suhtumist isaks olemisse kui ka teiste pereliikmete ja ühiskonna arusaama isadusest. Erinevate eesti autorite, Jüri Uljas, Dagmar Kutsar, Inger Kraav, Toivo Niiberg jt, artiklitele toetudes võib kokkuvõtvalt välja tuua järgmised tõsiasjad:
Disainerite ülesandeks on koostada uue toote tehniliselt kirjeldatud kontseptsioon ja luua täiuslik toode. Tootmine vastutab tehnoloogilise protsessi valiku ja moderniseerimise eest. Toote loomisel tagatakse tihe seos tarbija vajaduste ja ootuste ning toote valmistamiseks vajalike operatsioonide toimimise vahel. Tootearendus on toimunud järgmistes põhisuundades: toote kõrge kvaliteedi tagamine; kulueelise potentsiaali loomine, mis võimaldas avaramalt kasutada hinnapoliitikat; tootes peituvate tarbija jaoks hüvede esiletoomine (madal kasutamiskulu, soodus hinna ja kvaliteedi suhe, tarbija vajaduste kiire ja täpne rahuldamine); orientatsioon sihttarbijaskonnale, indiviidikesksema toodangu pakkumine; tarbijakäitumine muutuste arvestamine (süvenev hinna-, margi- ja kvaliteeditundlikkus, tarbimisprotsessi emotsionaalsuse kasv jne);
Põlluharija töö seesmist ilu poetiseerides on Mats Traat kaugel idüllist ja taluelu pealiskaudsest idealiseerimisest. Ikka ja jälle rõhutab ta töö osa inimlike väärtuste arendamisel ja säilitamisel, pöörab suurt tähelepanu ka sellele, et inimese moraalne puhtus, väärastumine või kahestumine ei ole üksnes sotsiaalpoliitiliselt või –olustikuliselt tingitud. Traat väldib inimeses peituva hea ja halva tõlgendamist, kuid süüvib nähtuste avaramalt humaansemasse mõistmisesse, väljumata ajalooliselt konkreetse raamidest. Oma romaani kangelasi on Traat ise iseloomustanud ühteaegu nii maa isandatena kui ka vangidena. Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber” kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale.
lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale või ühiskondade rühmale, millel on selgelt eristuv kirjutatud ajalugu ning
• Koer-pühaku kultus on näide keskaegsetest rahvauskumustest, mis püsisid visalt, sest püha hurdakoera kummardati veel 19. sajandil. • Raamat tugineb ajaloo, arheoloogia, folkloristika, antropoloogia ja kirjandusteooria meetoditele. Rahvakultuuriajaloo kokkuvõtteks • Rahvakultuuri “avastamine” oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. • 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles vallas teostas ennast suurem osa uuendusmeelsematest kultuuriajaloolastest. • Tänapäevaks on “rahvakultuuri” mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks – eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri
parasjagu ots-otsaga kokku. Ent sinu ema või isa, kes senimaani on omaette elanud, on ühtäkki väga viletsaks jäänud, ei saa enam omadega üksi hakkama. Mida teed? Kas võtta ta oma koju, kas on ruumi, kuidas mõjub see kodurahule, suhtele oma abikaasaga? Kas on võimalik töölt lahti võtta? Või paned ta vanadekodusse? Selliste küsimuste ees tuleb paljudel lastel ühel päeval seista. Vanemate austamist võib avaramalt võttes mõista öelduna ka kogu rahvale ja näha selles eelnenud sugupõlvede tööst ja tulemustest lugupidamist. Näiteks tuleb lugu pidada emakeelest, rahvakommetest, rahvalauludest, Eesti lipust, riigi hümnist, traditsioonidest jms. 5.Sina ei tohi tappa. Algselt ei tähendanud see totaalset keeldu teist inimest tappa - võidi tappa vaenlasi sõjas, korra kohaselt toimusid ka hukkamised, võidi tappa ka loomi söögiks ja ohverdamiseks. Käsk oli suunatud omakohtu
Sealt on see edasi arenenud, välja on arendatud mitmeid eri meetodeid ja lähenemisviise. Haldur Õim oli esimene moodsa semantika uurija ja arendaja. Ta jaotas sõnad tähenduskomponentideks ja analüüsis tundesõnu, eesmärgisõnu, psüühikasõnu, direktiivseid sõnu. Juba Õim nimetas mõiste semantiline teadmine, mis tähendab, et suhtleja on teadlik suhtlusobjektiks levast keelevälisest tegelikkusest. Renate Pajusalu on kongitiivse semanti uurija ja on avaramalt uurinud eesti keele põhisõnavara tähendust ja kasutamiset. Ta on lisaks paljudele teistele projektidele, raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat.
