50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
396948
Õppematerjali autor
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
Järelikult tuleb neid igal üksikul juhul ise tõlgendada. Eestis puudub veel vastav kohtupraktika ja kogemus nende tunnuste kohaldamiseks, seega tuleb silmas pidada, et autor või isik, kes kasutab autori õigusi seaduse või lepingu alusel, võib alati vaidlustada teose vaba kasutamise juhul, kui ta väidab, et eespool toodud tingimusteest on vähemalt ühte rikutud.8 5 Kurisoo, K, Kaur, V, Ant, P. Intellektuaalne omand. AS Äripäev, 2009, lk 57-58 6 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79. 7 Kultuuriministeeriumi koduleht. http://www.kul.ee/index.php?path=0x714. 8 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 79-80. 5 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba. Samuti on ka autoriõiguse seadusega kaitstavate teoste puhul, kus peaks olema autori nõusolek teose kasutamiseks
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1. autoriõigus; 2. autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; 3. tööstusomand. (Samas: 1-3) Antud töös keskendun ma autoriõigusele ja Eesti Vabariigis reguleerib autori õigusi autoriõiguse seadus, kuid samuti võlaõigusseadus, karistusseadustik ja põhiseadus. Viimases ütleb §39, et „Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.“ (Eesti Vabariigi 2015) Autoriõiguse seaduse kohaselt on autoriõigus autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ning antud seaduse järgi tekib autoriõigus teosele teose loomisega. „Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis“ (Autoriõiguse 2019). Autoriõigus on tugevasti seotud ka teiste õigustega, mida nimetatakse naaberõigusteks ja mis omakorda tekivad juba autoriõigustega kaitstud tööde ümber. „Naaberõigused tulenevad
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid