Tarkvara jagunemine (0)

1 Hindamata

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
1. Tarkvara jagunemine süsteemi- ja rakendustarkvaraks 3
2. Tarkvara jagunemine kasutusõiguse alusel 5
Kokkuvõte 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

Sissejuhatus

Üheks levinumaks tarkvara jagunemise viisiks on need lahterdada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks.
Teiseks jaotusmeetodiks on tarkvara lahterdamine selle kasutusõiguse alusel. Antud jaotusmeetodi alusel jaguneb tarkvara avalikuks tarkvaraks, vabaks tarkvaraks, vabavaraks, jaosvaraks ja kommertsvaraks.
Järgnevas referaadis kirjeldatakse ülevaadlikult eelnimetatud jagunemisviisidest ja nende omavahelistest erinevustest.

Tarkvara jagunemine süsteemi- ja rakendustarkvaraks

Süsteemitarkvara

Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. Süsteemitarkvara ülesandeks on tagada arvutisüsteemi töö. Kujutades piltlikult ette arvuti ehitust kihtidena, siis süsteemitarkvara kuulub alumistele kihtidele, mis on lähemal füüsilisele kihile ehk riistvarale.
Tähtsaimad süsteemitarkvarad on:

Arvuti BIOS ja püsivara, mis liidestavad operatsioonisüsteemi välisseadmetega ( kuvar , klaviatuur, hiir , kõvaketas jms).
Operatsioonisüsteem, mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seejuures ta toetab selliseid ülesandeid nagu andmete edastus mälu ja ketaste vahel ning pakkudes graafilist liidest kasutajale.
Utiliittarkvara on süsteemitarkvara, mis analüüsib, seadistab ja optimeerib arvutit.

Rakendustarkvara

Rakendustarkvara seevastu paigutub kihilise mudeli järgi „kõrgemale” kihile – „eemale” riistvarast ja lähemale arvutiga suhtlevale kasutajale, mis aitab otseselt kasutaja eesmärke täita. Rakendustarkvara on üldiselt soetud graafilise kasutajaliidesega.
Kasutatavaimad rakendustarkvarad on:

Kontoritööpaketid: tekstitöötlusprogrammid, tabelarvutusprogrammid, esitlusprogrammid.
Arendusvahendid: assemblerid, kompilaatorid, interpretaatorid, versioonihaldusprogrammid.
Infohaldusrakendused: ettevõtte ressursiplaneerimispaketid (ERP), raamatupidamispaketid, kliendisuhtehalduspaketid (CRM); otsustusi toetavad süsteemid (DSS), projektihalduspaketid.
Inseneri töövahendid: CAD- programmid , statistilise analüüsi programmid, geoinfosüsteemid.
Kirjastamine ja multimeedia: trükiste kujundusprogrammid, videotöötlusprogrammid, õppematerjalide ettevalmistus- ja levitusprogrammid.
Vabaajaveetmisel kasutatav tarkvara: mängud, heli- ja video esitamise programmid.
Suhtlustarkvara: e- maili kliendiprogrammid, veebipäevikute haldusprogrammid.

Tarkvara jagunemine kasutusõiguse alusel

Avalik tarkvara

Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest tarkvara liikidest, sest selle tarkvara kasutamine on kõige vabam, sest sellel puuduvad piirangud.
Levinuimad avaliku tarkvara põhimõtted:

Programm ei ole kaitstud autoriõigustega
Programmis tohib teha muudatusi
Programmist võib luua sellest arhiivikoopiaid
Programmi võib dekompileerida
Programmi võib kasutada uue programmi loomiseks

Vaba tarkvara

Vaba tarkvara (free software) on tarkvara, mida saab üldiselt ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Sellisel tarkvaral võib vahest olla ka piirangud, kui tarkvara omanik säilitab omaniku õigused. Vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara.
Tarkvara levitatakse Interneti kaudu, laadides sinna programmi lähtekoodi ülesse.
Vaba tarkvara näited:
Linux Kernel - operatsioonisüsteemi keskkomponent
MySQL - andmebaaside loomise ja haldamise programm
GIMP - raster joonistusprogramm
Vaba tarkvara annab (Free Software Foundationi poolt paika pandud):

vabaduse jooksutada programmi mistahes eesmärgil ("vabadus 0");
vabaduse uurida ja muuta programmi ("vabadus 1");
vabaduse kopeerida programmi, et sul oleks võimalik aidata naabrit ("vabadus 2");
vabaduse täiustada programmi ja oma täiustused avalikustada, et kogu kogukond sellest kasu lõikab ("vabadus 3").