visuaalse info tähtsustamine ☼ 1. haru: kunstiajalugu:püüavad vabaneda kitsa kunsti mõistest, pole vahet, kas teos on suur või ei ole ☼ 2. haru: kultuuriajalugu:tänapäeva visuaalne kultuur, TV, arvutid, reklaam; vähem ajalooline ☼ 1980. aastate lõpp: ajaloolastel see termin ☼ konkreetse kultuuri visuaalne ajalooline uurimine- visuaalkultuur; funktsioon, mõju mõista visuaalseid allikaid avaramalt, mitte ainult ilusad pildid aspektid: ☼ 1. visuaalkultuuri ajalugu kui uus kunstiajalugu: vaadata avara pilguga ☼ 2. ajalugu: teksti kõrval pildid ☼ 3. materiaalne ja mittemateriaalne: unenäod, fotod kui pildid verbaalne ja visuaalne ajalugu: ☼ minevikku saab esitada sõnades ja kujutistes ☼ White:historiofootia (footia - valgus; fotograafia) ☼ keskaeg ja varauusajal: religioossed rituaalid, piltide tähtsus. aidanud selgemini esile tuua
Eks ta ise oli ka suureks eeskujuks. Ma arvan, et näidenditest oli väga palju kasu nii naistele kui meestele, sest need panid üksteist ja üleüldse enda ümber toimuvat nägema teise pilguga. Tihtipeale on ju nii, et kui tahta asju õiges valguses näha, peab keegi teine suunama. Nii oli ka näidenditega meestele avanes uus vaatenurk nad said näha oma naisi ja tütreid nüüd hoopis uue pilguga. Naisedki ehk julgesid oma elule ja võimalustele nüüd hoopis uudselt ja avaramalt vaadata. 26 Kas see on, mida Lydia Koidula oleks soovinud? Ta oleks ilmselt rõõmus ja rahul, et probleemid, mille pärast tema südant valutas, on tänapäeva neidude-naiste jaoks muigamapanev minevik. Kuigi mõnes mõttes ei ole majanduslik sundolukord ja võimukad mehed ka tänapäeval oma aktuaalsust kaotanud, nii et Koidulal ei napiks ainest ka uute näidendite jaoks. 27 KASUTATUD ALLIKAD
meloodiaid (Rademacher 1997: 117). Türgile, aga ka Egiptusele ja Balkanimaadele on iseloomulik kahest instrumendist: oboest ja laiasilindrilise kahepealisest trummist koosnev traditsiooniline ansambel. Nüüdisajal on hakatud järjest enam kasutama oboe asemel klarnetit. (The New Grove...1995c: 866) Kuna klarnet on suurima heliulatusega puhkpill, oboel on aga heliulatus tunduvalt väiksem, võimaldab klarnet mustlaste meeleolusid palju avaramalt väljendada kui oboe. Klarnet annab mustlasmuusikasse talle omase melanhoolsuse ja sügavuse, samas võimaldab muusikul täiendada kiiremaid, tantsulisemaid lugusid kiirete ning meisterlike meloodiakäikudega. Seda kõike tänu oma tumedale ja mahedale kõlavärvile alumises registris ja sillerdavale helisevale toonile ülemises registris. (Eve Karp et al 1995a: 12) Türgi muusikas kasutatakse palju meie kandletaolisi pille, millega antakse muusikale õhulisem
teaduslikke meetodeid kui ka tervet mõistust. Tulemustest sõltub suurel määral see, millele hakkab hiljem apelleerima antud toote reklaam. Reklaamteated ja apellatsioonid on kitsalt suunatud ja sihivad mingite tunnuste osas täpselt piiritletud sihtrühma. Geograafilise segmenteerimise puhul lähtutakse tarbija psühholoogiliselt oluliste omaduste fikseerimisel selleks, kus tarbija asub ning kus ta liigub. Regionaalne analüüs läheneb tarbijasegmentidele avaramalt : võrreldakse ja analüüsitakse riigi erinevate piirkondades elavate inimeste erinevusi ja eelistusi. Demograafia kui valdkond tegeleb populatsiooni kvantitatiivsete tunnuste mõõtmise ja uurimisega. Olulisemad demograafilised tunnused: · Iga · Sugu · Haridustase · Perekonnaseis · Amet · Elukutse · Rass ja rahvus · Sissetulek · Laste arv · Laste keskmine vanus · Pere suurus · Pere keskmine sissetulek · Religioon
