Rooma ja Bütsantsi kunst (0)

REFERAAT
Rooma ja Bütsantsi kunst
Sirly Himmaste
Rooma ja Bütsantis kunst .
Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid . Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella , sambad ja viilkatus , kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad.
VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati rohmakalt joonistatud ja kirevalt üle maalitud. Rooma vanimat kunstiloomingut on suurel määral mõjustanud hellenistliku kunsti realistlikud tendentsid. Samal ajal kujunesid välja ka rooma portreekunsti alused. Selle tene on seletatav range perekonnaeluga vanimas rooma ühiskonnas, perekonnapea ja esi- isade , suguvõsa kaitsjate austamisega. Rooma veejuhtmed- akveduktid -kuuluvad tolleaegse ehituskunsti parimate näidete hulka. Kogu aeg oli voolav vesi, kraani ei tuntud. Rooma arhitektuuris oli rohkearvuliselt mitmesuguseid ehitus- ja planeerimistüüpe, neist suurepäraseim foorum . Rooma keisrite foorumid , iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua.
Uueks tüübiks arhitektuuris olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Üks kauneim neis Tituse kaar. Triumfikaared ei olnud väravad, need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu. Triumfikaar on laia kaareavaga kivist massliiv ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Ehitati ka Roomas rohkesti ametiteatreid. Võimsam neist Colosseum- neljakorruseline ovaalse põhiplaaniga hoone. Ehitis mahutas u. 50000 inimest, seal oli 80 sissekäiku. Selle sisemus võlub vormide selguse ja lihtsusega, väljast Colossumi vaadates torkab silma igasuguse keskpunkti või aktsendi puudumine. 3 üksteise kohal olevat kõrgete sammastega arkaadidevööd ning veel neljas , mis tõenäoliselt hiljem juurde ehitati. Panteon , mis ei ole sugugi väiksema tähtsusega Colossumist , tema müürid on laotud kahest tellisekihist. Kõige mõjukam on Panteoni kupliruum- 42m kõrge ja ka sama lai. See oli kõigi jumalate tempel.
I sajandi keskel loodi termid. Neid ei saa lihtsalt nimetada saunadeks, see hoonetekompleks kujutas endast vanade roomlaste vajadust, alustades kehakultuurist kuni vaimsete nõuete rahuldamiseni, filosoofiliste vaidlusteni või omaette mõtisklemiseni.
II saj. lõpust kuni III saj. alguseni luuakse Roomas portreesid. III saj. jooksul muutavad nad veelgi hingestatumaks, kujutavad elamisest kurnatud inimeste silmi, milles peegeldub südameni tungiv humaansus ja headus .
Rooma riik jõudis viimasel sajandil väga suurde kriisi, see haaras kogu vaimuelu . Arhitektuur mandus.
395.a. laguneb Rooma kaheks- Bütsantsiks ja Lääne-Rooma riigiks.
Bütsants on Rooma hiilguse mantlipärija. 324-330.a. rajas Constantinus uue linna, mida hakati keisri järgi kutsuma Konstantinoopoliks. Linnas valitsevaks usundiks oli ristiusk . Konstantinoopol saigi Bütsantsi pealinnaks, mille koosseisus olid Balkani poolsaar, Egiptus ja valdused Aasias. Bütsantsi kuulsaim mälestusmärk arhitektuuris oli Püha Sofia Katedraal.
Justinianuse ajastu kunstis leidsid vanad traditsioonid täiesti uue tõlgenduse. Selle aja tähtsaim mälestis on kahe ehitusmeistri- Anthemiose Trallesest ja Jsidorese Milutosest- ehitatud Hagia Sofia Konstantinoopoliks (532- 537a). See on ühendatud kuppelehitus pikerguse basiilikaga. Hagia Sofia kirik on kolossaalse kupliga ja seda toetavate poolkuplitega, mis ületab oma mõõtmete ning julgete ehitusvõtete poolest ka Sergiose ja Bakkhose kirikud. Samal ajal, kui tekkis varabütsantsi kirik, kujunes välja ka seinamaalingu stiil, armastatumaks tehnikaks sa mosaiik . Mosaiikmaal saavutas oma suurima mõjujõu seeläbi, et kivikeste värviplekid sulavad ühte kuldse fooniga. Bütsantslased hindasid väga kulda. Mosaiigi kõrval tehti ka ikoonimaali, mis oli alguse saanud küll juba varakristlikul ajal. Ikoonid ei olnud ainult pühade nähtuste kujutamiseks, vaid olid ka ise pühad. Tehti ka käsikirja illustratsioone. Kõrge taseme ka saavutasid miniatuurmaal (Pariisi psalter, 10.saj.) ja kunstikäsitöö, eriti kullassepa ja tekstiilikunst .
Tarbekunst- nõudmine luksuse ja suure joonelisuse järele. Kulla töötlemisel saavutasid bütsantslased suuremeisterlikkuse. Nad valmistasid kullast suuri vääriskividega kaetud pokaale, raskeid katteid ikoonidele ning jumalateenistuste ajal kasutatavate raamatute kaasi . Emaili kasutamisel avastasid nad ottersulatise (kärgsulatis) tehnika, mis oma ilult võistles mosaiigiga. Emailvärvid on ebatavaliselt jõulised ja puhtad, mille tagajärjel raukade hallid habemed särasid sageli sügavsiniselt. Tarbekunsti luksus oli vaimustav kulla hiilgus , kristalli läbipaistvus ja vääriskivide sädelus- see kõik oli allutatud ülesannetele, mida esitas kunstitäiuslikkus. Bütsantsi brokaatkangad levisid samuti kõikjale kogu maailmas.
Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a . jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest.
Kasutatud kirjandus :

ENE nr 1

M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu``

Lühikokkuvõtted koolimaterjalist