Vabavara

Vabavara ( freeware ) ehk priivara on tarkvara, mille loojad ei soovi saada selle eest mingit tasu. Tarkvara võib vabalt kasutada ja teistele jagada (mitte kommertslikult). Üldjuhul on vabavara kood siiski autoriõiguste kaitse all – st programmis muudatuste tegemiseks tuleb küsida selle loojate luba. Vabavaral on enamasti sätestatud kasutuskoha, -aja, -viisi või muud piirangud. Litsentsipiiranguks vabavara puhul võib tuua selle, et vabavara võib kasutada isiklikel eesmärkidel kodudes, kuid kontorites ja muudes kommertsasutustes on selle omamine ja kasutamine keelatud.
Terminit "vabavara" peetakse eksitavaks, kuna ta on sarnane terminiga "vaba tarkvara". Kui vabavara on enamasti vaba ainult tasust, siis vaba tarkvara on vaba igas mõttes: selle kasutamisele ei seata mingeid piiranguid ja selle lähtekood on vabalt saadaval, st avatud.
Vabavara autoriteks on põhiliselt programmeerimise entusiastid, kuid alatihti on suuremate programmide loojateks suured organisatsioonid .
Üheks vabavara alaliigiks on “postkaartvara” (postcardware), mille looja soovib ainsaks tasuks programmi kasutamise eest teilt saada üht kena postkaarti või e-maili. Kui vabavara programm näitab oma töötamise ajal ka reklaambannereid, nimetatakse seda ka reklaamtarkvaraks ( adware ).
Vaba tarkvara näited: 1) Mozilla Firefox – veebibrauser 2) OpenOffice.org - kontoritöö tarkvara pakett 3) VLC – programm meediaesitlemiseks
Postkaardi tarkvara näited: 1) JPEGView – programm pildivaatluseks 2) Ancient Domains of Mystery - arvutimäng 3) Dual Module Player – programm muusikaesitlemiseks
Reklaamtarkvara näited: 1) DivX – programm meediaesitlemiseks 2) Kazaa – programm andmejagamiseks 3) Messenger Plus ! Live – programm suhtlemiseks
Levinuimad vabavara põhimõtted:

vabavara on kaitstud autoriõigusega
programmist võib teha koopiaid ja neid ka levitada, va kommertseesmärkidel
vabavara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud tingimusel, et uus programm oleks samuti loodud vabavaraks

Jaosvara

Jaosvara (shareware) on üldjuhul programm, mis on piirangutega ning millel on ettenähtud kasutamise korrad või aeg. Mitmed jaosvara programmid töötavad ka pärast testperioodi, mistõttu kasutatakse seda sageli kurjasti ära. Jaosvara võib levitada igal moel, väljaarvatud kommertseesmärkidel. Jaosvara korduvkasutamist piiratakse koodirea peitmisega operatsioonisüsteemi registrisse .
Jaosvara hakati levitama 90ndatel arvutiajakirjade kaudu. Tänapäeval on jaosvara levikut arendanud peamiselt Interneti järsk levik. Jaosvara on parim meetod tarkvara proovimiseks ja selle võrdlemiseks, et kasutaja saaks leida tema jaoks parima hinna ja kvaliteedi suhtega toote.
Jaosvara alaliigid:

Norivara (nagware) - registreerimata versioon kuvab aeg-ajalt ekraanile teate stiilis "Miks sa pole veel registreerinud?".

Norivara näited: 1) WinRAR – programm arhiveerimiseks 2) mIRC – programm suhtlemiseks 3) AVG – programm viirusetõrjeks

Santvara (crippleware) - registreerimata versiooni saab kasutada, kuid mingi oluline funktsioon on välja lülitatud (sageli on selleks tehtud töö salvestamine ) või töötab "lahjendatuna", kusjuures on enamasti juures soovitus registreerimiseks.

Santvara näide: Bass Box – programm helikõlarite mõõtude arvutamiseks

Proovivara (demoware, trialware) - mis on mõeldud põhitoote reklaamiks ja tutvustamiseks. Enamasti sisaldab norivarale ja santvarale iseloomulikke jooni.

