1550-1075eKr Uus riik; vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse. 1539-1514eKr vaarao Ahmos taastas riigi ühtsuse ja tõrjus hüksoslased riigist välja. 1514-1493eKr Amenhotep I taastas võimu Nuubias. 1458 1426 Thumois III valitsusaeg; egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. 1390-1353eKr Amenhotep III valitsusaeg; rahu ja stabiilsuse ajajärk. 1353- 1336eKr Ehnatoni valitsusaeg; asendas Amoni kultuse Atoni austamisega ja püüdis teha sellest Egiptuse ainujumalat. 1332-1323eKr Tutanhamon; taastati traditsiooniline jumalate austamine. 1279-1213eKr Ramses II ; võitlus hetiitidega ja tegeldi üle riigilise ehitusega; ehitati Per- Ramsese linn. 1187-1156eKr Ramses III; egiptust rünnanud mererahvad tõrjuti tagasi.
10. a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, sõjajumal Ares jt.
mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all.Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi
-Põhitegevus küttimine,kalastamine,korilus.Kõik eluksvajav võeti ümbritsevast loodusest(rändav eluviis) 3)Viljelev maj.-Põhitegevus karjakasvatamine ja põlluharimine.Sellest saadi kõik eluks vajalik(paikne eluviis) 4)Ei sõltutud enam nii palju jahiõnnest ja loodusest,vähenes suremus,inimeste arvukus hakkas kasvama,majade ehitamine,Loomade kujundamine asendus ornamentikaga. 5)Jahimaagia ja animastlik maailmavaade asendus viljakusmaagiaga ning maaharimisel vajalike loodusjõudude austamisega. 6)Pronks.2500eKr Vahemeremaades ||| Raud-1300eKr hetiidid Väike-Aasias. 7)Tekkisid spetsiifiliste oskuste vajadus, ühiskondlik tööjaotus, kaubavahetuse suurenemine, eraomand,sugukonnasidemed nõrgenesid,varanduslike ebavõrdsus, lõi eelduse klassiühiskonna sünniks. 8)Varaste tsivi. tunnused:viljelusmajandus,varanduslik kihistumine,riiklus,kiri,kõrgkultuur 9)Mesopotaamia 3000eKr > Egiptus 3000 > India 2400 > Kreeta 2000 > Hiina 1700 > Kesk- Ameerika ja Peruu 10)Tsivi
uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus
Dolmen koosneb kahest menhirist ja nende peale asetatud kiviplaadist. Kui on kasutatud menhireid ja dolmeneid, siis on tegemist kromlehhiga. Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges. See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.
KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid välja kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik- Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Teater sai alguse jumala Dionysose austamisega, keda rahvas kujutas soku või härjana. Hiljem sai Dionysosest veinivalmistamise ja teatri jumal. Paar korda aastas peeti Dionysose püha, kus sokunahkades pidulised laulsid rõõmsaid ja kurbe laule. Nendest samadest kurbadest ja rõõmsatest lauludest kujunesid välja komöödia ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene
ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad
kuid sageli tuli aganaleivastki puudus kätte. Seepärast suhtuti leivasse suure lugupidamisega. Juhtus leivatükk maha kukkuma, tuli see üles võtta ja leivale suud anda. Kuni kartulit Eestis veel ei kasvatatud, kasutati toiduks põhiliselt naerist, kapsast, Lääne-eesti. teraviljad Tangupuder oli rituaalne toit. See oli seotud esivanemate austamisega, putru viidi hingedele. Tangupuder oli varrutoit, pulmatoit ja matusetoit. Tallinna pagarid küpsetasid oma kaupa peamiselt Saare- ja Hiiumaalt ostetud nisust. Lääne-eesti. köögiviljad • Saaremaal ja Hiiumaal kasvatati kapsat vähe, seda söödi enamasti värskelt või säilitati
teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos -- sokk; ode -- laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati
teistesse polistesse. Tal pidi olema ilmekas, kõlav ja tugev hääl ning hea laulu ja tantsuoskus. DIONYSOS Juba esiaja rahvastel olid kujunenud Sokunahas pidulised kandsid teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik maske ning laulsid kurbi ja Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. rõõmsaid laule vaheldumisi. Siit Näidendid ja teater ilmusid seoses tulid ka nimetused tragöödia viljakusejumala Dionysose austamisega, (tragos — sokk; ode — laul) ja keda kreeklased kujutasid soku või härjana. komöödia (rõõmsa rahvahulga Paar korda aastas peeti Dionysose püha laul). Kurvad laulud põhinesid alati kreeka rikkalikul mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. 534. aastal eKr etendati
püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcQfNrNjGC_OZK0JGq43RxWEO3qglNk7lLEBG6Jsz Hera Kõrgeim jumalanna, taeva kuninganna Abielu ja abielunaiste kaitsja Kronose ja Rhea tütar Oli Zeusi õde ning tema naine Sümbolid: granaatõun ja paabulind https://encryptedtbn2.gstatic.com/images?
Teatri sünd Kreekas on seotud viljakusjumalana Dionysose kultuseks, kuna tema auks korraldati riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Ronkäikudes osalesid alati Dionysose mütoloogilised kaaslased saatüreid. Oletatakse, et kõige varasemad teatri etenudused olid seotud jumala meeleheaks sokuohvri toomisega. Kultuslikes stseenides täiemõõdulise kreeka tragöödiani jõudmine võttis muidugi aega. Alguses piirduti Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ehk heerostest. Dramaatilise pinge ning konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, perekonnasuhted ning oma vanemate pattude pärast kannatanud laste saatus. Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist
Sellest tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - ,,mustad mungad"oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Paavst Innocentius III soovitas tal ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli, et oma ülemvõimu kindlustada sai valitud Augustinuse reegel. Ordu ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri palve peale pühale Dominicusele abiks võitluseks ketserlusega. Sealt on alguse saanud nn
Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31.mai 1793 (jakobiinide võimuletulek) pidulik pühitsemine. Kõrgema Olendi kultus oli tugevalt seotud jakobiinide poliitikaga, mis segati religioosse Kõrgema Olendi austamisega. Kõrgema Olevuse kultusei näinud ette preestreid, etendasid peaosa Konvendi liikmed eesotsas Robespierrega. Pidustused olid suurejoonelised Pariisi majad ehitud, lehvisid sini-puna-valged lipud, naistel ja tüdrukutel olid käes lillekorvid, meestel ja poistel tammeoksad, Konvendi liikmed pidulikes riietes, eesotsas helesinises frakis Robespierre, käes viljapead. Ta pidas kõne, sooritati rituaalne pahede
pagasit kaitsta ja säilitada. Üks praeguse aja väärtustest on sallivus. Üha rohkem tuleb meil suhelda teistest kultuuridest pärit inimestega, seega peame teadma ka teiste rahvaste ajalugu, kombeid, traditsioone. See rikastab ja avardab meie silmaringi. Mõnikord tunduvad võõrad traditsioonid ja kombed palju huvitavamad ning tahaksime võtta omaks asju, mis ei kuulu meile. Siin peaksime olema ettevaatlikud, et võõra kultuuri austamisega ei mindaks liiale, sest vastasel juhul kaoks meie endi kultuur. Oleksime kõik üks hall mass, kes sööks kiirtoitu ja räägiks ainult ühte keelt, mõtlemata sellele, kust tuleme ja kuhu läheme. Teiste mõistmiseks tuleks arutleda iseenda üle, sest siis oskame hinnata ka teisi. Kultuuri edasikandmisel on kahtlemata suur osatähtsus riigil, sest palju oleneb sellest, missugused eesmärke ja väärtusi ta tähtsustab, missuguseid meetodeid kasutab oma eesmärkide saavutamiseks
poole 5.saj 4.saj e.m.a. Hellenismi ajajärk kummardus hellenitele(kreeklastele) 4.saj 146a e.m.a. Need ajajärgud on kultuuri järgi. Usund Muistsetel oli huvitav usund ja rikas fantaasia. Nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimese välimuse ja iseloomuomadustega jumalad. Tähtsamad olid Olümpose jumalad. Jumalatele omistati kõiki inimlikke jooni. Peamised kultuspaigad olid altarid ja templid. Jumalate austamisega kaasnesid pidulikud rongkäigud ja sinna juurde kõiksugu võistlused poeedid, sportlased, teater. Suurimad saavutused on kunst, filosoofia, kirjandus, teadus. Dionysose pidustustest kasvab välja teater, Zeusi pidustustest olümpiamängud. Õppeasutustes viibsid poisid 7 20 eluaastani. Kultuuri ja kunsti hiilgeperiood langeb klassikalisse ajastusse. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena tänapäevani. Rahad olid käibel.
