Astronoomilised aastaajad 2013 Sisu lühitutvustus ¡ Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaegade jagunemine ¡ Aastaaegade levik erinevates loodusvööndites ¡ Mis on polaarjoon? ¡ Aastaaegade iseloomulikud tunnused ¡ Mis on sodiaagivöö? ¡ Erinevad tutvustavad joonised ¡ Kasutatud kirjandus Miks tekivad aastaajad? ¡ Aastaaeg on teatud aastaringi periood, millal langeb maapinnale kindel kogus päikesekiirgust. ¡ Aastaaegade teke sõltub Maa asendist oma telje ning Päikse suhtes. ¡ Astronoomilised aastaajad on piiritletud pööripäevadega, mille tekitab päikesekiirte kindel langemisnurk Maale.
6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja põhja polaarjoon vaja märkida. + küsimus et kus on polaaröö-ja päev ning miks see tekib (vb oli ka küsimus veel et kus on 2 korda aastas päike seniidis). 9. On üks läänemere kaart, kuhu on märgitud soe ja külm front ja tsüklon või antitsüklon ning selle järgi pead 4 punktiga kirjeldama ilma tartus (taolised märgid nagu õp lk 95 ülemisel joonisel on need punased ja sinised kaared ning siis on see rõhuala jooned, nagu tv lk 44 tv ül 3, pead teadma kas
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
huumus Põhjapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° N. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. juunil. Sel ajal on põhjapoolkeral suvi ja lõunapoolkeral talv Lõunapöörijoon- pöörijoon, mille laiuskraad on 23,5° S. Selle paralleeli peal on päike seniidis üks kord aastas - 22. detsembril. Sel ajal on põhjapoolkeral talv ja lõunapoolkeral suvi. Seniit- mõtteline joon maa keskpunktist meieni, mida pikendatakse edasi Põhjapolaarjoon- polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev Lõunapolaarjoon- lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon läbib ainukese mandrina Antarktise territooriumi. Polaaröö- terve ööpäev on öö Polaarpäev- terve ööpäev on päev Igikelts- maakoore aasta ringi külmunud pindmine kiht Taiga- okasmets
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Maad ümbritsev õhukiht, mis koosneb erinevatest gaasidest ( lämmastik, hapnik, argoon, süsinikdioksiid) 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused. TROOSFÄÄR (80% kogu atmosääri õhust; poolustel 89km paks; ekvaatoril 1517km tüse;ilmastiku ja kliima kohas. Oluliseim; kõrguse kasvades temp. langeb ühtlaselt (100m kohta 0.6 kraadi; mida kuivem õhk seda rohkem temp. langeb) STRATOSFÄÄR (20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( tem...
võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel pööripäeval; päike seniidis ekvaatoril kevadisel ja sügisesel, öö ja päeva pikkusest(kõige pikem päev pool aastat, lühem päeb null tundi, eestis 18h ja 6h; polaarjoon 66,5 kraadi, sealt pooluse suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab, aluspinna iseloom(vesi või maismaa, hele või tume), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU-soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA- soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite
mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S. Lõunapolaarjoonest lõuna poole esineb polaaröö japolaarpäev. Polaaröö periood, mil päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva jooksul Polaarpäev period, mil päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel Igikelts kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, hõlmab maismaast umbes 1/5
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
või 22.juuni) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas. Talvisel (21 või 22 dets) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20 või 21 märts) ja sügisesel (22 või 23 september) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Pöörijooned- päikese ja maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5°pl) ja Kaljukitse (23,5°ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5°pl) ja lõuna polaarjoon (66,5°ll). Rikked on katkestused kivimkeha pidevuses. Ruhiorud e. troogid on U-kujulise ristlõikega järsuveereliused moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud. Röntgeni kiirgus ca 0,01-10nm. Sandur lauskjas, kergelt kaldu liiva- ja kruusakuhjatis ehk väljauhtetasandik, mis on kujunenud liustiku serva alt välja voolavate jääsulamisjõgede ja ojade uhtkuhikute liitumise või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis
Rootsis on tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. 1.2 Kliima Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. 1.3 Vetevõrk Rootsis on pea 100 000 järve. Järved katavad ligi 10% maast. Vihma- ja sulavesi liigub kõrgematelt aladelt orgudesse, väikestest veekogudest suurtesse, et lõpuks jõuda merre. Järvede jääolud sõltuvad osalt järve suurusest ja sügavusest, osalt ka kliimatsoonist. Üsna suurtel aladel, kus on lihtne reljeef ja aluspõhi maapinnale lähedal, näit. Rootsi
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
ATMOSFÄÄR 16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused Atmosfääri koostises esineb mitmeid gaase, milliste molekulid neelavad infrapunast kiirgust. Tuntumad neist gaasidest on veeaur, süsinikdioksiid (süsihappegaas) CO2, metaan CH4, naerugaas N2O ja ka maalähedane osoon O3. Õhkkonna kihid Troposfäär See on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Stratosfäär See paikneb 10-16 kuni 50 kilomeetri kõrgusel. Seal paikneb suur osa osoonist. Osoonikiht neelab peaaegu kogu Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse. Seetõttu soojeneb seal õhk +4 kraadini. Mesosfäär See paikneb 50 kuni 80 k...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär - maakera välimine kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevööst Pedosfäär - mullastik, maakoore pindmine kiht Hüdrosfäär - vesi Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses mehaaniline energia- vee liikumine kineetiline energia - vee liikumine soojusenergia - päike laineenergia - veekogude lainetus keemiline energia - fossiilsed kütused 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Tööleht LITOSFÄÄR 4. Tunne etteantud sündmustest ära igale ajastule iseloomulikud sündmused. Tööleht LITOSFÄÄR LITOSFÄÄR 1. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort. Mandriline maakoor on paksem, kergemate kivimitega, vanem, väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. MM on sette-, moonde-, ja tardkivimid. OM on sette- ja tardkivimid (basalt) 2. Iseloomusta teke...
Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhjalõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° 24° idapikkust, 55° 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim
Talvisel pööripäeval (21. või 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pööratud. Kevadisel (20. või 21. märtsil ) ja sügisesel pööripäeval (22. või 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii põhja- kui lõunapoolkera saavad võrdse hulga päikesekiirgust. Päikese ja Maa vastastikuse asendi järgi pööripäevadel on defineeritud Vähi (23,5pl) ja Kaljukitse (23,5ll) pöörijooned ning põhja polaarjoon (66,5pl) ja lõuna polaarjoon (66,5ll) 5. Ajavööndid 15kraadi kaarepikkust kaardil vastab 1 tunnile 6. Maa magnetism ja magnetväli Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedela metalltuuma poolt. Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva kiirguse eest, mis tapaks kõik elava. 7. Päike, Päikese kiirgus Päikese vanus ca 5 miljardit aastat, koosneb põhiliselt vesinikust(70%) ja heeliumist (28%).
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis on 6,6° C ja sademete hulk keskmiselt 600 - 700 mm aastas. Rootsi geograafiline asetus on järgmine: 11° - 24° idapikkust, 55° - 69° põhjalaiust. Rootsi rahvaarv on 8,966 mln. (31.08.2003. a. seisuga), kellest ligi 1 mln. on sündinud välismaal. Rahvastiku keskmiseks tiheduseks on 19,6 inimest km² kohta (Norrbottenis 3 in/km2 võrrelduna Stockholmis 253 in/km2). Umbes 85% elanikkonnast riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim
· Soe õhk seob palju niiskust · Vahemereline kliima · Konvergents vahemerelises kliimas · NAO Indeks : õhurõhu vahe Asooride ja Islandi vahel Polaarsed bioomid · Bioom suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus Maismaal seotud kliima ka taimkattevöönditega Ookeanis seotud temperatuuri ja sügavusvöönditega Polaaralade piirid · Astronoomilis-geograafiline piir polaarjoon ( 66033´) · Binoomide piirid Arktikas 50. Ja 70. Laiuskraadi vahel aasta soojem kuu +100 isoterm Antarktikas 50. Ja 60. Laiuskraadi vahel , pinnavee temp. +20 - -20 Igikelts Polügonaalsoo keskelt madalamad ning veega kaotud ( polügoonide servades kõrgemad) seal toimub turba juurdekasv Palsa kühmuke , mis tekib kui turba all vesi külmub ja kergitab turvast Aapa soo madalsoo , kus taimkate toitub põhjaveest , kõrgemad osad kulgevad ribadena
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Ookeani temperatuur varieerub polaaralalt ekvaatorini -20-30 kraadi. Kõige laiem ja soojem ala on Okeaanias. Biogeograafia simulatsioon (BGSIMweb). · Võimaldab uurida elurikkuse muutust ökoloogilises ja evolutsioonilises ajas. · Simulatsioonis saab luua ülemaailmsesse ookeani mandreid ja saari, mida hakkavad asustama liigid. BIOOMID suureskaalaline ökosüsteem e. maakera elustiku suurjaotus. Polaarpiirkonnad. astronoomilis-geograafiline piir: polaarjoon (66 o33') · Piirid Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 o isoterm. · Mõisted: o Igikelts kestvalt külmunud maakoore ülemine osa. Tekib aladele, kus esinevad aastaringselt madalad õhutemperatuurid ja esineb vähe sademeid. Paksus võib ulatuda paarist meetrist 1500meetrini. o Polügonaalsood - tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...