Proovivara näited: 1) Microsoft Windows XP distributsioonid (30 päeva) – operatsioonisüsteem 2) erinevad arvutimängud
Levinuimad jaosvara piirangute näited:

Tarkvara töötab ainult limiteeritud aja. Näiteks töötab programm teatud päevad peale installeerimist või peale kasutamist. Tihti loetakse ka kasutamine lõppenuks kui on kasutatud programmi ettenähtud tunnid või kasutuskorrad.
Programm lisab märke või signatuuri väljundfailidesse. Antud meetod on levinud video- ja pilditöötlusprogrammidel.
Teatud funktsioonidele ei ole ligipääsu. Näiteks faili salvestamine kettale.

Kommertsvara

Kommertsvara (commercial software, payware) on arvuti tarkvara, mis on loodud müümiseks või see teenib muid kommertseesmärke. Kommertsvara on enamasti tarkvara, mille kasutamise eest nõutakse tasu ning lähtekood ei ole avalik. Kommertseesmärkidel loovad tarkvara sellised suurfirmad nagu Red Hat, Apple Computer, Sun Microsystems, Google ja Microsoft Corporation. Ärivaraks on väga sageli tasuta tarkvara, mille erinevate teenuste kasutamiste eest nõutakse raha.
Kommertsvara peamiseks levimismeetodiks on selle turustamine infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja kaupluste kaudu.
Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 – 2010 – kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid – joonestusprogrammid 4) arvutimängud
Levinuimad kommertsvara põhimõtted:

Programm on kaitstud autoriõigustega
Programmis ei tohi teha muudatusi
Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta
Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida
Programmi ei tohi ilma nõuolekuta kasutada uue programmi loomiseks

Kokkuvõte

Tarkvara võib jagada selle kasutajate ja kasutajaõiguste alusel. Kõige vabamalt võib kasutada avalikku tarkvara, sest antud tarkvaral ei ole autoriõigusi ja piiranguid. Teised tarkvara liigid on üldjuhul kaitstud autoriõigustega – autor on sätestanud tarkavarale teatud tüüpi piirangud, mis ei anna kasutajale nii vabasid kasutusvõimalusi.
Kui proovida kõiki maailma tarkvarasid liigitada kindlatesse kategooriatesse, siis saaks see olema väga raske töö, sest ühel tarkvaral võib olla mitu erinevat piirangut või õigust ja lõpuks on väga raske aru saada, mis kategooriasse antud tarkvara kuulub.

KASUTATUD KIRJANDUS

Riim, A. „Interneti käsiraamat“. Pärnu: Pärnu trükikoda, 2002.

SilverWiki. Tarkvara litsentsid. http://eowyn.ftpaccess.cc/mediawiki/index.php/Tarkvara_litsensid (3.05.2010).

Wikipedia. Commercial software. http://en.wikipedia.org/wiki/Commercial_software (3.05.2010).

Wikipedia. Computer software. http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_software (3.05.2010).

Wikipedia. Freeware. http://en.wikipedia.org/wiki/Freeware (3.05.2010).

Wikipedia. Public domain software. http://en.wikipedia.org/wiki/Public_domain_software (3.05.2010).

Wikipedia. System software. http://en.wikipedia.org/wiki/System_software (3.05.2010).

Wikipedia. Vaba tarkvara. http://et.wikipedia.org/wiki/Vaba_tarkvara (3.05.2010).

Wikipedia. Vabavara. http://et.wikipedia.org/wiki/Vabavara (3.05.2010).
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tmk6pilane Õppematerjali autor

Referaat

trakvara jagunemine süstemitarkvara avalik tarkavara rakendustarakvara vaba tarkvara vabavara jaosvara kommertsvara referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Arvutitarkvara liigid

Arvutitarkvara liigid Sõltuvalt kasutuslitsentside tüübist ja kasutatavast litsentsilepingute sõlmimise tehnikast võib arvutitarkvara jaotada järgmiselt: • ärivara (commercialware); • jaosvara (shareware); • proovivara (trialware); • vabavara (freeware); • vaba tarkvara (free software); • avalik tarkvara (public domain software). Ärivara (commercialware) Ärivara on peamine arvutitarkvara liik, mida levitatakse tavaliselt infotehnoloogiafirmade, arvutisalongide ja arvutikaupluste kaudu. Enamik suurte tarkvara tootjate tarkvarapakettidest on just nimelt ärivara. Ärivara kasutamine on lubatud alles pärast litsentsitasu maksmist. Vaatamata sellele, et tootjate lõikes võivad litsentsilepingu tingimused erineda, jäävad üldpõhimõtted samaks ja on üldjuhul järgmised:

Informaatika

doc

Arvuti tarkvara

SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. Arvuti tarkvara ......................................................................................................... 5 1.1 Süsteemitarkvara................................................................................................. 5 1.2 Rakendustarkvara................................................................................................. 6 2. Arvuti tarkvara jagunemine........................................................................................7 2.1 Ärivara ......

Arvutiõpetus

doc

Arvutitarkvara ja piraatlus

Rakvere Ametikool x H09KÕ Arvuti tarkvara Referaat Juhendaja: Rakvere 2010 2 Arvutitarkvara ja piraatlus..............................................................................................4 Tarkvarapiraatluse negatiivne mõju .............................................................................. 6 Tarkvarapiraatlusega kaasnev vastutus.......................................................................... 8 2. Füüsilise isiku karistusõiguslik vastutus.......................

Arvutiõpetus

doc

Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed

või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.

Arvutivõrgud

pptx

IT õigus

olemasoleva teose kasutamiseks kui ka uue teose loomiseks ja kasutamiseks (õiguste jaotamiseks) Litsentsileping käsitab juba eksisteeriva teose kasutusõigusi Autorilepingu sisu Teose kirjeldus Üleantavad õigused Teose kasutamise viis ja territoorium Tähtaeg, algusaeg Arvutitarkvara tüübid ärivara (commercialware) - commercial closed source software; jaosvara (shareware) – tasuta kasutusõigus proovivara (trialware); vabavara (freeware); vaba tarkvara (free software, open source); avalik tarkvara (public domain Free software (GPL) – tasuta kasutus, võib muuta ja levitada, muudatused lähevad samade tingimuste alla www.fsf.org Open Source tarkvara – lähtekood on tasuta kasutatav ja muudetav, tavaliselt ei või kasutada kommertseesmärkidel www.opensource.com Vabatarkvara iseärasused eikäsita installeerimist ega kasutust puuduvad garantiid kopeerimine kuulub litsentsi alla, aga ei väljenda lepinguga

Õigus

pdf

Õigus infotehnoloogidele

hülgamisele, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus kolmandate isikute poolt? (essee küsimus) Hülgvara on tarkvara , mida levitatakse selle moraalse vananemise tõttu vabalt, kuigi sellise tegevuse seaduslikkus on sageli kaheldav. Hülgvara on üks orbteose konseptsioonist. „Hüljatud“ ja tavaliselt vana/aegunud tarkvara. Kaitstud siiski autoriõigustega kuid autorid ei pruugi praktilistel kaalutlustel tähelepanu pöörata sellise vara kasutamisele ja levitamisele kolmandate isikute poolt. Selline tarkvara on tavaliselt kas väikese majandusliku väärtusega või vananenud. Alternatiivid tarkvara „hülgamisele“, et tagada tarkvara kasutamise õiguspärasus: lasta turule vabavarana või lasta turule avatud lähtekoodiga tarkvarana.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

Arvuti tarkvara ja piraatlus-referaat

.............................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?...............................................................................................4 Kellele on piraatlus kahjulik?..................................................................................................... 7 Ühiselt piraatluse vastu............................................................................................................... 8 Piraatlus arvutivõrkude vahendusel.......................................................................................... 10

Informaatika

docx

Õigusõpetus Infotehnoloogidele eksami kordamisküsimuste vastused 2016K

5. Mis on kaitstud autoriõigustega? + Kirjandus-, kunsti- ja teadusvaldkondades loodud originaalne (autori enda loomingu) tulemus ehk teos. Ka teose vaheetappide tulemused. 6. Autoriõiguste ajaline kehtivus. + Kehtib kogu autori elu jooksul ja 70 aastat pärast surma. Mitme autori puhul autorite eluaeg ja 70 aastat pärast viimase autori surma. Avalikustamata autoriga teosete puhul 70 aastat pärast õiguspärast avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? +

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid