Artur Alliksaare luulekogu „Väike luuleraamat“ (0)

1 Hindamata

Ranet Kaljola
11.d
17.01. 2017
Artur Alliksaare luulekogu „Väike luuleraamat“

Artur Alliksaare luulekogu valisin sellepärast kuna autori luule on huvitav ja luuletused on kirjutatud vabavärsis mis teeb luuletuste lugemise lihtsamaks ja arusaadavamaks. Artur Alliksaare loomingu üldse valisin sellepärast kuna kirjanik ei olnud minu jaoks väga tuntud ja soovisin tema loomingut lugeda.

Selle luulekogu ja läbiloetud luuletuste põhjal võib väita, et autori luuletused on väga uuenduslikud kuid kritiseerivad autori ajastu kohta, peamiselt kirjutas ta vabavärsis ja tema looming tähistab üksikulist vabadust. Autori looming on kirglik, hoolimatu ja looduslik. Alliksaare luules võib näha kolme põhikihistust. Tee luulesse, traditsiooni isikupärane omandamine, kindluse saavutamine luule juurdunud avaldumisvormides. Sidemete katkestamine traditsiooniga, hoogne eksperimenteerimine sõnaga, püüd luulekujundit uuendada , saavutada täielik sõltumatus . Alliksaare põhimotiivid ja tähised on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava aeglusega“ soetab autori värssidesse tihedasti ajakriitilist elementi, milles ta oma vahenditega kaitseb muutuva elu eesõigusi. Harva arendab kirjanik luuletust tervikuna ajakriitiliselt, sagedamini eelistas ta oma hinnanguid, arusaamasid, arvustust ja hukkamõistu.

1. „Aeg“ – (T) teemaks on aeg mille tähtsust väljendatakse elu tähtsusega, et inimesed ei taju aja väärtust ja mis kord on alanud, sel lõppu pole. (S) sõnumiks on, et tuleb nautida hetke ja võtta sellest kõike mida võtta annab.
2. „Autoportree“ – (T) Luuletus räägib autori suhtumisest ellu ja luuletus peegeldab autori sisemaailma. Luuletuses on kasutatud elemente ajaloost. Luuletus on romantiline ning elujaatav. (S) Luuletuse sõnum on nautida elu oma ilus ja valus .
3. „ Antidolorosum “ – (T) Luuletus räägib hirmuta elamisest ning selle teekonna nautimisest. Samuti räägib luuletus sellest, kuidas peale halba tuleb alati hea. Luuletuse üheks peamiseks märksõnaks on positiivsus . (S) Luuletuse sõnumiks on elu mitte karta.
4. „Kahekesi“ – (T) teema on armastus, kuidas kaks inimest kohtusid ja kuidas nende edasine elu kahekesi möödub täis armastust ja valu. (S) armastuse kaudu teineteist järgides suudavad inimesed läbida kõik.
5. „Hommik ei oota õhtut“ – (T) Teemaks on lähedase inimese, täpsemini ema surm.(S) Ema on surnud, autor oli õnnelik, et oli selline ema ja ta ei lähe autoril kunagi meelest. Autor on ema surmast üle saanud ja annab mõista, et tuleb eluga edasi minna, mitte jääda elama minevikus.
6. „Lahkusid, kui loojus kuu“-(T) Teema on lahku minek. (S) Autor räägib kuidas tema ja ta armastatu lahku lähevad, naine läheb enda teed. Mees soovib kõigest hingest, et naine oleks jäänud.
7. „Suur dressuur on kurja juur “-(T)Teemaks on sõjaväe kord. (S) Luuletus räägib sõjaväe korrast, et sõdurid teevad mida kästakse ja seal on meeletu rutiin ja mehed kes seda taluvad on nördinud sellest korrast.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 14 allalaadimist

Artur Alliksaare luulekogu-Väike luuleraamat #1

Artur Alliksaare luulekogu-Väike luuleraamat #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gumnaopilnae Õppematerjali autor

luulekogu põhjalik analüüs

luuletus luulekogu Artur Alliksaare luulekogu Väike luuleraamat

Sarnased õppematerjalid

doc

Artur Alliksaar luulekogu referaat

Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ELULUGU 4 2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige peegeldus“ 16 Lisa 2

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus

1952 jutustus "Vanamees ja meri". Hemingway oli ise oma teoste tegelane ("Hüvasti, relvad", "Kellele lüüakse hingekella", "Ja päike tõuseb"). Ta on oma teostes kasutanud autobiograafilisi seiku, tegi oma arvukad sugulased samuti oma raamatute tegelasteks. Hemingway fikseerib võimalikult objektiivselt ja erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet. Uus stiil lühikesed laused, lihtsustatud keel, palju otsekõnet. Hemingway kasutab jäämäe meetodit nähtav-kuuldav on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest. Ta ei seleta nähtuste algeid ja põhjusi, vaid vihjab nendele, näiteks tähendusrikastele seikadele tegelaste elus. Teostes on näha vaid "jäämäe tipp" sümbol, mis esindab "jäämäge" sügavamat tõelust. Lugeja võib vaid ette kujutada, mis on jutustatu taga. Erich Maria Remarque (1898-1970) Elust Sündis 22. juunil 1898 Osnabrückis Saksamaal. Kodanikunimi Erich Paul Remark. Aastast 1922 kasutas pseudonüümi

