Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Läänetuuled" - 235 õppematerjali

läänetuuled – põhja- ja lõunapoolkeral 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled. Mussoon – ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.
thumbnail
2
doc

Atmosfäär - mõisted ja seletused

õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht, mis neelab päikesekiirgust. Mesosfääris (50-85...

Geograafia
590 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

ATMOSFÄÄR ( mõisted, küsimused-vastused)

Põhimõttelised atmosfääri kadu = surm maal. 2)Kirjelda atmosfääri ehitust ? Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78 %), hapnikust (21 %), argoonist (0,93 %), süsihappegaasist (0,03 %) ja mitmesugustest teistest gaasidest 3) Kuidas möjutab reljeef kliimat ? Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled .Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks Kuidas hoovused mõjutavad kliimat ? 1)...

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...

Geograafia
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ilmastik

Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel esineb madalrõhkkond, mis koos pooluste kõrgrõhkkonnaga tekitab 60-ndatel laiuskraadidel läänetuuled . 60-ni. Polaar idatuul: 90-ni. Mussoon: suurte mandrite äärealadel maism ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtum. Rannikupiirkond. Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala kuhu puhuvad äärealadelt tuuled. T keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved millega kaasnevad sademed. Suvel pilves, sajune, jahe; talvel suht soe, kaunis lumesadu. Antitsük- õhupööris, mille keskmes valitseb kõrgrõhkkond ja tuuled...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Parasvöötme kliima

Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled , mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Ukraina

a Peaminister Viktor Janukovõts alates 2006 President on riigipea, kelle valib rahvas Täidesaatev võim on presidendil, peaministril ja ministrite kabineendil Kliima Parasvöötme merelises kliimas Iseloomustav üsna jahe suvi ja pehme talv Läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid Suvel toob kaasa jahedamat õhku ja talvel soojemat õhku Pinnamood Väikeste kõrgustikega maa Kõrgeim mäetipp Goverla 2061 m Leidub madalike suurim Dnepri Palju jõgesid Enamik kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda, vähesed Läänemere merikonda. Taimestik ja loomastik Algeliselt stepid, nüüd haritud põldudeks Parasvöötme rohtlaid iseloomustab kuivalembelised tihedapuhmikulised...

maailma loodusgeograafia ja...
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 17. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled , polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei K K teki....

Geograafia
374 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Mussooni ja briisi tekkepõhjused on sarnased, kuid mussoon on briisist tunduvalt ulatuslikum ja püsivam nähtus. Mussooniks nimetatakse ka aastaaega, mil tuul merelt maale puhub, tuues kaasa niiske kliima. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. Parasvöötme läänetuuled ­ kõige keerulisem õhuliikumine. Parasvöötmesse jõuab soe õhk, mis passaatide ringist üle jääb ja soe õhk, mis pooluste ringist üle jääb. Kõige raskem ilma ennustada. Coriolisi jõu tõttu on tuuled kaldunud nii palju kõrvale, et kujunevad läänetuuled, see tähendab passaadist ülejäänud õhk liigub põhja. Maakera pinnapunktide pöörlemiskiirus on aeglasem. Õhk jõuab maapinnast ette, et muutus läänetuuleks. 30...

Geograafia
664 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Prantsusmaa

Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. 6 1.2 Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled ­ passaadid ­ kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled . Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess...

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnade kliimad

Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima. Keskmised temperatuurid ja sajab peaaegu iga päev. 4. Millised kliimategurid mõjutavad linnade kliimat Kliimategur Kairo London Kaugus ekvaatorist 30 kraadi põhjapool 51 kraadi põhjapool Kõrgus merepinnast 33m 7m Kaugus meredest Umbes 200 km Umbes 100 km Valitsevad tuuled Passaadid Läänetuuled Hoovused Puuduvad Puuduvad 5. Mida huvitavat sain teada, mis mulle meeldis ? Sain teada kuidas teha kliimadiagrammi, milline kliima on Londonis ja Kairos. Meeldis, et ülesanne läbi sai....

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavöötmed

kõigub palju Talvel on väga külm, suvi Temp. kõigub vähe Talv külm, suvi soe jahe, temp kõigub palju Sademed Sajab vähe, suvi vihmane, talv Suvel sajab rohkem, talvel Sajab vähe, läbiaasta Õhk niiske, sajab läbi aasta sademetevaene sajab vähem Tuuled Läänetuuled , tõusvad Tõusvad õhuvoolud ja Laskuvad õhuvoolud ja Läänetuuled, tõusvad õhuvoolud läänetuuled tugevad tuuled õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi)...

Geograafia
173 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Läänemeri

See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob merre pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul Läänemerre 200-220 km³ soolast vett, mis moodustab ligikaudu 1% mere veemahust. Sissevoolanud vee soolsus oli 22 %. Selle tulemusel tõusis soolsus märgatavalt kõigis avamere süvikutes ja mõnevõrra ka pinnavees. Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õhkkond ehk atmosfäär

· Coriolsi jõud · Kohalikud tingimused (pilvisus, pinnamood), atsionaalne erinevus Globaalse õhuringluse elemendid: · Mussoonid ­ Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib seepärast, et maismaa ja meri soojenevad erineva kiirusega ning erineval määral. · Passaadid ­ Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. · Ida- ja läänetuuled ­ Tüüpilised kõrgrõhkkonnad: 30° ja poolustel Tüüpilised madalrõhkkonnad: 60° ja ekvaatoril M ­ madalrõhkkond ­ tsüklon: · Suvel ­ jahe ilm · Talvel ­ soojem ilm K ­ kõrgrõhkkond ­ antitsüklon: · Talvel ­ külmem ilm · Suvel ­ soojem ilm Kõrgrõhu hari ­ antitsükloni väljasopistumisosa (mõju väiksem) Madalrõhulohk ­ tsükloni väljasopistumisosa Front ­ kahe õhumassi eraldusriba/eralduspiirkond....

Geograafia
251 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Läänemeri

Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset...

Keskkonnaõpetus
144 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õhu koostis

Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Terve 10 klassi õpikute lühikokkuvõte.

Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.Lähistroopilise vahemerelise kliima kliimadiagramm (Mosul, Iraak)Lähistroopiliste alade läänerannikutel on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled , mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved.Lähistroopilise mussoonkliima kliimadiagramm (Tky, Jaapan)Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.Lähistroopilise mandrilise kliima...

Geograafia
219 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Rootsi referaat

Ülevaade looduslikest tingimustest Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima , seda tänu Golfi hoovusele . Rootsis on valdavalt mandriline kliima . Ilm on väga muutlik . Kliima on erinevates osades väga erinev . Põhjas on kogu aeg lumi , lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas . Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled . Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed , sest põhjas on päev pikem. Põhja ­ Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Rootsis on suuremateks saarteks Ojamaa (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²). Suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre . Pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega ( 720 km) ....

Geograafia
158 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun