Zeus (0)

Zeus  (kreeka keeles Zεύς) ehk  Dias  (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias  peajumal  ning taeva- ja äikesejumal.
Zeusi müüt
Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide  Kronose  ja  Rhea  poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti  Kreeta   saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama .
Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade  Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.

Zeusi kultus

Zeusi austamine sai alguse  Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol: valitsuskepp , piksenool, kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal  Jupiter .
Antiikaja sünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega (Amon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar  hinduismis).
Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on  tammed  või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab " Iliases ", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.
Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas – ning isa Zeus teda kuulis : "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!"[1]
Zeusi armukesed ja järglased
Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata  Leda ), vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata  Danae ). Tema naineHera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.

• Athena , tütar, väljus Zeusi peast pärast seda kui too peavalu leevendamiseks oma kolju avas.
  
• Apollon  ja  Artemis  olid kaksikud, kelle emaks oli titaanide Koiose ja  Phoibe  tütre  Leto .
  
• Ares , kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg.
  
• Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi  Semele  poeg.
  
• Kariidid olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased . Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia,  Euphrosyne  ja  Thaleia .
  
• Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas end luigeks ning magas Ledaga, kes oli  Sparta  kuninga Tyndareose naine.
  
• Hephaistos , sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.
  
• Herakles , kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg.
  
• Hermes , kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
  
• Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre  Europe  poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon.
  
• Muusad  olid Zeusi ja  titaan  Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa -  Kleio , Euterpe, Thaleia, Melpomene,  Terpsichore ,Erato,  Polyhymnia , Urania ja  Kalliope .
  
• Persephone  oli Zeusi ja maajumalanna  Demeteri  tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
  
• Perseus  oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.