Värviring (0)

Värviring

Johannes Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel värvikorraldusel.
Värviringi aluseks on nn. esimese astme värvitoonid - kollane, punane ja sinine.
Teise astme värvid - oranž, roheline ja violett paigutuvad esimeste vastu.
Mõlemale poole esimese ja teise astme värve jäävad kolmanda astme värvid, mis saadakse esimese ja teise astme kõrvuti asuvate värvitoonide omavahelisel segamisel . Need on oranžikas-kollane, oranžikas-punane, purpur , sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline.
Allikas: http://lemill.net/lemill-server/content/pieces
Värvuste omakontrast moodustub värviringis võrdhaarse kolmnurga baasil.
Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus, need asuvad värviringis üksteise vastas ja sobivad omavahel. Vastandvärve omavahel 1:1 segades on tulemuseks hall toon.
Täiendvärvused:
Allikas: www. hariduskeskus .ee
7 + 1 kontrastitüübi näited reklaamis
Värvi omakontrast
Dekoratiivne lahendus. Reklaami on silmale hea vaadata ning erksad toonid on kokku sobitatud selle järgi, et silm reklaamile peatuma jääks. Kompositsiooniliselt on reklaami ääred tumedad , mis viib inimese silma just reklaamikeskele.
Kvaliteedikontrast
Sisuga seotud värvivalik. Parfüümi sloganiks on Inspired by the nature (loodusest inspireeritud inglise k), mis õigustab reklaamplakatis kasutatud lilleõisi ning õrne toone. Heledad toonid viitavad parfüümi õrnusele.
Hele-tume kontrast
Nutikas värvikasutus, mis on nii kompositsiooni kui ka reklaami sisulise seosega harmoonias. Tegemist on küllaltki tavalise mustvalge lahendusega mis on konkreetne, lihtne, ning kahtlemata ka pilkupüüdev.
Simultaankontrast
All olev Lacoste reklaamplakat hakkab silma eelkõige tänu enda dekoratiivsele värvivalikule.
Kvantiteedi kontrast.
70% reklaamist hõlmab ära kirev punane Kitkati pakendiimitatsioon, mis elavdab ning toob muidu igava pargipingi kenasti välja.
Kvaliteedikontrast
Sisuga seotud värvivalik. Parfüümi sloganiks on Inspired by the nature(loodusest inspireeritud inglise k), mis õigustab reklaamplakatis kasutatud lilleõisi ning õrne toone. Heledad toonid viitavad parfüümi õrnusele
Komplimentaarkontrast
Esimeses, vasakpoolses reklaamis on kasutatud eriti erksalt vastanduvaid värve ning tuleb tõdeda, et kasutatud värvid ei riiva silma, vastupidi, näitena kasutatud Dollar Store reklaam mõjub huvi äratavalt ning põnevalt. Kuna aga antud reklaam ei sisalda vaid kahte värvi, siis lisan kindluse mõttes ka teise(paremal) rulareklaami, kus komplimentaarkontrasti on kasutatud nn klassikalisel moel.
Värv-värvitu kontrast
Dekoratiivne värvivalik. Esile toodud kuldsetes toonides parfüümipudel jääb musta ja valgetes toonides hästi silma.
Antud lahendust kasutatakse paljudes parfüümi- reklaamides .
Toon-toonis harmoonia näide reklaamis
„Lõhnav“ reklaam
Maitsvad reklaamid
INETU värvikooslus
Värviparandus
Hoolimata sellest, et reklaamitava toote on üritatud värviliselt välja tuua, kaob minu jaoks ikkagi ära ning tähelepanu püüab hoopis tundud näitleja. Usun, et pilt oleks kirkam ja sõbralikum värvilisena. Üheks ideeks reklaami paremaks tegemisel oleks näiteks tausta udutamine või tumendamine.
Kui oma silm on kuningas ja klient on kuningas, kas siis oma silm on klient?
Kindlasti on valdav enamus kunagi kuulnud rahvasuus levinuid väljendeid, et nii oma silm kui ka klient on kuningas. Mõlemad küll erinevas kontekstis.
Öeldakse, et oma silm on kuningas. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et kui oled ise näinud, siis võid asjas kindel olla. Tõsi, mõnes mõttes lihtne ja loogiline, kuid kas on alati põhjust teistes kahelda vaid enda rinnale koputamise nimel?
Kedagi/midagi ei saa kunagi täielikult usaldada , ka mitte enda silmi või avaramalt võttes, enda kogemusi. Samuti on majandusõpikutes uhkelt väidetud, et klient on kuningas. Kuid kas see tähendab seda, et ka kõige võimatuma kliendi rahuldamiseks peab ronima mööda seinu ning suudlema ta jalgu ? Või on klient kuningas siis, kui ta ise kuninglikult käitub?
Tavapäraselt eeldatakse, et nähtu on olemas ning eksisteerivad vaid reaalsed asjad, mida on võimalik näha ja tajuda. Kuid kuidas usaldada enda silmi, kui maailmas, milles elame, on asju/objekte, mille mittenägemiseks piisab neile vaid selja pöörata? Või kuidas seletada elementaarseid asju, näiteks õhku, kui me neid ei näe? Ja mida teha siis, kui magamatusest hakkavad su enda silmad sulle erinevaid kujundeid, hallutsinogeene näidates valetama? Näeme maakera vaid lähedalt, mis võiks anda alust arvamusele, et see on lapik . Me ei näe alati planeete, hoolimata nende kindlast olemasolust.
Me näeme unenägusid, tihtipeale väga ebareaalseid ning veidraid ning kellegil ei ole kahtlust, et tegu on alateadvuse keerdkäikudega, mitte kindla reaalsusega.
Läbi aja on inimene kasvanud ning õppinud ka teiste „silmi“ usaldama . Proosaliselt öeldes näeme teiste silmi kuningastaatuses olevat vähemalt osades asjades. Öelda „oma silm on kuningas“ on lihtlabane ning võrdeline „mina ja maailm“ nägemusega.
Kui kunagi, nõukogude ajal, oli kuningaks kliendi asemel hoopis kaupmees , kelle ees tuli teha head nägu et saada riiulil ilutseva viimase ahvatleva toiduaine, siis Vabariigi taastudes olukord muutus. Kaupa tuli juurde, raha oli natuke rohkem ning kliendist sai kuningas. Kehtis põhimõte, et mida rohkem raha on, seda olulisem oled. Nüüdisajal on lood taaskord muutunud ning kuninglikuks kliendiks ei peeta enam inimest, kes teenindajat ülalt alla vaatab. Kuninglik klient on tänapäeva mõistes see, kes kohtleb inimest nii, nagu ta tahab, et teda koheldaks; vastastikuse austuse ja viisakusega. Säärane tõsiasi kliendi- teenindaja vahel peaks kehtima ühel väga lihtsal põhjusel - tänane klient võib olla homne teenindaja.
Nööri pingule tõmmates usun, et ei oma silm ega ka klient ei ole kuningas, järelikult ei saa olla ka silm klient. Paljude silmad annavad kokku kuninga tiitli ning klient on kuningas vaid siis, kui too kuninglikult käitub. Niisiis ei leia pealkirjas püstitatud hüpoteesile, oma silm on klient, jaatavat vastust.