kompleksed ja sellisena tuleb neid ka lugeda. Isegi tavakeelsetel sõnadel on juuras sageli õigusmõiste tähendus ja tuleb teada nende definitsiooni. Tõlgendamisel tuleb järgida tunnustatud metoodikat, vastupidine tähendaks mitte vastavust juristi töö kvalifikatsioonile. Teiseks, tõlgendamisruumil on absoluutne piir; igal sõnal/mõistel on nii sisemine piir (tuum, millest kitsamalt ei tohi tõlgendada) ja väline piir (millest avaramalt ei tohi tõlgendada). Piiri ületamine on võimalik protsesside ja nähtuste sarnasusel, mitte aga õiguse tõlgendamise juures. Tõlgendamise abimaterjaliks on juristil (kohtu)praktika ja õigusteaduslik kirjandus. Tõlgendamistulemuste põhjendamise olulisus: Põhjendused teevad võimalikuks ühiskondliku kontrolli. Kodanikul peab olema võimalus mõista ja kiita heaks tehtud otsuseid, otsuste
Ma arvan aga sealjuures, et pole olemas ainult kahte kultuuripoolust, ei ole ainult üks rahvakultuur ja üks haritlaskultuur, vaid haritlaskultuuri erinevad poolused ning rahvakultuuri erinevad poolused väga tugev linnapoolus, aristokraatiapoolus, talurahvapoolus jne." Kokkuvõte Rahvakultuuri "avastamine" oli väga oluline moment uue kultuuriajaloo kujunemises: loobuti senisest keskendumisest vaid kõrgkultuurile ja hakati kultuuri mõistet avaramalt käsitama. 1970. aastatel oli rahvakultuuri ajalugu üks uue kultuuriajaloo mõjukamaid suundi ja selles vallas teostas ennast suurem osa uuendusmeelsematest kultuuriajaloolastest. Tänapäevaks on "rahvakultuuri" mõiste esialgsest tähendusest suuresti loobutud, enam ei jagata kultuuri kaheks osaks eliidi- ja rahvakultuuriks, vaid pigem uuritakse kultuuri sisemist dünaamikat, analüüsitakse kultuuri erinevaid kihte ja pooluseid, rõhutatakse ideede ja mõjutuste ringlust,
andis pikaajalisi laneusid. 1875 avatakse Venemaa riigipanga filiaal Tallinnas. 1873 avati Riia kommertspank Pärnu filiaali ja 1896 Tallinna filiaali ja 1914 Kuressaare filiaali. 1912. aastal avatakse Aasovi-Doni kommertspanga filiaal Tallinnas. 1919. aastal muudetakse Venemaa riigipanga Tallinna filiaal Eesti pangaks. Esialgu tegutsevad Eestis erinevad Ühispangad, kuid 1920 tühistatakse ühispankade seadus, mis andis neile võimaluse tegutseda avaramalt kommertspankadena. 1940 aasta augustis liidetakse Eesti Nõukogde Liidu koosseisu ning pangad riigistatakse, kaasaarvatud Eesti Pank. 25ndal novembril 1940 lasti krooni kõrval käibele nõukogude rubla ja kroonide ümbervahetamine kestis kuni 1 jaanuarini 1941, kuni käibele jäi ainult vene rubla. 1941 aasta lõpus kallutavad saksa okupatsioonivõimud pangasüsteemi saksamaale. 1942 aasta alguses avatakse Riias balti riike kurireeriv keskpank filiaaliga Tallinnas.
kohtlemise eest kunstnikena. 1970ndate alguses kirjutas Linda Nochlin essee "Miks pole olnud suuri naiskunstnikke". Postmodernistliku mudeli aktualiseerumisega tõusis 1980ndate New Yorgis esile palju noori naiskunstnikke, kelle tegevust on hakati ka tunnustama: näiteks 1990. aasta Veneetsia biennaali peapreemia sai Jenny Holzer. Feministlik kunst pole käsitletav ilma feministliku teooriata. 21. sajandi alguses tuleks rääkida pigem avaramalt soolisuse teooriast. Paljud 20. sajandi kunstnikud rõhutavad kunsti loomisel, et oluline on „teaduslikkuse” ja „filosoofilisuse” komponent. Võttes teejuhiks raamatu „20. sajandi mõttevoolud” (toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli kirjastus, 2009), võib peatükkide kaupa viia filosoofilised voolud kokku kunstivooludega. Max Ernst Näiteks:
Viimane on tähtis, et mõista kahet esimest, sest kaks esimest omaette pole piisavad. Seminar 6. Charles S. Peirce. Kuidas muuta meie ideid selgeks. Jätk. Selles seminaris: „pragmatismi maksiim“ ja selle rakendused ning tõelisuse mõiste selgitamise probleem (kavas III ja IV punktid). Lk 1689 algab III. Filosoofia roll. Üks osa on ideede selgitamise nähtus. Eelkõige tähtis teadusele. Üks osa millega filosoofia peaks tegelema. Loengus on avaramalt tema filosoofia kontseptsiooni, mis selles tekstis pole. Sealt selgub, et ta on väga metafüüsik. Vaated üsna Hegeli lähedal hiljem. Tähenduste selgitamine oluline osa filosoofia puhul. Descartes ja Leibniz on ennem tegelenud sellega, aga neid tuleb täiendada. Pragmatismi maksiim – filosoofia ülesanne selgitada kontseptsioone. Mida tuleks aga teha selgitamiseks? Reegel on pragmatistlik – kriteerium kätkeb endas rida operatsioone
lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga) Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale või ühiskondade rühmale, millel on selgelt eristuv kirjutatud ajalugu nin ühised
Rahvaluule on oma (pärimus)rühma maailmapildi kajastaja ning kujundaja. See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur
üritusi, jätkus kirjanike toetamine KK vahendusel. Asuttati erinevaid auhindu, mis mõjusid arengut soosivalt. Jõudsalt arenes kirjastustegevus, anti välja EE, ilmus väärtuslikku tõlkekirjandust. Mitmekesistus kirjanduslik perioodika: "Varamu", "Akadeemia". Valitseval kohal püsis eepika, palju kirjutati ajaloolisel ainestikul. Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori. Kriisiaastate viletsuspildid ja sotsiaalne protestimeel vaibusid kümnendi keskel muutunud oludes, lüüriline enesetunnetus, loodusekujutus, tekkis pinge romantilisuse ja olustikurealismi esindava luule vahel. Viljaka arendu katkestas '40. 17.2. Modernismi mõiste, m
`35-'36 oli raamatuaasta, mil toimud kogu maal arvukalt kirjandust propageerivaid üritusi, jätkus kirjanike toetamine KK vahendusel. Asuttati erinevaid auhindu, mis mõjusid arengut soosivalt. Jõudsalt arenes kirjastustegevus, anti välja EE, ilmus väärtuslikku tõlkekirjandust. Mitmekesistus kirjanduslik perioodika: "Varamu", "Akadeemia". Valitseval kohal püsis eepika, palju kirjutati ajaloolisel ainestikul. Eepika haaras elu avaramalt kui kunagi varem, oli rikas kujutatud ainealade ja tüübistiku poolest ning vaheldusrikas kunstiliselt: kuntiliselt saavutusrikas oli lüürika, tõusis esile rohkesti noori. Kriisiaastate viletsuspildid ja sotsiaalne protestimeel vaibusid kümnendi keskel muutunud oludes, lüüriline enesetunnetus, loodusekujutus, tekkis pinge romantilisuse ja olustikurealismi esindava luule vahel. Viljaka arendu katkestas '40. Pilet 13
Radikaalide ja liberaalide toimetatud Teataja soovitas aktiivselt revolutsiooniga kaasa minna, selgitas klassisuhete iseloomu, osutas klassivahedele eesti ühiskonnas endas. Postimees oli seadusliku tegutsemise poolt, taunis vägivalda ja rahva lõhestamist klassivaenu õhutamisega. Teataja sünd tõi poleemikasse diskussiooni ühiskonna arenguteede ja võimaluste üle. Nende vaidlustest Postimehega oli ainult kasu: õpiti elule ja toimuvale avaramalt vaatama, mõtteid täpselt väljendama, hinnanguid selgitama ja kaitsma. Aru 2008: 129) Ajalehetoimetuste juurde koondusid ühesuguste tõekspidamistega inimesed, kes asutasid revolutsiooni käigus poliitilisi parteisid. Postimehe ringkonnast kasvas välja Eesti esimene kodanlik partei Eesti Rahvameelne Eduerakond ja ajaleht esines siitpeale täie enesestmõistetavusega parteilehena. Uudiste ümber moodustus Peeter
puuviljasortide aretamisest. Wilhelm III teenistuses hakkas ta koos arhitekt K. F. Schinkel'iga parkidega "ilustama" Potsdami ja Berliini lähiümbrust. Seejuures oli määrava tähtsusega tema panus rahvapargi loomise ja arendamise kui põhimõtteliselt uue ülesande lahendamise näol. Juba esimeste tööde juures Potsdamis (Neuer Garten, 1816) pidas Lenné silmas pargi tihedat sidet ümbrusega. Ülesanne ei lõppenud tema jaoks maatüki piiridega, vaid ta oskas mõelda avaramalt. Samal ajal tegi ta esimese plaani ka Sanssouci pargi ümberkujundamiseks, mis leidis tollal rohkem imestust kui tunnustust, kuna Lenné kaotas seal seni väga tähtsa keskteljelise tee ning kujundas selle maastikulises stiilis vaatesuunana. Pargi üksikosi pidid liitma endiste sirgete asemel looklevad teed. Kavandile olid iseloomulikud suured niidu- ja veeväljad, puudesalud ja -grupid ning hoonete vaba asetus vaadetega ümbrusele. Seda kujundust siiski ellu ei viidud
annaabi.ee 