Kirjandus

docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

- allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar? üks esindab varemkehtinud traditsiooni, teine teeb midagi uut. Avalikkuse ees ei paista vastandus silma. On ka autoreid, kes erinevaid suundi seovad. Nt Paul-Erik Rummo. - Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia - kui vaatame NL aega laiemalt. Olukord põranda all ja peal on kogu aeg nihkes, aga ned muutuvad. Stalinsimi ajal põrandaalust osa vähe, sest keegi ei julge midagi teha. Varjatud osa e põrandaalune hakkab suurenema 50ndate lõpus ja 60ndate alguses

Eesti kirjanduse ajalugu II

doc

Kirjanduse eksam

"Noor-Eesti" nime all tegutses ka kirjastus, mis lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks. Rühmituse

Kirjandus

docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd. Läks soome keele õpetajaks. II luulekogu 1913. aastal ,,Tuulemaa" kirjutatud teises võtmes: õhin ühiskonna muutumisest oli läbi kukkunud. 1919. aastal kutsuti ta Eestisse õppetooli. Valmistus ja läks 2 aastat hiljem. Temast sai TÜ professor.

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

ilma vanade keelteta. 1903 Trt-s G. Suits ("Kiired"), Tms-st noorem, käisid läbi, Tms-st sai paari aasta pärast Noor-Eesti autor (Tm oskas suhelda). Kui lõpetab Treffneri, teinud kaastööd ka ajakirjandusele. Ajakirjanikunimi A.H / A.H.T Trt-s juba tuntud. Läks 4 a.-ks Tln-sse, 1903-1907 töötab mitmete ajalehtede toimetuses: "Teataja", "Vaatleja", "Sõnumid" (vahepeal 1905 a. revol). Ajalehtedes kohalike uudiste reporter; teatrite, kontsertide arvustused, ülevaated. Palk suht väike, kuigi pikad päevad. Tms-e suhe revol-ga: polnud aktiivne revolutsionäär, kuigi oli sotsialistide poolt. Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksam 10 klass

külgi (nt kohatine julmus ja masohhism). Loomingus on korduvaid persoone Kristus lemmikkangelane, aga kui kannataja, mitte kui jumal. Teine lemmiktüüp oli don Quijote. Mõlema tüübi puhul oluline inimarmastus. Teosed ajaloolise taustaga, st kaasaegne Venemaa. Venes tollal õhk ideedest paks, igasugused käärimised ja liikumised. Inimesed muutusid pinnapealseks. Jagas inimesed pinnase ja pinnatuteks inimesteks, oli mures selle pärast, et perekond, väike ühiskonnamudel, hakkas lagunema. Seega kogu ühiskond haige. Kahtles Vene helges tulevikus vaesus, joomine. Pärast sunnitööd oli sügavalt veendunud selles, et in ei sünni heana, vaid tal on sees nii headuse kui kurjuse alge, suurim ülesanne on võita endas kurjuse pool, iga heategu on võit kurjuse üle. Kurja poole väljalöömist provotseerivad veri ja võim

Kirjandus

112

doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

J. Liivi looming avaldas muljet. Gümnaasiumihariduse sai Tartus. Käis venekeelses gümnaasiumis. Õppis vene, saksa, prantsuse, kreeka keelt. Luges enda silmaringi laiendamiseks Marxi, Darwinit, Nietzschet. I luuletus 1899 „Vesiroosid”. 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Astus Tartu ülikooli, mõne kuu pärast siirdus Helsingi ülikooli. Teda huvitas üldine kirjanduslugu, esteetika, soomekeelne kirjandus, rahvaluule. 1905 ilmus I luulekogu „Elutuli”, märkimisväärne luulekogu, leidis palju lugejaid ka noorte hulgas, loodud maailma muutmise vaimus, jõulised arusaadavad vormimeisterlikud luuletused. 1910 lõpetas ülikooli, ei leidnud meelepärast tööd Eestis, jäi Helsingisse. Töötas raamatukogus ja gümnaasiumõpetajana. 1913 II luulekogu „Tuule maa”. Kirjutatud teises võtmes, saanud vanemaks. Õhin, lootused ja ootused ühiskonna muutumisest olid läbi kukkunud. Ülikoolist sai ka stipendiumi, et minna

Kirjandus

Rohkem sarnaseid