1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit, seepärast tunti neid ka ,,mustade munkadena". Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Dominicus pani aluse roosikrantsipalvusele. 1 Kõige tuntum Dominicuse elu puudutav pärimus pajatab tema ema unenäost. Enne poja sündimist nägi ema Johanna unes, et sünnitab poisi, kelle laubal helendab täht. Vastsündinu lähedal seisis ka mustavalgekirju koer, kes hoidis suus põlevat tõrvikut. Nägemuse tähendus oli ema meelest lihtne: tema poeg hakkab valgustama maailma (must - pimedus, valge valgus)
Selles peatükis sobiks ära mainida ka inimese kitsasse merealale ehitatud veealune Inglise raudteekanal, mis ühendab saart Prantsusmaa loodeosaga. Veel ei saa unustada ka teisel sajandil Rooma keisri käsul ehitatud Hadrianuse valli, mis tänini veel püsti seisab. Kiviaja üks vapustavamaid rajatisi, Stonehenge, asub Lõuna-Inglismaal ja ehitati ligi 5000 aastat tagasi. Taolisel massiivsel ehitisel arvatakse, nagu Egiptuse püramiididelgi olevat tihe seos päikese austamisega. Külmad kuud on november, detsember, jaanuar ja veebruar, mil kraadiklaas termomeetri näit võib koguni langeda alla 10oC, kuigi keskmine temperatuur püsib ülevalpool nulli. Kõige soojemad kuud on juuli ja august (22oC). Temperatuurid jäävadki -10oC ja +32oFC vahele. Mai, juuni ja juuli ajal on päevavalguse aeg pikk varieerudes viiest tunnist päevas Põhja-Sotimaal kuni kaheksa tunnini Lõunarannikul. November, detsember ja jaanuar
Seda on vaja arvestada nii eestlastel, kui ka venelastel. Võimalikud lahendused. Siin on kolm variandi. Nad sõltuvad sellest, mida arvab õpetaja, kelle aines see konflikt tekkis. Kui õpetaja on nõus eestlastega, siis võib ta lihtsalt venelastele seletada, et see aine peab olema eesti keeles ja ta midagi ei muuda. Kui õpetaja on nõus venelastega, siis seletab ta eestlastele, et venelased peavad ka hakkama saama, ja kui neil on probleemid, mis on seotud keelega, siis sellese peab suhtuma austamisega ning aitab venelasi, kui on vajadus. Nii esimene, kui ka teine olukord on lahendused, aga see ei aita leida kokkuleppe. Kui õpetaja tahab seda leida, siis peab ta osaliselt teha seda, mida palusid venelased. Näiteks, õpetaja midagi ei seleta vene keeles loengu ajal, aga saadab õpilastele informatsiooni nii eesti, kui ka vene keeles.
Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule · Ed Diener ja kolleegid · Varieerub riigiti oluliselt · Skandinaavia, anglosaksi ja mitmetes Euroopa maades (nt Sveits, Luxemburg, Holland) on subjektiivse heaolu tase väga kõrge · Endise kommunismibloki riikides (ka Eestis) ning paljudes Aasia ja Aafrika maades on inimesed oma eluga vähem rahul Subjektiivne heaolu · Oluliselt seotud suurema sissetulekuga, individualismiga, inimõiguste austamisega, sotsiaalse võrdsusega ühiskonnas · Teatud jõukusest alates inimese rahulolu oma materiaalse olukorraga enam oluliselt ei kasva · Individualistlikes maades oluline positiivsete emotsioonide kogemine, kollektivistlikes hinnatakse rahulolu kultuurinormi alusel (milline seisukoht valitseb kultuuris eluga rahulolu osas) Sotsiaalne taju · Et edukalt toime tulla sotsiaalsete suhete maailmas, on tarvis tajuda, mida teevad või kavatsevad teha ümbritsevad inimesed
Neid ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Kaks tuntumat laevkalmet asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. Kivikirstkalmega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate austamisega. Oma raua tootmine. Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrgustesse savist ja kividest valmistatud koonilistesse ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõguksid ja annaksid vajalikku kuumust. Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist
Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline leiutis oli peegel, seda ei valmistatud mitte klaasist vaid metallist. Sfinks.Joonis 1. Anubis. Joonis 2. 2. Elamu ja lossiarhitektuur ei olnud niivõrd oluline. Olulised olid hauaehitised, sest usuti et
Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on suurel määral mõjustanud hellenistliku kunsti realistlikud tendentsid. Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi-isade, suguvõsa kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed-akveduktid-kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum. Rooma keisrite foorumid, iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar
ametnikkonnal. Tähtsaimad keisririigi saavutsued on : porstelan, püssirohi, paber ja trükikunst. Hiina pere oli patriarhaalne, nooremad pidid kuuletuma vanematele ja naised meestele. Hiinlaste arvates oli jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmeainsustest: taevas, maa, inimene. Hiinlaste arvates oli maailm hingestatud e. animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel. Hingede austamisega oli seotud ka esivanemate kultus. Perekondadele rajati templeid. Hiina filosoofia arenes kõige rohkem keisririigi eelsel ajal. Tähtsaimad oli konfutsiasism ja taoism . Neile lisandus hani ajal budism. Konfutsiaism oli kõige tähtsam. Selle rajas Konfutsius , ta tegutses VI ja V saj vahetusel ekr. Tema tähtsaim ül oli leida inimlikkus. Tema arvates tähendas see teistega arvestamist, armastust ja lugupidamist, kohusetunnet ja tuginemist traditsioonidele
Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites
Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud kehast. Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti kujutati seda jumalat kui tokki, mille otsas oli mask. Siit võis alguse saada maskide kasutamine teatris ning seetõttu on Dionysos tragöödiajumal. Ateenas on Dionysosele pühendatud teater, millel on lisanimi Eleutherios. Eleutherios on küla Atikas ning kunagi oli Dionysos Teebast tulnud ning sealt edasi Ateenasse liikunud. Ateena elanikud tõid igal aastal
kaunimaks instrumendiks. Kirikuaasta kõrgpunktiks on ülestõusmispühade öine jumalateenistus. See algab vaimulike juhitud kirikurahva rongkäiguga, ristikäiguga, mis teeb ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised. Rongkäigu lõppedes algab jumalateenistus. Tähtsal kohal ortodoksses kirikus on pühakute austamine, mis pärineb märterkiriku aegadest. Juba 4. sajandil pühitseti ida kristlaskonna poolt kõigi märtrite püha. Pühakute austamisega kaasneb pühade säilmete austamine. Kõigist pühakutest kõrgemana austatakse Maarjat Jeesuse ema. 431.aastal Eferose kirikukogul kinnitati tema asend Jumala emana. Ikoonidel on ortodoksses kirikus alati olnud keskne tähendus. Ikoonid pole kaunistused, vaid kultus esemed, millel on kujutatud Kristust, jumalaema ja teisi pühakuid täpselt traditsiooni poolt kindlaks määratud vahenditega. Ikoonide mõte on suunata uskliku mõte pildil kujutatu
Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega.Antiikajal tähendas kultus maagilisi toiminguid, palvetamist, hümnide laulmist, ohverdamist, tantsimist, mängimist ja midagi sellist, mida tehti kindlal päeval või aastaajal (pidustused). 14. NEOLIITILINE REVOLUTSIOON oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Neoliitilise revolutsiooni käigus ilmusid kõplapõllundus ja karja kasvatamine.
Oma armukestele lähenes ta väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Kui Zeusi naine Hera oli mõnest armukesest teada saanud, siis veetis ta oma suuremast ajast tema armukeste ja laste taga kiusates. Kord aga sai Zeus nii vihaseks, et riputas oma naise randmeid pidi torni külge ja jalgade külge kinnitas raskused. Peamiselt on Zeusi austamisega seotud tammed. Ares Arest peetakse vanakreeka mütoloogias sõjajumalaks , ta on Zeusi ja Hera poeg. Arese peamisteks iseloomujoonteks on julmus ja jõhkrus. Allikates on teada , et kõik jumalad põlgasid Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja
Peamiselt maeti kesksesse kirstu perepea ehk mees. Laevklamed – Neid kivid olid paigutatud laevakujuliselt . Väiksematesse kivikirstudesse maeti surnud põletatult. Väikeselohulised kultusekivid – Kivid, mille pealispinnale on süvendatud 5-10 cm läbimõõduga korrapärased kausikujulised lohukesed. Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda.
Toidud Nagu uuematel tähtpäevadel on ka emadepäeval kombeks valmistada pidulikumaid toite ja panna lauale kooke, enamasti ka tort. Mida tehakse mujal maailmas Emadepäeva tähistatakse paljudes Euroopa ja Aasia maades, samuti Austraalias. Erinevates maades on emadepäeval oma tähistamisviis ja eellugu. Kõigi tähtpäevade puhul on tava otsida selle ajaloolist eeskuju, nii ka selle tähtpäeva puhul. Emadepäeva on seostatud antiiksete naisjumaluste austamisega (kreeka Rhea, kes on mitmete jumalate ema; rooma Kybele pidustused, mida tähistati kolm päeva mängude, maskeraadi ja pidulike rongkäikudega. Inglismaal tähistati 17. sajandil ja hiljem emakirikupäeva paastu neljandal pühapäeval. Emadele anti pisikesi kingitusi ja küpsetati eriline kook. Kaugemal elavatel lastel (teenijad, farmitöölised, käsitöölised, linnasiirdunud) oli tavaks sõita kinkide ja koogiga koju vanemaid vaatama ja minna nendega nn emakirikusse
Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud. Mõlemad olid osa kolme ilmavalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene. Suurele kolmainsusele lisaks ühendasid kogu olevat ka kaks teineteisest lahutamatut põhimõistet- yin ja yang, mis tähistavad tumedat ja heledat, niisket ja kuiva, naist ja meest jne. Oma vastandlikkuses täiendavad nad teineteist. Hiinlaste ettekujutusess oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus. Hiina filosoofia kõige murrangulisem ja viljakam aeg langes keisririigieelsesse killustatuse perioodi, mil sisesegadused ja maad laastavad sõjad sundisid paljusid õpetlasi ühiskonna- ja moraaliküsimuste üle põhjalikult järele mõtlema. Tol perioodil kujunesid ka kaks Hiina mõttemaailma tähtsamat suunda- taoism ja konfutsianism, millel on eriti suur mõju olnud. Hani Dünastia ajal lisandus neile Indiast budism, kuid konfutsianismist sai
Millist rolli omas mütoloogia kunstiloomingu allikana Vana-Kreekas?Ehitati templeid jumalate auks,draamakunst arenes välja,laulud Dionysuse auks.Nt: vaasimaalid, skulptuurid, eeposed Mütoloogia suur mõju kunstiloominugule- sellesse usuti ja peeti lugu Trooja sõja kangelased: Achilleus oli väga hea võitleja, saavutas tihti lahingutes võidu. Priamos Trooja kuningas, Hektori isa. Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline
Kus tema auks korraldatud riitused ja rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Nendes rongkäikudes osalesid alati ka saatürid (Dionysose mütoloogilised kaaslased sokud), neid kehastasid mehed, nad laulsid ja käitusid ülemeelikult. Nendest lauludest mis need sokud laulsid on nime saanud tragöödia (kreeka tragoidia:tragos kits, sokk + o(i)de - laul). Arvatakse, et kõige algelisemad teatrietendused olid seotud jumalatele sokuohvri toomisega. Algul piirduti Dionysose austamisega kuid hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja nende elust. Enamikkude kreeka näidendite sündmustik rajanes rahva usundi- ja kultuuripärandil. 2.1. Jumalateenistus teatrina Jumalateenistuse teatriks muutmise algatas poeet Thespis. Tema tähtis uuendus oli see, et ta oli esimene, kes astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, deklameerides värsse. Seega oli ta siis nii esimene näitejuht kui ka esimene näitleja. Peale seda hakati sama laadi näidendeid
asulast väljas, küngastel). 8. Asva kultuur kindlustatud asulate kultuur. Looduslikult kaitstud paikades. 9. kivikirstkalme erilised maapealsed kalmeehitised. Suurtest kividest laotud 5-8m läbimõõduga ring. Keskele pandi kirst surnuga. (Nooremast pronksiajast) 10. tarandkalme Nelinurksed, 1-2 m laiused ja 2-3 m pikkused kivimüüridest kalmed. (Eelrooma rauuaajast) 11. väikeselohulised kultusekivid seostatakse ohverdamisega, tähistaeva vaatlustega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga. 12. saaga Viikingite jutustused sõjakäikudest, kaotustest, võitudest. 13. ruunikivi langenud viikingite mälestusmärk ? 14. tsuud eestlaste nimetus vene kroonikates 9-10 saj 15. adramaa maa suuruse arvestamise mõõt. Adramaa on põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. 16. alepõllundus maaharimise viis, kus põldude rajamiseks raiutakse mets maha ning põletatakse. Järelejäänud tuhk on külvatavatele taimedele rammus väetis. 17
Vanarooma mütoloogias samastub temaga jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Zeus lähenes oma armukestele erinevatel viisidel. Mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. (Wikipedia, Zeus) 1.1 ZEUSI SÜND JA LAPSEPÕLV Zeusi vanemad olid titaanid Rheia (Rhea) ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele
Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas ametnikest koosnev seadusandlik kogu.Eunuhhide ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest.Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud.Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks:kaupmeesteks,käsitöölisteks,talupoegadeks,juhutöölisteks jmt. Ettekujutus maailmast:Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud e animistlik.Hingede austamisega seondus esivanemate kultus.Kolmainsus:taevas,maa ja inimene. Konfutsionism ja taoism:Konfutsionism hindab eeskätt inimlikkust,st teistega arvestamist,armastust ja lugupidamist,kohusetunnet ning tuginemist traditsioonidele.Taoismi keskne põhimõte on dao e maailma pidev loomulik kulgemine.Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. 5.Araablased ja islam:Araablaste ühiskond ja usk:Araablaste usk oli polüteistlik.Must meteoriit-asub Mekas müürituna Kaaba templi seina
tähtsamaid sündmusi inimeste elus. Hiinlaste ettekujutuses oli kogu maailm hingestatud ehk animistlik. Taevas oli hingedest suurim, kuid samuti oli hing kõigil loodusobjektidel: jõgedel, järvedel, mägedel, kividel, taimedel, loomadel ja muidugi ka inimestel. Inimese hing ähvardas pärast surma vaimuna rändama minna ja võis elavatele halba teha. Seda sai vältida kohaste matuserituaalidega ja haua eest hoolt kandes, sest kui vaimul oli koht, kuhu naasta, siis ta ei teinud halba. Hingede austamisega seondus esivanemate kultus, mis oli ühtlasi ka märk vanemate üldisest austamisest perekonnas. Esivanemate portreede ja nimetahvlite ees põletati iga päev lõhnaküünlaid ja suurematel tähtpäevadel lisandusid keerukamad kombetalitused. Perekondi ühendavate suguvõsade esivanematele rajati omaette templeid.
Kr 3. Hellenismi ajajärk 330-146 a. e.Kr · Muistne Kreeka polnud ühtne riik, koosnes linnriikidest e. Polistest · Polise keskus pealinn(koosnes alllinnast ja ülalinnast e.) · Alllinnas elumajad, käsitöö kojad , agoraa e. Turuplats · Künkal asus kindlustatud ülalinn, kuhu püstitati templeid ja mindi sõja ajal varjule · Tänavad olid ristuvad ja nendega oli linn jagatud kvartaliteks · Jumala austamisega kaasnesid ronkäigud, pidustused, atleetide, poeetide ja muusikute võistlused · Spordivõistlustest arenesid Olümpia Mängud, mille ajal kehtestati rahu · Suurimad saavutused: kunst, filosoofia, kirjandus ja teadus · Kuulsamad filosoofid: Platon, Aristoteles · Nende jumalad olid inimese kehaga ja iseloomuga (mitte täiuslikud) Arhitektuur · Tähtsamaiks ehitiseks tempel (ehitati kõrgemale linnast) Arhailisel ajastul kujunes välja põhiplaan
Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks teda premeerida raha või asjadega, sest siis on tõenäoline, et laps loob seose, olen hea=kingitused. Sedasi on ka eneseväljenduse ning teiste austamisega. Laps võtab vanemate suhtumise ja kõnepruugi üle, seega, kui vanemad ei jälgi oma käitumist ega sõnu, võib peagi märgata, et laps ropendab ning kasutab oma eakaaslaste kallal vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise
keskpaiku e. m.a. ja kelle lühikest elu saadi üht-teist teada alles pärast hauapanuste hoolikat uurimist? Leitud üürikute põhjal oletab enamik teadlasi, et ta oli vaarao Amenhotep III noorim poeg. Amenhotep III vanem poeg ja järglane Amenhotep IV läks ajalukku ,,ketserkuninganna", les viis läbi põhjalikud religioonireformid, asendas vanatraditsioonilise nähtamatu päikesejumala Amoni kultuse päikeseketta Atoni austamisega, nimetas ennast Echnatoniks ja viis oma residentsi Teebast üle Armanasse. Tema kaunitarist abikaasast Nofretet tunneb inimkond suurepärase värvilise protreebüsti järgi, mis on parimaid vanaegiptuse raidkujusid. Tutanchamoni hauakambri leidude põhjal võib järeldada, et Amenhotep III-l oli veel üks poeg Smenhkare, Amenhotep IV ja Tutanchamoni vahepealne, kes võis valitseda lühikest aega 4
Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend ning Kronuse ja Rhea poeg. Tema valduseks olid veekogud. Poseidon oli tuntud oma taltsutamatuse poolest Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks ja maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt
mängis rituaalne hingestatud ehk mis oli Aset leidsid ka tuli, mida animistlik. Hing oli araablastele pallimängud kujutati jumal ka kõigil pühamast püham. arvuka publiku Agnina. loodusobjektidel. Mekas käis palju ees selleks Tulerituaal Hingede austamisega palverändureid, et spetsiaalselt avaldada austust muutus aja seondus esivanemate rajatud väljakutel. araabia jumalatele jooksul kultus. ja ka mustale Rajati kujusid, olulisemakski Kaks kõige tähtsamat kivile. mis kujutasid
*Autoriks peetakse Homerost · Lüürika *Lühemad luulevormid *Ette kanti suuliselt, vile- või keelpilli saatel *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra *Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel *Jagunes soolo- ja koorilüürikaks · Teater *Antiik-Kreeka - teatri sünnimaa. *Seoses veinijumal Dionysose austamisega, kelle kaaslasi kujutati sokujalgsetena või hobusesabalistena. · Spordivõistlused *Aristokraatide meelisharrastus *Spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. *Spordiväljak - gymnasion (kr k, alastioleku koht). · OM *Üle-Kreekalised *iga nelja aasta tagant *Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas *Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid. *Naistele oli juurdepääs keelatud.
säiliksid, keha õõnsused täideti lõhnavate vaikude ja materjalidega. Viirukiga võiti pead. Tolle aja alkeemikud arvasid, et taimede eeterlikud õlid ise ongi elujõud, mille abil võivad inimesed jõuda surematusse. Lõhna eritavaid vaikusid peeti jumalate pisaraiks või higiks. (Worwood 70, 162-163). Vaaraodele pandi hauakambreisse kaasa vaase täis erinevaid aromaatseid vaike. Lõhnaainete kasutamine oli tihedalt seotud jumalate ja jumalannade austamisega. Päikesetõusul põletati jumal Ra auks viirukit, loojangul mürri. India traditsioonilise ravimeetodi Ayurveda juured ulatuvad teadaolevalt aastasse 3000 e.m.a, hindud kasutavad eeterlikke õlisid, et elujõudu suurendada või haigustest ravida ning peavad eriliselt tähtsaks lõhnaaineks sandlipuud. Vanimaks säilinud meditsiiniliseks teoseks peetakse Hiina imperaatori Huang Ti The Yellow Emperors Classic of Internal Medicine (2700 e.m.a). Ka selles on viiteid aroomiainete
ühiskonnas suure au sees - neid hinnati kõrgelt ja neile püstitati ausambaid. 5 Kreeka teater Varasemates näidendites leiame jällegi 50-liikmelise koori ning lava keskel asetseb alati Dionysise altar. Ditürambi lüüriline vorm andis näidenditele poeetilisust ja tingis laulukoori osalemise selles. Kõige tähtsam on aga ,et hümni laienenud teemadering peegeldus ka näidendeis: kui algselt piirdus ditüramb vaid Dionysose austamisega ja tema elu kujutamisega, siis hiljem lisati juurde luhusid pooljumalatest ehks heerostest, kreeklaste ja nende hõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad,vaenutsemised , abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on dramaatilise pinge allikas ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala, hea ja halva, lapse ja vanema ,kohuse ja sellest kõrvalehoidmise vahel
Oluline on tuua välja põhjused, miks konflikt tekkis ja ühiselt töötada välja lahendused, mida taotlevad ju mõlemad osapooled, ehkki võibolla erinevate vahenditega. Konfliktil on kolm põhitasandit: väärtuste tasand, emotsioonide tasand ja vajaduste tasand, sõltuvalt põhjustest peame valima ka lahenduse .Konflikti põhjuste väljaselgitamine ja kriitiline analüüs on esimene samm konflikti lahendamise suunas. Osapoolte kaasamise ja nende seisukohtade austamisega valmistatakse sisuliselt ja psühholoogiliselt ette pinnas konflikti konstruktiivseks lahendamiseks. Vastasel juhul jääb konflikt tuha alla hõõguma, põhjustades edaspidi arvamuste erinevuse korral järel- konflikte, mida on veel raskem mõista ning käsitada. Samuti võib see viia konflikti ülekandmiseni, kus endiste konflikti osapoolte vahel saab konflikti objektiks uus asjaolu või põhjustab endine asjaolu konflikti uute osalejate vahel.
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeusi otsene sümbol on valitsuskepp, piksenool või kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet (Püha tamm, mis asub Epeirose maakonnas. Tamm on pühendatud jumalal Zeusile ning arvatakse, et läbi lehtede sahina jumal kõnetab inimesi). (http://greekgodsandgoddesses.net/gods/zeus/) Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel
kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). *Maavil jelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku kristlik kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused kuri silm, libahunt, tuulispea,
annaabi.ee 
