kelle monoloogid vaheldusid koori lauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks mitte ainult Kreekas, vaid kogu maailmas. KREEKA MASKID KOMÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel TRAGÖÖDIA STSEENID ● Vaasimaalidel VANA-KREEKA KAART KOOS OLÜMPIA LINNAGA ZEUSI TEMPEL OLÜMPIAS Zeusi tempel Olümpias rajati alles 5. sajandil ja lõpetati hiljemalt 456 eKr. Zeusi templis asus Zeusi kuju, mille autor oli Pheidias. Skulptuur oli valmistatud kullast, elevandiluust ja puidust ning kujutas istuvat Zeusi See hävis maavärinas, aga säilinud on hoone liigendust aimata laskvaid detaile ning viilu- ja metoobikaunistuste suuri osi OLÜMPIA MÄNGU ALAD SAVIVAASIDEL
Antiikteater Antiik-Kreeka põhiperioode on 5: Kreeta-Mükeene periood, tume-, arhailine-, klassikaline ajajärk ja hellenismiperiood. Seega loetakse Antiik-Kreeka ajastu alguseks umbes 2000 aastat eKr, kui algas Kreeta-Mükeene periood. On teada, et Antiik-Kreekat iseloomustavad rikkalik kultuur ja väärikad traditsioonid. Mis on aga täpsemalt see, mis teeb selle perioodi nii eriliseks? Kindlasti on üheks tähtsamaks komponendiks selles ühiskonnas Vana-Kreeka õpetlaste filosoofia. Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi
tuge. 15.Sophokles ja ,,Kuningas Oidipus". Teose põhisisu ja teemad. ,,Oidipuse kompleks". -Sophokles (496-406 e.Kr.) sündis Ateena alevis Koloneses. Oli Kreeka näitekirjanik, polise usundi ja moraali kaitsja. Saatustragöödiad ,,Antigone", ,,Kuningas Oidipus", ,,Elektra". - Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. 16.Rooma kirjaliku kirjanduse algus. Kes pani aluse Rooma kirjalikule loomingule?
KREEKA TEATER Juba esiaja rahvastel olid välja kujunenud teatrietenduste elemendid, kuid alles Antiik- Kreekat peetakse tõelise teatri sünnimaaks. Teater sai alguse jumala Dionysose austamisega, keda rahvas kujutas soku või härjana. Hiljem sai Dionysosest veinivalmistamise ja teatri jumal. Paar korda aastas peeti Dionysose püha, kus sokunahkades pidulised laulsid rõõmsaid ja kurbe laule. Nendest samadest kurbadest ja rõõmsatest lauludest kujunesid välja komöödia ja tragöödia. Kreeka teater koosnes kolmest osast: • ümmargusest väljakust ehk orkestast • pealtvaatajate ala ehk teatron • lava ehk skeene Juba tollel ajal kasutati seadeldisi, mis vajaduse korral näitlejad õhku tõstis. Kreeka näidentides esines alati vaid 3 meest, kes mängisid ka naiste osi. Ateena Dionysose teatris oli 17 000 kohta. Näitlejaks võis olla vaid vaba kreeklane. Näitleja riietus:
veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Zeus lad
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste ajal kujutati neis mängudes vana surma ja uue sündi, noore võitu vana üle, viljakusdeemoni surma ja ülestõusmist. Õgimine, suguline ohjeldamatus, ropendamine pidid kindlustama hea viljasaagi, loomade sigivuse ja toidukülluse-aasta. Kreeka kultusliku draama näidiseks võib olla püha mäng müsteeriumide ajal, mida peeti Eleusises. Siin kujutati Persephone röövimist allmaailma
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
KREEKA Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma originaalse tsivilisatsi
Kõik kommentaarid